PROTOKOLL

Kiltsi: Kohtuistungite protokollid (1872)

LeidandmedEAA.2826.1.1
Kaader
52
Daatum23.08.1876
Protokolli number31
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Mihkel Poots Kiltsi Peakohtumees
Jaan Grünär ühendud waldade Koolmeister Kirjutaja
Jürri Rabba Kohtumees
Mihkel Mikkas Kohtumees

Ette Astus kaewaja parandaja pilleti nigrot: Jurri Rabba, ja kaewas Tallitaja Jürri Laur, Abbimees Jaan Killemit wend Mihkel Killemit peale, et nemad ühhes Kesnädal Magasid ümber mõõtnud, pärast mõõtmist lagund tsetwerik paranda ja Mihkel Killemitti kätte korra pärrast kandsid, mind te peal peksid et ma ei woind haigusse pärrast sedda kanda kui mino kord tulli kanda.

Kaebtusse allused: Jürri LaurJaan Killemit, wend Mihkel ollid kohto ees, aiasid taggasi et polle ühtegi peksmist olnd; waid muido üks poisikse modi wastamissi woitlemine olli Jürri Rabba ja Jaan Killemittiga kus nemmad pärrast rido läksid, kumb teise alt ülles ei saand. 

Jürri Laur ütles:"Ma laksin neid lahhutama ja lõin selle ümber mödo pulgaga mis mo põos olli mõllemid pükste peale kui nemmad maas teine teise karwus kinni ollid, lahhutamisse pärrast.

Tunnistus pois Mihkel Koppel kes Jürri Rabbale tunnistusseks tulnud ja ka nende seltsis tööl käis, sai kohto ees kowwaste nommitud et ühhegi pole räkida, waid otse nenda kui assi akkas, siis räkis Mihkel Koplik, et: "Magasi ukse ees tegi tallitaja seadust kuida tsetwerik pidi koio kantama, 1) Jaan Killemit kannab, teiseks Jürri Rabba, 3) Mihkel Koplik, (se on, minna) 4) Jürri Laur wõttan isse selga 5) Mihkel Killemit wiib koio ja parrandab.

Jaan Killemit kandis seatud maad ärra, ja ütles: Jürri wõtta nüüd, sino kord on siit maalt wõtta," Jürri Rabba wastas:"Mul prugi sedda kanda, ega ma siit seest ei sö, ma ollen Krono mees, ja parrandamisse peal."! Jaan ütles:"Sa sõid enne weel siit seest kui Kronu meheks läksid, seda wõlga praego pulk täis, wõtta agga wak selga, ja panni wakka Jürri Rabba kaela peale. Jürri Jooksis alt ärra, wak kukkus mahha Jaan jooksis Jürri järrele kinni wõtma ja akkasid wastamissi rõndo pidi rabbelema (Laso põllo otsas). Minna wõtsin wakka selga ja läksin neist möda, nemad jooksid jälle: Jürri eel ja Jaan taga minnust möda, sais teine teist kätte ja rabbelessid sammas ja wiskasid wõitlemisse modi teine teist mahha, ma läksin jälle möda, maas kuleldi kurradi wandumist, siis pöörsid tallitaja ja Mihkel taggasi ja lahhutasid neid. Pärrast ollid weel selle lahhutamisse pärrast ridus Killemetti madise õue aia peal, Kus Jürri Rabba issa ka seltsi tulli; ma ei waatnud mitte taggasi kas on kegi kedagist löönd wõi mitte, agga karwo pidi ollid ühhes nägin ma."

issa Jürri olli kohto mees ja räkis poia Kõrwa mis tema näind, et keik olnd ulgal tema poia peal taplemisses. Nenda waidlessid seggamessi.

Kohto moistminne on: et Jaan Killemit peab üks rubl. trahwi maksma laeka, et tema taga akkas Jürrit aiama, ka Jürri Rabbal on süid, et kui päwa tööd olled peale wõtnud siis pead ikka tallitaja sanna kuulma tö otsani.

Kohto mees Mihkel Poots XXX

I Kõrwamees Jürri Rabba  XXX

II Kõrwamees Mihkel Mikkas XXX

Kirjotaja: Jaan Grünär <allkiri>

Selletud.

Üks rubl trahw laeka Assukülla wald

Ette Astus kaewaja parandaja pilleti nigrot: Jurri Rabba, ja kaewas Tallitaja Jürri Laur, Abbimees Jaan Killemit wend Mihkel Killemit peale, et nemad ühhes Kesnädal Magasid ümber mõõtnud, pärast mõõtmist lagund tsetwerik paranda ja Mihkel Killemitti kätte korra pärrast kandsid, mind te peal peksid et ma ei woind haigusse pärrast sedda kanda kui mino kord tulli kanda.

Kaebtusse allused: Jürri LaurJaan Killemit, wend Mihkel ollid kohto ees, aiasid taggasi et polle ühtegi peksmist olnd; waid muido üks poisikse modi wastamissi woitlemine olli Jürri Rabba ja Jaan Killemittiga kus nemmad pärrast rido läksid, kumb teise alt ülles ei saand. 

Jürri Laur ütles:"Ma laksin neid lahhutama ja lõin selle ümber mödo pulgaga mis mo põos olli mõllemid pükste peale kui nemmad maas teine teise karwus kinni ollid, lahhutamisse pärrast.

Tunnistus pois Mihkel Koppel kes Jürri Rabbale tunnistusseks tulnud ja ka nende seltsis tööl käis, sai kohto ees kowwaste nommitud et ühhegi pole räkida, waid otse nenda kui assi akkas, siis räkis Mihkel Koplik, et: "Magasi ukse ees tegi tallitaja seadust kuida tsetwerik pidi koio kantama, 1) Jaan Killemit kannab, teiseks Jürri Rabba, 3) Mihkel Koplik, (se on, minna) 4) Jürri Laur wõttan isse selga 5) Mihkel Killemit wiib koio ja parrandab.

Jaan Killemit kandis seatud maad ärra, ja ütles: Jürri wõtta nüüd, sino kord on siit maalt wõtta," Jürri Rabba wastas:"Mul prugi sedda kanda, ega ma siit seest ei sö, ma ollen Krono mees, ja parrandamisse peal."! Jaan ütles:"Sa sõid enne weel siit seest kui Kronu meheks läksid, seda wõlga praego pulk täis, wõtta agga wak selga, ja panni wakka Jürri Rabba kaela peale. Jürri Jooksis alt ärra, wak kukkus mahha Jaan jooksis Jürri järrele kinni wõtma ja akkasid wastamissi rõndo pidi rabbelema (Laso põllo otsas). Minna wõtsin wakka selga ja läksin neist möda, nemad jooksid jälle: Jürri eel ja Jaan taga minnust möda, sais teine teist kätte ja rabbelessid sammas ja wiskasid wõitlemisse modi teine teist mahha, ma läksin jälle möda, maas kuleldi kurradi wandumist, siis pöörsid tallitaja ja Mihkel taggasi ja lahhutasid neid. Pärrast ollid weel selle lahhutamisse pärrast ridus Killemetti madise õue aia peal, Kus Jürri Rabba issa ka seltsi tulli; ma ei waatnud mitte taggasi kas on kegi kedagist löönd wõi mitte, agga karwo pidi ollid ühhes nägin ma."

issa Jürri olli kohto mees ja räkis poia Kõrwa mis tema näind, et keik olnd ulgal tema poia peal taplemisses. Nenda waidlessid seggamessi.

Kohto moistminne on: et Jaan Killemit peab üks rubl. trahwi maksma laeka, et tema taga akkas Jürrit aiama, ka Jürri Rabbal on süid, et kui päwa tööd olled peale wõtnud siis pead ikka tallitaja sanna kuulma tö otsani.

Kohto mees Mihkel Poots XXX

I Kõrwamees Jürri Rabba  XXX

II Kõrwamees Mihkel Mikkas XXX

Kirjotaja: Jaan Grünär <allkiri>

Selletud.

Üks rubl trahw laeka Assukülla wald


TAGASI KUVA MÄRGENDUS