Auustatud Hiiumaa kihelkonna kohtu herra käsu peale sai siin Kerdel sel 19 Decm. 1878. wolikogu seatud, mis siin enne ei olnud. Walitsemiseks said kokkukutstud majaomanikud kõik, aga ilma majata meeste liigist kutsus Tallitaja iga 10 mehe kohta ühe mehe (saadiku) kes laitmatta mehed olid. Wolimehed said walitsetud ja asi läks rahu sees edasi.

Nüüd pärast seda kui 19 Decm. 1880 jälle uued wolimehed olid walitsetud saanud, pani wolimees W. Uusmann Tallitajale ette, et tema ja teised wolimehed kes ilmamajata meeste liigist on, mitte õigel teel pole walitsetud saanud. Et ilma majata meeste liik mitte ise pole omad saadikud walitsenud, waid Tallitaja on neid wäljawalitsenud.

Tallitaja wastas: et see nenda on! aga palus neid siiski nii kaua rahul olla kui uus Tallitajatte walitsemine nüüd Aprilli kuus kätte tuleb siis saawad need saadikud ses täekogu koosolekul muidugi walitsetud, ja seda oleks juba nüüd wõinud teha kui see ennemalt Temale oleks saanud ettepandud. Et wolimehed selle wiisil walitsetud saanud, tuli sest, et meie Tallitajad enne juba ammetis olid ja meil saadikuid weel pole olnud. Käskis seda ka teiste wolimeestele ette panna ja kunni Aprilli kuuni selle asjaga oodata.

Sel 24 Januaril 1881 a. kui wolikogu koos oli, wallalaeka rechnungid järel waatamas, maksu hingesid üle lugemas ja monne muu tarwituse pärast, siis hakkasid wolim. W. Uusmann ja W. Ecker sel koosolekul sedasamma asja Tallitajale jälle ette wiskama, et Tallitaja ilma majata meeste saadikud ise wälja walitsenud. Tallitaja waigistas neid ja ütles, et pidid kannatama kunni täiskogu Tallitajatte walitsemise pärast jo pea kokku tuleb, kus siis see asi saab õiendust.

Said pärast kõik tööd toimetud, pani Tallitaja wolikogule ette, et muidu Tallitajad ikka sügisel ammetist walja astuwad ja uued asemile walitsetud saawad, aga siin sünnib see ikka kewadel, - et wolikogu oma heaks arwamist selle kohta ütleks, mis nende arwates siin enam sündis oleks, kewadel wõi sügisel uusi Tallitajaid walitseda; et seda siis kihelkona kohtu herrale otsuse tegemiseks ette panna. Selle peale wastas wolimees W. Ecker: siis tahad sa, et meie peame sind 8 kuud kauemaks ammetisse kinnitama? - Seda peab rahwas tegema.

Tema rahutuma oleku läbi läks kõik see kogu rahutumaks ja et Tallitaja teda küll mittu kord waigistas ei jätnud ta järele oma jörmi ajamast ja ei olnud pärast kellegil wõimalik oma heaks arwamist selle asja kohta awaldada.

Pääw peale seda, 25 Januaril on wolim. W. Ekker oma juures omas majas wolikogu koosolekut pidanud ja seks wolimehi: W. Uusmann, W. Poola, J. Karjama ja P. Mall kokku kutsunud, walla asjade pärast nõu pidama, ilma et Tallitaja seda oleks teadnud.

Seepärast said nimetud wolimehed kohtu ette kutstud ja neilt küsitud, kelle käsu peal naad seal koos on käinud ja mis asju neil seal läbirääkimiseks olnud.

W. Uusmann astus ette ja sai see asi talle ette pandud, rääkis ta wälja: Et W. Ecker neid ise oma juure nõupidamise kutsnud ja neile ettepannud: Kas see mitte korda ei läheks et Tallitaja nüüd juba, käesolewa Jaanuari kuus ammetist lahti saaks? See peale on W. Poola wastanud: Et see küll korda ei lähe! Sest kui Tallitaja enne oma aega ammetist lahti saab, siis peab tall sedawõrt süüd olema.

Selle peale on W. Ecker neile ettepannud, ka see mitte hea ei oleks kui tema selle asja pärast noore Baroni herraga wõttaks rääkida, et Tallitajat nüüd juba ammetist lahti teha.

Selle peale ei ole nemad oma heaksarwamist mitte awaldanud.

W. Poola astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis tema wälja niisamma kui W. Uusmann.

J. Karjamaa astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis ta wälja needsamad sanad kui W. Uusmann.

P. Mall astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis ka tema wälja niisamma kui W. Uusmann.

W. Ecker astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis tema wälja, et tema ülemal nimetud wolimehed oma juure nõupidamisele kutsnud ja neile ettepannud, kas juba nüüd uusi Tallitajasi ei wõiks wallitseda, et wanad ammetist ära saaksid. W. Poola öölnud et see wõimata on neid enne aegu ammetist lahti teha, et neil jo siis peaks süüd olema, ja seda arwanud tema isi ka.

Ja kui tema lubanud selle asja pärast Baroni herraga rääkida, on teised sellega wäga rahul olnud, et ta selle pärast Baroni herraga räägiks.

Tema on siis ka Baroni herra juures käinud aga mis ta seal kuulnud, pole ta wälja rääkinud.

Weel sündis midagi iseäraliku sel 24 Januaril wolikogukoosolekul.

Pärast seda kui prii tahtlikult selle tarwis raha oli korjatud saanud, et kiriku aeda üht teed teha (suuremaanteest kunni kiriku aeda) mis neil enne ei olnud, seadis wolikogu sel 9 Apr. 1880 Protk. III ja II al ühe Commisioni kes seda teed pidid laskma walmis teha. Selle Commisioni liigediks said walitsetud: Tallitaja P. Naaber, wolimehed W. Ecker ja P. Püss. Tee sai minewal suwel walmis tehtud ja töötegijattele wälja makstud. Nüüd pani Tallitaja P. Naaber sel 24 Januaril 1881 wolikogule selle raha korjamise raamatu ette, ülewadada, kui palju raha selle tarwis sisse tulnud, wälja läinud ja palju weel järel on; ja et P. Püss ja W. Ecker seda raamatud pidid allakinitama et see nenda õige on. W. Ecker lükkas seda enest ära, ja ütles et tema seda ei kinnita, sest tema ei tea kas see raha on pandud, ega pole tema ial wäljamaksmise juures olnud. Nenda tegi ta Tallitaja P. Naabri kõige koosoliate silmas kelmiks, naagu poleks Tallitajal töömeestele seda wäljamaksnud, - ja ometi on igaüks oma tööpalga saanud. Ka oli jo W. Ecker ise see kes töörahwast wälja kauples ja teab küll, mis hinnaga ta neid kauples; igakord olid kõik kolm meest Com. liikmed seal, kui tööd sai wälja kaubeldud.

See sinase kohtu asja paneme auuliku Hiomaa kihelkonna kohtu herrale ette, ja palume alandlikult seda oma ülekuulamise alla ja õiendada wõtta.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.