Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)
| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 107 |
| Daatum | 19.09.1881 |
| Protokolli number | XX,47 |
| Protokolli teema | 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Sel 24 Sep suurema kohtuse antud. Nimi Prenner kui Brenner, Amisep kui Aamisepp, Tikkerpuu kui Tikerpuu. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Peakohtumees | |
| Peet | Püss | Abikohtumees | |
| Willem | Uusmann | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Kirjutaja | |
Prido Amisep astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et tema nimetud pääwa õhtul siit Kerdelt mööda mere äert kahe Kagla järel läinud kunni Tareste jõe suhu, neid taga ajades. Lasknud ka kaks laengut nende peale aga pole trähwanud. Aeg olnud juba hilja, et üsna pime olnud, siis lendanud pardid piirades mere peal. Tema läinud siis ruttades senna poole, lasknud ka ühe laengi üles nende peale, et tahtnud neid lennust lasta, pole aga paremat trähwanud. Siis on tema ümberwaadates näinud et üks inimene ta järel tulnud. Tema tulnud siis ruttemini jõe suus wee sees ikka edasi, arwanud, et see wist waht on ja teda taga ajab. Seal wee sees on ta teda kinni saanud ja püssi ärawõtnud. Tema käinud 12 Sep. püssi kätte palumas, püss olnud juba Kroogi metsawahi kätte antud. Tema läinud ka Krooki oma püssi kätte paluma, aga metsawaht P. Tikkerpuu öölnud, et ta seda ei wõi kätte anda.
P. Amisep arwanud, et mere äeres nüüd sügisesel ajal luba on jahil käia. Suuremõisa walitsuse poolt pole temal mitte luba olnud.
Suud suud wastu ei tea G. Prenner mitte selgesti öölda, kas P. Amisep esite tema eest wõi partide järel jooksnud ja kas ta tema peale wõi partide peale lasknud. P. Amisep jääb kindlast selle juure et ta partide järel jooksnud ja nende peale lasknud ja mitte G. P. peale. Alles pärast laskmist on ta G. P. näinud.
Et Suuremõisa walitsus igaühe käest kes ilma lubata Suuremõisa krundi peal jahti peab, 10 rub. hõb. trahwi nõuab ja walla kohus nii kõrget trahwi ei wõi määrata, seepärast paneme seda kohtu asja kõrgest auustatud S. L. Hakenrichtri herrale otsuse tegemiseks alandl. ette.
Prido Amisep astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et tema nimetud pääwa õhtul siit Kerdelt mööda mere äert kahe Kagla järel läinud kunni Tareste jõe suhu, neid taga ajades. Lasknud ka kaks laengut nende peale aga pole trähwanud. Aeg olnud juba hilja, et üsna pime olnud, siis lendanud pardid piirades mere peal. Tema läinud siis ruttades senna poole, lasknud ka ühe laengi üles nende peale, et tahtnud neid lennust lasta, pole aga paremat trähwanud. Siis on tema ümberwaadates näinud et üks inimene ta järel tulnud. Tema tulnud siis ruttemini jõe suus wee sees ikka edasi, arwanud, et see wist waht on ja teda taga ajab. Seal wee sees on ta teda kinni saanud ja püssi ärawõtnud. Tema käinud 12 Sep. püssi kätte palumas, püss olnud juba Kroogi metsawahi kätte antud. Tema läinud ka Krooki oma püssi kätte paluma, aga metsawaht P. Tikkerpuu öölnud, et ta seda ei wõi kätte anda.
P. Amisep arwanud, et mere äeres nüüd sügisesel ajal luba on jahil käia. Suuremõisa walitsuse poolt pole temal mitte luba olnud.
Suud suud wastu ei tea G. Prenner mitte selgesti öölda, kas P. Amisep esite tema eest wõi partide järel jooksnud ja kas ta tema peale wõi partide peale lasknud. P. Amisep jääb kindlast selle juure et ta partide järel jooksnud ja nende peale lasknud ja mitte G. P. peale. Alles pärast laskmist on ta G. P. näinud.
Et Suuremõisa walitsus igaühe käest kes ilma lubata Suuremõisa krundi peal jahti peab, 10 rub. hõb. trahwi nõuab ja walla kohus nii kõrget trahwi ei wõi määrata, seepärast paneme seda kohtu asja kõrgest auustatud S. L. Hakenrichtri herrale otsuse tegemiseks alandl. ette.