Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Sel 27 April 1881 on Madly Wiin, kes Kõrgesaare walla hingekirjas on, aga siin Kerdel elab, ühe surnud tüttarlapse sünnitanud, mis ta esite ära warjas aga pärast ette näitas. Nimetud pääwal kui tall lapsewaewad käinud, on teised sellesamma kortri rahwas küsinud: Mis sull wiga on? Ta wastanud, mull on seest walu muud midagi. Enne lõunat on ta toast wälja õue halupinude wahele läinud ja senna jäänud kunni p.l. kell 3. Et pärast sealt halupinude wahelt niisugused märgid leiti kui pärast sündimist lapsewoodi ajal, sai see asi Tallitajal ettepandud. Tohtri härra katsus teda läbi ja tunnistas, et tall laps on olnud (sündinud). Tema aga salgas ja ütles omal naesterahwa haigus seekord olewad. Teisel pääwal läks siit Reiki walda oma ema juure ja wiinud lapse ühes. Siin pole ta kellegile öölnud ega näitanud et tall laps sündinud. Ema on rääkinud kiriko õppetajale seda last näidata. Ta läinud Reigi kiriku õppetaja juure oma lapsega, õp. herra käskinud seda Tallitaja ja Tohtri härrale näiata. Sel 2 Mayl tuli ta oma lapsega jälle seia Kerde Tallitaja juure oma lapsega, kes teda warsi tohtri herra juure wiis kus laps sai ülesleigatud. Siis tunnistas et see tema laps on.

Sel 9 Mayl tunistab Madly Wiin kohtu ees et see laps mis ta 2 Mayl tohtri herrale ettenäitas sel 27 Apr. temast on sündinud. Laupääw 25 on ta köökis pliita wastu wiga saanud misläbi ta kõht on lahti läinud. Pühapääw ööse hakkanud lapsewaewad käima. Esmaspääw p.l. kell 2 ajal on laps sündinud kui ta üksi õues halupinude wahel olnud. Sündimine olnud wastukse, jalad ees. Jalad ja keha olnud ilma aga pea tulnud pärimistega 1/4 hiljem ilmale. 10 minnuti hiljem wõinud ta lapse oma katte wahele wõtta ja nabanööri katki teha, aga laps olnud surnud. Tema puhunud ninase ja öerunud, aga jäänud surnuks. Esmaspääw kel 10 on laps ennast wiimast kord ta ihus liigutanud ja sündimise ajal pole ta mitte lapse healt kuulnud.

Peale sündimist wiinud ta lapse tuppa ja peitnud oma woodi pea aluse alla. Teisel pääwal Reiki oma ema juure wiinud ja sealt Reigi õp. herrale ette näitanud, Kes teda seda last käskinud seia tuua, Tallitaja ja tohtri herrale ette näidata, mis tema ka teinud.

Siin pole ta tahtnud kellegile öölda et tall laps on sündinud, seepärast on ta teda warjendanud. Gustav Laasmannile kes lapse isa on ja oma emale on ta üksnes seda rääkinud et ta käima peal on, kellegi teisele pole ta seda rääkinud. Gustav Laasma lubanud teda ka raha poolest aidata kui laps saab sündinud. Tema arwab ka et laps enneaegne on sest et tema aga 7 kuud käima peal on olnud. Lapse sündimise juures pole kedagi olnud.

Gustav Laasma astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et see mitte tõsi pole, et tema selle lapse isa on tema ei ole selle tüdruku M. Wiinaga ial ühte saanud.

Said naad suud suud wastu pandud jäid mõlemad kindlaks oma wäljaütlemise juure. Madli Wiin tunnistab aga et G. Laasma tõesti selle lapse isa on.

Et nüüd M. Wiin oma last esite warjendas ja teda üksi ilma abita sünnitas, kus ometi ämmaema seekord sealsamas majas saada oli ja Tio Mall teda ka wähe aega seal puupinude wahel enne kel 2 nägi ja ta käest küsis: Mis sa siin istud? ja ta mitte omale pole käskinud abi saata, paneme seda asja auuliku Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale alandlikult ette.

Et aga Baroni herra poolt mitte seda luba ei olnud et M. Wiin weel oleks wõinud seal wabriku kortrimajas elada, sa ta sedamaid Kõrgesaare walla Tallitaja ülewaatamise alla antud ema juure Reigi walda.