Protokoll XIII, sel 29 Junyl 1881.
Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.
Öllepoodi pidaja ja Keilpalli ülewaataja Madis Pissa astus ette ja kaebab, et üks wöeras laewamadrus Peet Petersohn eile Keilpalli kuuli on katki wiskanud. P. Takking, A. Tisclar ja J. Hammelmann on seda pealt näinud.
Peet Peetersohn, Tahkurannast, laewa Julie Katarina madrus astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et weikesed poisid teda eile Keilpalli juures Parti wahe ajal käskinud aidata kuulisi tagasi wisata. Nemad wisanud ees kuuli puppide poolt mööda lauda maja poole, tema wisanud ka ühe kuuli. Tema kuul olnud weel teel weeremas, üle poole wahe, seal wötnud keegi kuuli ja wiskanud maja poolt tema kuulile wastu ja kuul läinud katki. Tema olnud alles esimest korda seal, on wöeras, ei tunne seda mangi ega tea et see keeltud on, alt ülespoole kuuli wisata.
Karl Sinnik siit Kerde pois ja teine madrus Joh. Pirk on ka seal juures olnud ja näinud, et see nenda olnud ja K. Sinik öölnud et see Gustav Karjamaa olnud kes tema kuulile wastu wiskanud.
Peet Takking astus ette ja sai see asi tall ette pandud rääkis wälja, et weike pois Gustav Tocht maja poolt kuuli wiskanud, kuul jöudnud üle poole, siis wötnud P. Petersohn kuuli ja wisanud puppide poolt G. Tocht kuulile wastu ja kuul läinud katki. G. Karjamaa pole seal olnud.
Aleksander Tischlar astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja niisama kui P. Takking. Ometi ei ole ta selgesti näinud kas G. Tocht seda kuuli maja poolt wiskanud wöi keegi teine.
Johannes Hammelmann astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja niisama kui P. Takking.
Christop Poola ütleb, et tema muud pole näinud kui et kuulid puppide pool otsas kokku läinud ja madr. P.P. sealt wastu wiskanud.
Gustav Tocht astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kuuli maja poolt wiskanud ja madrus P. Petersohn puppide poolt kuuli tema kuulile wastu wiskanud kui tema kuul juba pea teise otsas on olnud ja nenda kuul katki läinud.
Ütleb et nemad P. Petersohni käskinud aidata kuulisi tagasi wisata kui weel mängitud aga mitte Partie wahe ajal. G. Tocht ja tema wend olnud seekord puppisi ülespanemas.
Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et P. Petersohn oma kuuli puppide poolt esite on wiskanud ja kui see juba üle poole maja pool olnud, wötnud keegi sealt kuuli ja wiskanud wastu, et kuul katki läinud. Kes sealt maja poolt wastu wiskanud ei tea tema, aga P. Takking on sedakord seal wiskanud möne korra. Tema öölnud P. Petersohnile: See oli wist P. Takking kes sealt wiskas, aga ta pole mitte öölnud et see G. Karjamaa olnud.
Willem Wagane kes ka seal juures olnud astus ette ja rääkis wälja, et tema seda on näinud et P. Petersohn kuuli puppide poolt maja poole wiskanud ja üle poole wahe maja pool kuulid kokku läinud, aga kes maja poolt wastu wiskanud ei tea tema.
Sellesama laewa madrus Johann Pirk, Tahkurannast, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et Partie wahe ajal poisid neile öölnud: Wisake nüüd ka, nüüd wöib wisata. Tema pole tahtnud wisata. P. Petersohn wisanud puppide poolt kuuli maja poole, see olnud pea senna otsa saamas kui keegi kuuli wastu wiskanud ja nenda kuul katki läinud. See kes maja poolt wastu wiskanud olnud üks noor mees habemega, keda ta mitte ei tunne sest et ta siin wöeras on, aga mitte see weike pois.
Suud suud wastu pannes ütleb Joh. Pirk et Peet Takking see noor mees olnud kes maja poolt wastu wiskanud. - Seda ütles ta nii kohe kui ta P. Takkingut nägi.
P. Takking ütleb et tema kuulid kellegiga mitte üks kordki kokku pole läinud.
Tallitaja A. Espak tunnistab, et tema seekord olnud senna minemas ja näinud selgesti, kui P. Takking maja poolt kuuli wiskanud ja kuulid kokku läinud, aga katkiminemisest pole aru saanud.
Köik astusid ühekorraga ette ja sai nende käest küsitud: kui mittu kord selle Partie wahe ajal kuulid kokku läinud? Köik wastasid: Üks ainus kord, kui kuul katki läks.
Et küll P. Takking wabandab, et tema seda kuuli pole maja poolt P. Petersohni kuulile wastu wiskanud, et aga Tallitaja seda ise pealt nägi et tema wisatud kuul teisega kokku läks ja köik teised ka tunnistawad et seekord kuulid üksainus kord kokku läinud, saab P. Takking süüaluseks tunnistud. Kohus tegi otsust: Et P. Takking maksab 2 Rub. 50 Cop ja Peet Petersohn 2 Rub. 50 Cop. selle löhkenud kuuli tasumiseks.
Protokoll XIII, sel 29 Junyl 1881.
Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.
Öllepoodi pidaja ja Keilpalli ülewaataja Madis Pissa astus ette ja kaebab, et üks wöeras laewamadrus Peet Petersohn eile Keilpalli kuuli on katki wiskanud. P. Takking, A. Tisclar ja J. Hammelmann on seda pealt näinud.
Peet Peetersohn, Tahkurannast, laewa Julie Katarina madrus astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et weikesed poisid teda eile Keilpalli juures Parti wahe ajal käskinud aidata kuulisi tagasi wisata. Nemad wisanud ees kuuli puppide poolt mööda lauda maja poole, tema wisanud ka ühe kuuli. Tema kuul olnud weel teel weeremas, üle poole wahe, seal wötnud keegi kuuli ja wiskanud maja poolt tema kuulile wastu ja kuul läinud katki. Tema olnud alles esimest korda seal, on wöeras, ei tunne seda mangi ega tea et see keeltud on, alt ülespoole kuuli wisata.
Karl Sinnik siit Kerde pois ja teine madrus Joh. Pirk on ka seal juures olnud ja näinud, et see nenda olnud ja K. Sinik öölnud et see Gustav Karjamaa olnud kes tema kuulile wastu wiskanud.
Peet Takking astus ette ja sai see asi tall ette pandud rääkis wälja, et weike pois Gustav Tocht maja poolt kuuli wiskanud, kuul jöudnud üle poole, siis wötnud P. Petersohn kuuli ja wisanud puppide poolt G. Tocht kuulile wastu ja kuul läinud katki. G. Karjamaa pole seal olnud.
Aleksander Tischlar astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja niisama kui P. Takking. Ometi ei ole ta selgesti näinud kas G. Tocht seda kuuli maja poolt wiskanud wöi keegi teine.
Johannes Hammelmann astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja niisama kui P. Takking.
Christop Poola ütleb, et tema muud pole näinud kui et kuulid puppide pool otsas kokku läinud ja madr. P.P. sealt wastu wiskanud.
Gustav Tocht astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kuuli maja poolt wiskanud ja madrus P. Petersohn puppide poolt kuuli tema kuulile wastu wiskanud kui tema kuul juba pea teise otsas on olnud ja nenda kuul katki läinud.
Ütleb et nemad P. Petersohni käskinud aidata kuulisi tagasi wisata kui weel mängitud aga mitte Partie wahe ajal. G. Tocht ja tema wend olnud seekord puppisi ülespanemas.
Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et P. Petersohn oma kuuli puppide poolt esite on wiskanud ja kui see juba üle poole maja pool olnud, wötnud keegi sealt kuuli ja wiskanud wastu, et kuul katki läinud. Kes sealt maja poolt wastu wiskanud ei tea tema, aga P. Takking on sedakord seal wiskanud möne korra. Tema öölnud P. Petersohnile: See oli wist P. Takking kes sealt wiskas, aga ta pole mitte öölnud et see G. Karjamaa olnud.
Willem Wagane kes ka seal juures olnud astus ette ja rääkis wälja, et tema seda on näinud et P. Petersohn kuuli puppide poolt maja poole wiskanud ja üle poole wahe maja pool kuulid kokku läinud, aga kes maja poolt wastu wiskanud ei tea tema.
Sellesama laewa madrus Johann Pirk, Tahkurannast, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et Partie wahe ajal poisid neile öölnud: Wisake nüüd ka, nüüd wöib wisata. Tema pole tahtnud wisata. P. Petersohn wisanud puppide poolt kuuli maja poole, see olnud pea senna otsa saamas kui keegi kuuli wastu wiskanud ja nenda kuul katki läinud. See kes maja poolt wastu wiskanud olnud üks noor mees habemega, keda ta mitte ei tunne sest et ta siin wöeras on, aga mitte see weike pois.
Suud suud wastu pannes ütleb Joh. Pirk et Peet Takking see noor mees olnud kes maja poolt wastu wiskanud. - Seda ütles ta nii kohe kui ta P. Takkingut nägi.
P. Takking ütleb et tema kuulid kellegiga mitte üks kordki kokku pole läinud.
Tallitaja A. Espak tunnistab, et tema seekord olnud senna minemas ja näinud selgesti, kui P. Takking maja poolt kuuli wiskanud ja kuulid kokku läinud, aga katkiminemisest pole aru saanud.
Köik astusid ühekorraga ette ja sai nende käest küsitud: kui mittu kord selle Partie wahe ajal kuulid kokku läinud? Köik wastasid: Üks ainus kord, kui kuul katki läks.
Et küll P. Takking wabandab, et tema seda kuuli pole maja poolt P. Petersohni kuulile wastu wiskanud, et aga Tallitaja seda ise pealt nägi et tema wisatud kuul teisega kokku läks ja köik teised ka tunnistawad et seekord kuulid üksainus kord kokku läinud, saab P. Takking süüaluseks tunnistud. Kohus tegi otsust: Et P. Takking maksab 2 Rub. 50 Cop ja Peet Petersohn 2 Rub. 50 Cop. selle löhkenud kuuli tasumiseks.
