PROTOKOLL

Kahkva: Protokolliraamatud (1866-1869)

LeidandmedEAA.3369.1.1
Kaader
79
80
81
Daatum21.10.1868
Protokolli number83
Protokolli teema7. Maade ja hoonete rentimine, mõõtmine ja pärandamine. Ehitamine. Suhted mõisa ja kroonuga.; 8. Varavastased kuriteod

Kahkwal sel 21 Oktobril 1868.

Kaiwas entitse rentniku wallitseja Straus, et se mõisa karjus Jaan Him om Rassina herrale kaiwanu, et Straus olles 30 punda röa hahhu warrastanu ja ka wõidja kannu ja om need warrastud asja Jürri Näddali läbbi Walka sadnu. Ja weel om Jaan Him kõnnelnu, et kui Straus sel 13tal Oktobril om Walka lännu, om jälle wassika nahku ja üts hobbese nahk ärra winu.

Ette tulli Jaan Himm ja ütel, et temma om kül Rassina herrale sedda mes Jürri Neddal ja Josep Kisar om temmale kõnnelnu, et Straus on Walka saadnu 32 punda röa jahhu 8 kana, 1 kints lamba lihha, 4 nakla zukrut ja teed ja kohhupima üts hannuma täis ja punna ossa wõid.

Ette tulli Jürri Neddal ja ütel, et tema sedda om kõnnelnu, et Straus om Walka sadnu 30 punda. 10 nakla röa jahhu ja puna ossa wõid, 1/2 pätsi leiba ja 3 nakla zukrut, 8 tapetu kanna. See sepp Johhanson om Walkan ne jahhud ärra kalnu. Jürri Neddal om kül mõdelnu Windsu kõrtsi mant wai Wannast Koijulast se kramiga taggasi kõnda ja õhkwa Rassina mõisa wija herrale nätta. Ja perrast ütel, et Lajawangu kõrtsi man om temma omma wangre läbbi kaenu ja leidnu, et ne asja temmal pääl olliwa. Ja weel ütel Jürri Nedal, et temma es olles muido sest asjast kellegilles kõnnelnu kui Straus es olles pääle to sebbikoan temmaga tülli tullu. Ja sedda olles Daniel Märtman ja Jaan Him temmale kõnnelnu, et Straus on tõistkõrda weel Walka winu wassika nahku ja üt hobbese nahk. Daniel Märtman om wangre essi läbbi kaenu kui hobbene on suure treppi een saisnu ja Jaan Him ja Joseb Kissar om ka kaenuwa.

Ette tulli Josep Kissar ja ütel: Kui Jürri Neddal om se kramiga Walka lännu, sis om temma Jürrile wasta tullu, ja om nännu, et Jürril om pääl ollu katte kottiga jahhu. Ja kui Straus om essi Walka länu, sis om Daniel Märtman tedda kaema kutsnu ja temma om kobbinu, et kottin om ollu, kas lamba vai wassika nahha ja edde pääl om ollu üts hobbese nahk. Kui mõisasaks om tullega tullu, sis om nemma wangre mant ärra paggenu.

Sel 28. Oktobril 1868.

Ette tulli Daniel Märtman ja ütel, et Jürri Neddal om temmale kõnelnu, et Straus om temma läbbi Walka sadnu 30 punda 10 nahka röa jahhu, 8 tappetu kanna, 4 nahka zukrut ja teed ja lännikuga wõid ja kinds lehha. Ja kui Straus om essi se Walka lännu, sis om temma Josep Kissariga Strause wangre läbbi kaenu ja leidnu, et wangren om ollu kottiga lamba nahku ja üts kast om ollu täis pakkitu ütte päkotti ja kottiga om karu ollu. Ja nemma ei olle henda kellegi näidanu kui nemma sääl wangre man om olluwa.

Ette tulli Jaan Häidesk ja ütel, et Jürri Neddal om temmale kõnnelnu, et Straus om temma läbbi terwe pää zukrut Walka sadnu ja 30 punda röa jahhu.

Sel 4. Nowembril 1868

Ette tulli Straus ja ütel, et temma om kül jahhu Walka sadnu katte kottiga, ütten kottin om ollu 9 ja tõisen kottin 8 punda jahhu ja 2 tappetu kana ja 1/2 pätsi leiba om temma Jürrile tee pääl üwa ütten pandnu. Ent kohhupima ja wõid ei olle temma sadnu nink ka muid nimmietetu asju.

Sel 4tal Nowembril.

Üttel Daniel Märtman, et kui nemma om Strausi wangre läbbi kaenu, ei olle temma suurt nahka mitte wangre pääl nännu ja kottin om pehme ollu, et nema ei olle kaenu mes sääl sees om ollu ja om arwannu, et waist lamba nahha olles sääl sees olluwa.

Jaan Him ütel, et nemma om läbbi kotti kaenu, et nahha olles wõinu sääl kottin olla. Ja selle perrast ei olle nemma mõisawallitsusele sedda asja ülles andnu, et nemma om arwanu, et mõisa wallitsus ka essi tijab sest asjast sest, et tulle om weel härbenin üllewan ollu. Ja mõtsasaks om tullega wälja tullu, sis om tõised ärra josknu ja Jaan om wärja pääle saisma jäänu. Ja selle perrast om nemma paggenu, et waist Straus olles neid püssiga mahha lasknu, kui neid olles omma wangre man nännu. Ja weel ütel J. Him, et Wido Ritsing ja Jakob Küs om ned asja mes saal wangren om ollu sisse paknu wangre.

Ette tulli Wido Ritsing ja ütel, et nemma om sinna wangre pandnu katte pääkottiga purruterri hobbesele ja wangre põll om edde pääl ollu ja haina kot perra pool. Ent nahku ei olle nemma mitte nänu.

Kohhus mõist, et Jürri Neddal saab se eest 15 witsa lögi, et temma om wõls juttu üles tennu, mes temma mitte ei wõi tõttes tetta.

Ja Jaan Him saab se eest, et om mõisa wallitsust trotsnu, et mõisa wallitsus om ka warguse ärra sadja ollu 10 witsa lögi. Ja Daniel Märtman ja Joseb Kissar massawad kumbgi üts rubla trahwi waeste ladiku masma, et nemma wõra wangre mannu ööse lätsiwa ja kui kedagi näiwa tullewad, sis ärra paggesiwa.

Jürri Neddal ja Jaan Him hihhu trahwi es wõtta ja lubbasiwa rahhaga massa Jürri 3 rbl ja Joseb 2 rbl ja katte nädali eest ärra masma.

Rein Oinberg
Peter Urgand
Jakob Parmson

Kahkwal sel 21 Oktobril 1868.

Kaiwas entitse rentniku wallitseja Straus, et se mõisa karjus Jaan Him om Rassina herrale kaiwanu, et Straus olles 30 punda röa hahhu warrastanu ja ka wõidja kannu ja om need warrastud asja Jürri Näddali läbbi Walka sadnu. Ja weel om Jaan Him kõnnelnu, et kui Straus sel 13tal Oktobril om Walka lännu, om jälle wassika nahku ja üts hobbese nahk ärra winu.

Ette tulli Jaan Himm ja ütel, et temma om kül Rassina herrale sedda mes Jürri Neddal ja Josep Kisar om temmale kõnnelnu, et Straus on Walka saadnu 32 punda röa jahhu 8 kana, 1 kints lamba lihha, 4 nakla zukrut ja teed ja kohhupima üts hannuma täis ja punna ossa wõid.

Ette tulli Jürri Neddal ja ütel, et tema sedda om kõnnelnu, et Straus om Walka sadnu 30 punda. 10 nakla röa jahhu ja puna ossa wõid, 1/2 pätsi leiba ja 3 nakla zukrut, 8 tapetu kanna. See sepp Johhanson om Walkan ne jahhud ärra kalnu. Jürri Neddal om kül mõdelnu Windsu kõrtsi mant wai Wannast Koijulast se kramiga taggasi kõnda ja õhkwa Rassina mõisa wija herrale nätta. Ja perrast ütel, et Lajawangu kõrtsi man om temma omma wangre läbbi kaenu ja leidnu, et ne asja temmal pääl olliwa. Ja weel ütel Jürri Nedal, et temma es olles muido sest asjast kellegilles kõnnelnu kui Straus es olles pääle to sebbikoan temmaga tülli tullu. Ja sedda olles Daniel Märtman ja Jaan Him temmale kõnnelnu, et Straus on tõistkõrda weel Walka winu wassika nahku ja üt hobbese nahk. Daniel Märtman om wangre essi läbbi kaenu kui hobbene on suure treppi een saisnu ja Jaan Him ja Joseb Kissar om ka kaenuwa.

Ette tulli Josep Kissar ja ütel: Kui Jürri Neddal om se kramiga Walka lännu, sis om temma Jürrile wasta tullu, ja om nännu, et Jürril om pääl ollu katte kottiga jahhu. Ja kui Straus om essi Walka länu, sis om Daniel Märtman tedda kaema kutsnu ja temma om kobbinu, et kottin om ollu, kas lamba vai wassika nahha ja edde pääl om ollu üts hobbese nahk. Kui mõisasaks om tullega tullu, sis om nemma wangre mant ärra paggenu.

Sel 28. Oktobril 1868.

Ette tulli Daniel Märtman ja ütel, et Jürri Neddal om temmale kõnelnu, et Straus om temma läbbi Walka sadnu 30 punda 10 nahka röa jahhu, 8 tappetu kanna, 4 nahka zukrut ja teed ja lännikuga wõid ja kinds lehha. Ja kui Straus om essi se Walka lännu, sis om temma Josep Kissariga Strause wangre läbbi kaenu ja leidnu, et wangren om ollu kottiga lamba nahku ja üts kast om ollu täis pakkitu ütte päkotti ja kottiga om karu ollu. Ja nemma ei olle henda kellegi näidanu kui nemma sääl wangre man om olluwa.

Ette tulli Jaan Häidesk ja ütel, et Jürri Neddal om temmale kõnnelnu, et Straus om temma läbbi terwe pää zukrut Walka sadnu ja 30 punda röa jahhu.

Sel 4. Nowembril 1868

Ette tulli Straus ja ütel, et temma om kül jahhu Walka sadnu katte kottiga, ütten kottin om ollu 9 ja tõisen kottin 8 punda jahhu ja 2 tappetu kana ja 1/2 pätsi leiba om temma Jürrile tee pääl üwa ütten pandnu. Ent kohhupima ja wõid ei olle temma sadnu nink ka muid nimmietetu asju.

Sel 4tal Nowembril.

Üttel Daniel Märtman, et kui nemma om Strausi wangre läbbi kaenu, ei olle temma suurt nahka mitte wangre pääl nännu ja kottin om pehme ollu, et nema ei olle kaenu mes sääl sees om ollu ja om arwannu, et waist lamba nahha olles sääl sees olluwa.

Jaan Him ütel, et nemma om läbbi kotti kaenu, et nahha olles wõinu sääl kottin olla. Ja selle perrast ei olle nemma mõisawallitsusele sedda asja ülles andnu, et nemma om arwanu, et mõisa wallitsus ka essi tijab sest asjast sest, et tulle om weel härbenin üllewan ollu. Ja mõtsasaks om tullega wälja tullu, sis om tõised ärra josknu ja Jaan om wärja pääle saisma jäänu. Ja selle perrast om nemma paggenu, et waist Straus olles neid püssiga mahha lasknu, kui neid olles omma wangre man nännu. Ja weel ütel J. Him, et Wido Ritsing ja Jakob Küs om ned asja mes saal wangren om ollu sisse paknu wangre.

Ette tulli Wido Ritsing ja ütel, et nemma om sinna wangre pandnu katte pääkottiga purruterri hobbesele ja wangre põll om edde pääl ollu ja haina kot perra pool. Ent nahku ei olle nemma mitte nänu.

Kohhus mõist, et Jürri Neddal saab se eest 15 witsa lögi, et temma om wõls juttu üles tennu, mes temma mitte ei wõi tõttes tetta.

Ja Jaan Him saab se eest, et om mõisa wallitsust trotsnu, et mõisa wallitsus om ka warguse ärra sadja ollu 10 witsa lögi. Ja Daniel Märtman ja Joseb Kissar massawad kumbgi üts rubla trahwi waeste ladiku masma, et nemma wõra wangre mannu ööse lätsiwa ja kui kedagi näiwa tullewad, sis ärra paggesiwa.

Jürri Neddal ja Jaan Him hihhu trahwi es wõtta ja lubbasiwa rahhaga massa Jürri 3 rbl ja Joseb 2 rbl ja katte nädali eest ärra masma.

Rein Oinberg
Peter Urgand
Jakob Parmson


TAGASI KUVA MÄRGENDUS