Sel 28mal Junil 1874.
Kaebas Palla mõisa walitseja assemik Karel Waht,et Tuhha weski minnes teeäres Tuhha möldri ja temma pooleterra mehhe karri ühtekokku 14 ellajat ja 25 lambat noore metsa sees olnud ja seal samas paikas Widrik Kütt ellajat ka kus olnud kedda Tuhhamöldri karjusolli ütlenud.Kui palju Widrik Kütti ellajat olla sedda peab Widrik Kütt issi ärra ütlema.1. Kostis Tuhha mölder Heinrih Horn,et temma ja temma pooleterra mehhel on täis lubba käes olnud mõisa metsas omma ellajatega käija. Kelle ees nemmad mõisale pääwi lubbanud tehha ja teiseks se koht kus nende ellajat olnud ka mitte metsamaa ei olle waid selge teeärne koht olnud.Weel rägis Heinrih Horn ei temma ei ka temma pooleterra mehhel keski ei olle näitanud kus nad omma ellajatega võiksit käija ja ei olle ka kuskil keelduse märkit üllewal olnud sedda möda,kui temma ellajat ka ühte keeltud kohha peale olleks tulnud.Tema ilma süta;sellepärrast et tal lubba mõisa pool on antud agga siiski temmale se koht kätte näetud mata olnud.Rägis Kohtumees Josep Rosenberg,kellel metsaüllewataja se koht näetanud ja mõlembi teepool olla sadetud,agga temma ei teada üttelda, kas metsa wai tee jaggu olnud ei ka keelduse märkit kuskil näenud ja kui temma sinna sanud siis olnud Tuhha möldri karri omma kessa peal ja Widrik Kütti ellajat ta ei olle näenud . 2. Kostis Widrik Kütt et temma Karjus ei olle seal käenud egga ka metsaüllewatajat näenud vaid olla suures metsas olnud.Kus temma Karjus üht praggiminne kuulnud ja temmal Widrik Küttil peawat üllepea 4 ellajat ollema, Kes kuhhugi kurja peal ei olle olnud. Mõistis kohhus sedda ette kantud kaebdus tühhiseks,sellepärrasret Tuhha mölder mõisa poolt sedda lubba olli sanud omma Karjaga mõisa metsas käia,egga kõht keelatud ei ka kuskil keelduse märkit üllewal olnud.
Peakohtumeees:Paul Willemson +++
Kohtumees:Josep Havakivvi +++
Kohtumees:Josep Rosenberg +++
Sel 28mal Junil 1874.
Kaebas Palla mõisa walitseja assemik Karel Waht,et Tuhha weski minnes teeäres Tuhha möldri ja temma pooleterra mehhe karri ühtekokku 14 ellajat ja 25 lambat noore metsa sees olnud ja seal samas paikas Widrik Kütt ellajat ka kus olnud kedda Tuhhamöldri karjusolli ütlenud.Kui palju Widrik Kütti ellajat olla sedda peab Widrik Kütt issi ärra ütlema.1. Kostis Tuhha mölder Heinrih Horn,et temma ja temma pooleterra mehhel on täis lubba käes olnud mõisa metsas omma ellajatega käija. Kelle ees nemmad mõisale pääwi lubbanud tehha ja teiseks se koht kus nende ellajat olnud ka mitte metsamaa ei olle waid selge teeärne koht olnud.Weel rägis Heinrih Horn ei temma ei ka temma pooleterra mehhel keski ei olle näitanud kus nad omma ellajatega võiksit käija ja ei olle ka kuskil keelduse märkit üllewal olnud sedda möda,kui temma ellajat ka ühte keeltud kohha peale olleks tulnud.Tema ilma süta;sellepärrast et tal lubba mõisa pool on antud agga siiski temmale se koht kätte näetud mata olnud.Rägis Kohtumees Josep Rosenberg,kellel metsaüllewataja se koht näetanud ja mõlembi teepool olla sadetud,agga temma ei teada üttelda, kas metsa wai tee jaggu olnud ei ka keelduse märkit kuskil näenud ja kui temma sinna sanud siis olnud Tuhha möldri karri omma kessa peal ja Widrik Kütti ellajat ta ei olle näenud . 2. Kostis Widrik Kütt et temma Karjus ei olle seal käenud egga ka metsaüllewatajat näenud vaid olla suures metsas olnud.Kus temma Karjus üht praggiminne kuulnud ja temmal Widrik Küttil peawat üllepea 4 ellajat ollema, Kes kuhhugi kurja peal ei olle olnud. Mõistis kohhus sedda ette kantud kaebdus tühhiseks,sellepärrasret Tuhha mölder mõisa poolt sedda lubba olli sanud omma Karjaga mõisa metsas käia,egga kõht keelatud ei ka kuskil keelduse märkit üllewal olnud.
Peakohtumeees:Paul Willemson +++
Kohtumees:Josep Havakivvi +++
Kohtumees:Josep Rosenberg +++
