PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
105
Daatum05.09.1881
Protokolli numberXIX,44
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Otsust ei saanud tehtud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Kirjutaja

Peet Naaber astus ette ja kaebab, et sell pühapääwal kui kõik luubimehed wõidupurjetamas käinud on Peet Muru tema pirgi kohta öölnud, et see peab tema olema. Tema öölnud, see pole õige mis sa ütled, see on mo oma. Pärast seda on nemad kord noodale läinud ja P. Muru on jälle temale öölnud: Sa oled waras, see on mo pirk. Tema kutsnud Tallitajad seda pirki waatama, sest tema pirk on uus; minewal aastal raiutud ja sell kewadel walmis tehtud. P. Muru pirk peab aga olema tema luubi aerudega seltsis 4-5 aasta eest tehtud. Pärast seda on P. Muru temale öölnud: et ta omas südames ikka selle juure jääb et see tema pirk on.

Peet Muru astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema seda pirki ikka arwab oma olewad, sest et see wäga seda moodi on. P. Naaber on temale rääkinud et Joh. Ecker ka näinud kui tema selle pirgi teinud, tema on seda järel küsinud ja Joh. Ecker ütleb et ta sest ei tea.

Johann Ecker astus ette ja sai see asi tall ett pandud, rääkis wälja, et tema selgelt teab, et P. Naaber selle pirgi ise on teinud ja tema ta ise mere äere kannud esimest kord aga tema selgest ei mäleta kas see minewal sügisel wõi tänawal kewdel olnud. Pärast on P. Naaber omale weel ühe uue pirgi teinud mis weel üsna uus on.

P. Naaber pirk ja P. Muru aerud said kohtu poolest üle waadetud ja sai leitud et aerud kauast wanemad on kui see pirk ja nenda sai see pirk P. Naabri omaduseks tunistatud kohtu poolest.

Said neid mõlemid ette kutstud ja neile ette pandud et see ikka P. Naabri pirk on ja mitte P. Muru, siiski jääb P. Muru uskmattuks ja ütleb: et G. Hammelmann tema wastu rääkinud kuida P. Naaber M. Tammik poega petnud ja kuidas P. Naaber ükskord kui weel Tallitaja olnud temale paar koppikad assecuranzi raha pole tagasi annud mis tall õigus olnud tagasi saada; kui kui ta Liiwilt wiina tulla lasknud ja sellega teda petnud, seepärast arwab ta et P. Naaber ka tema pirgi on arawarastanud, mis temal wajak on.

Et aga aeg juba hilja on ja Laupääw õhtu peale jõuab, ei wõi seda kohtu asja enam edasi ajada, waid jääb tulewaks korraks ja saab praegu kohtupääw lõpetud.

Peet Naaber astus ette ja kaebab, et sell pühapääwal kui kõik luubimehed wõidupurjetamas käinud on Peet Muru tema pirgi kohta öölnud, et see peab tema olema. Tema öölnud, see pole õige mis sa ütled, see on mo oma. Pärast seda on nemad kord noodale läinud ja P. Muru on jälle temale öölnud: Sa oled waras, see on mo pirk. Tema kutsnud Tallitajad seda pirki waatama, sest tema pirk on uus; minewal aastal raiutud ja sell kewadel walmis tehtud. P. Muru pirk peab aga olema tema luubi aerudega seltsis 4-5 aasta eest tehtud. Pärast seda on P. Muru temale öölnud: et ta omas südames ikka selle juure jääb et see tema pirk on.

Peet Muru astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema seda pirki ikka arwab oma olewad, sest et see wäga seda moodi on. P. Naaber on temale rääkinud et Joh. Ecker ka näinud kui tema selle pirgi teinud, tema on seda järel küsinud ja Joh. Ecker ütleb et ta sest ei tea.

Johann Ecker astus ette ja sai see asi tall ett pandud, rääkis wälja, et tema selgelt teab, et P. Naaber selle pirgi ise on teinud ja tema ta ise mere äere kannud esimest kord aga tema selgest ei mäleta kas see minewal sügisel wõi tänawal kewdel olnud. Pärast on P. Naaber omale weel ühe uue pirgi teinud mis weel üsna uus on.

P. Naaber pirk ja P. Muru aerud said kohtu poolest üle waadetud ja sai leitud et aerud kauast wanemad on kui see pirk ja nenda sai see pirk P. Naabri omaduseks tunistatud kohtu poolest.

Said neid mõlemid ette kutstud ja neile ette pandud et see ikka P. Naabri pirk on ja mitte P. Muru, siiski jääb P. Muru uskmattuks ja ütleb: et G. Hammelmann tema wastu rääkinud kuida P. Naaber M. Tammik poega petnud ja kuidas P. Naaber ükskord kui weel Tallitaja olnud temale paar koppikad assecuranzi raha pole tagasi annud mis tall õigus olnud tagasi saada; kui kui ta Liiwilt wiina tulla lasknud ja sellega teda petnud, seepärast arwab ta et P. Naaber ka tema pirgi on arawarastanud, mis temal wajak on.

Et aga aeg juba hilja on ja Laupääw õhtu peale jõuab, ei wõi seda kohtu asja enam edasi ajada, waid jääb tulewaks korraks ja saab praegu kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS