Kihno=sare peäle ümberkäies,näggi moisa herra üht uut aida moisa ja wallakarjama peäle tehtud.Ilma et moisa herra teädis,kes sedda aida senna teinud,andis herra moisal kubjal käsko,sedda aida mahharaiuda,sest et kellegil lubba on,ilma moisawallitsusse ja koggodusse loaga maad kinnipanna,ja nenda se ka sündis.Pärrast sedda paar päiwi kaiwas kubjas Karel Pierak,et metsawahhed,Laas Oad ja Taniel Pallu,kes sedda aid ollid üllespannud,tedda Jaani päiwi soeimanud ja ähwardanud,et naad homme sedda aida jälle tahtnud üllespannema,ja kui kegi piddand senna tullema ja neid keelma,nemmad sedda püssiga tahtwad mahhalaska,olgo se moisa herra woi ial üks teine,ja rahwa wasto,mis seäl körtsis kous olnud,üttelnud nemmad,et nad piddand tähhele pannema,et nad mitte joobnud on,waid selgest sedda rakiwad,ja käskin kubjal,sedda moisa herral nimmetama.Kubjas nimmetas ka nelli meest,Tomas Punken,Jaak Koss,Tello Pert Ellias ja Jurri Wessik,kes sedda,mis kubjas kohto ees kaiwanud,töeks tunnistasid.Moisawallitsus läks siis koggokonna kohto kirjutajaga senna karjama peäl,mis metsawahhid piritanud olnud,ja moisa herra andis käsko,et moisa karri piddi senna aiatud sama,metsawahhid ollid jo seäl,püssid käes ja aiasid karri moisa herra silmide ees karjama peält ärra,ja teotasid peälegi herrat roppu ja häbbematta wisi ja sannadega,keigeennamiste weel se metsawahhe abbilinne Enn Pallu,kes herrat roppu sönnadega nenda wihhastas,et ta temmal monned hopid russikaga kuklase andis;moisawallitsus laskis siis need metsawahhed kinniseutada ja moisa al wangi wia.Seäl jures ollid Jaan Eppen,Mart Märkson,Mart Sutt ja Taniel Sepp,kes sedda omma silmidega näinud.
Moisa wallitsusse nimmel
Koggokonna kohtopeamees Pert Pull
" " kohtomees Tomas Tunken
" " " Joop Laane
" abbilinne assemel Jaak Koss
Walla maggasi wöörmünder Pert Matten
Koggokonna kohto kirjutaja R.Kroeger /allkiri/
Kihno=sare peäle ümberkäies,näggi moisa herra üht uut aida moisa ja wallakarjama peäle tehtud.Ilma et moisa herra teädis,kes sedda aida senna teinud,andis herra moisal kubjal käsko,sedda aida mahharaiuda,sest et kellegil lubba on,ilma moisawallitsusse ja koggodusse loaga maad kinnipanna,ja nenda se ka sündis.Pärrast sedda paar päiwi kaiwas kubjas Karel Pierak,et metsawahhed,Laas Oad ja Taniel Pallu,kes sedda aid ollid üllespannud,tedda Jaani päiwi soeimanud ja ähwardanud,et naad homme sedda aida jälle tahtnud üllespannema,ja kui kegi piddand senna tullema ja neid keelma,nemmad sedda püssiga tahtwad mahhalaska,olgo se moisa herra woi ial üks teine,ja rahwa wasto,mis seäl körtsis kous olnud,üttelnud nemmad,et nad piddand tähhele pannema,et nad mitte joobnud on,waid selgest sedda rakiwad,ja käskin kubjal,sedda moisa herral nimmetama.Kubjas nimmetas ka nelli meest,Tomas Punken,Jaak Koss,Tello Pert Ellias ja Jurri Wessik,kes sedda,mis kubjas kohto ees kaiwanud,töeks tunnistasid.Moisawallitsus läks siis koggokonna kohto kirjutajaga senna karjama peäl,mis metsawahhid piritanud olnud,ja moisa herra andis käsko,et moisa karri piddi senna aiatud sama,metsawahhid ollid jo seäl,püssid käes ja aiasid karri moisa herra silmide ees karjama peält ärra,ja teotasid peälegi herrat roppu ja häbbematta wisi ja sannadega,keigeennamiste weel se metsawahhe abbilinne Enn Pallu,kes herrat roppu sönnadega nenda wihhastas,et ta temmal monned hopid russikaga kuklase andis;moisawallitsus laskis siis need metsawahhed kinniseutada ja moisa al wangi wia.Seäl jures ollid Jaan Eppen,Mart Märkson,Mart Sutt ja Taniel Sepp,kes sedda omma silmidega näinud.
Moisa wallitsusse nimmel
Koggokonna kohtopeamees Pert Pull
" " kohtomees Tomas Tunken
" " " Joop Laane
" abbilinne assemel Jaak Koss
Walla maggasi wöörmünder Pert Matten
Koggokonna kohto kirjutaja R.Kroeger /allkiri/
