Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)
| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 120 121 |
| Daatum | 19.12.1881 |
| Protokolli number | XXX,69 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | Klaar. Nimi Simoaue kui Siimuõue. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Andrus Espak | Peakohtumees |
| Peet | Püss | Peet Püss | Abikohtumees |
| Willem | Uusmann | Willem Uusmann | Abikohtumees |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Protokoll XXX, sel 19m December 1881.
Koos olid Tallitaja: A. Espak; abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.
Jüri Uustuba astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et nii kui naad seal alati riielnud, olnud naad nimetud pääwa homikul juba riidus ja K. Sinik ja I. Simoaue peksnud üksteist. Löuna ajal saand naad uuesti riidu kus naad esite sanutlenud, pärast wötnud K. Sinik kepi ja peksnud seega I. Simoauet. I. Simoaue tulnud müraga tema kambri, nenda et ukse link tema sörmenuki pealt naha ära wiinud. - Ta seisnud ukse juures. - Tema wötnud K. Siniku käest selle kepi ära, löönud temale seega ühe hoobi külje pihta ja saatnud ka I. Simoaue oma kambrist wälja. Tema pole mitte K. Sinikut wasta tooli ega lauda lükkanud. K. Sinik on aga selle kepiga I. Simoauet tubliste peksnud.
Ingel Simoaue astus ette ja sai see asi temal ette pandud, rääkis wälja, et nimetatud pääwal Kreet Sinik temale ette wiskama et temal kewadel prantsuse haigus on olnud. Tema öölnud: Tee siis töeks, lehma tohtri herra juure kuulama, siis saad aru kas mull see paha töbi on olnud? Tema öölnud siis weel: Pole ma kellegi kapisid ega kastisid löhkunud, et ma siin niisuguse piina sees pean olema. K. Sinik arwanud need wiimsed sanad wist oma kohta ööldud olewad ja hakkanud teda peksma, esite käsil, pärast wötnud kapi ja annud seega weel 2 hoopi, kuni tema J. Uustuba kambri eest ärajooksta saanud.
J. Uustuba wötnud siis kepi K. Siniku käest ära.
Joh. Rahu naene Lena, kes ka seal körwal kambris elab, kutsti ette ja sai tema käest küsitud kas ta seda tüli on pealt näinud?
Suud suud wastu pannes jäid igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.
Kohus tegi otsust: Et nüüd selgest ei wöi aru saada kellel seal juures suurem suu on, et naad aga köik ühed riiakad inimesed on ja üksteisele rahu ei anna, siis said naad igaüks köwasti noomitud, edespidi rahulikult elada ja mitte üksteisele ettewiskamisi teha mis läbi neil ikka tüli töuseb.
Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.
Tallitaja: [allkiri]
1) abimees: [allkiri]
2) -,,-: [allkiri]
Kirjutaja: [allkiri]
Protokoll XXX, sel 19m December 1881.
Koos olid Tallitaja: A. Espak; abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.
Jüri Uustuba astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et nii kui naad seal alati riielnud, olnud naad nimetud pääwa homikul juba riidus ja K. Sinik ja I. Simoaue peksnud üksteist. Löuna ajal saand naad uuesti riidu kus naad esite sanutlenud, pärast wötnud K. Sinik kepi ja peksnud seega I. Simoauet. I. Simoaue tulnud müraga tema kambri, nenda et ukse link tema sörmenuki pealt naha ära wiinud. - Ta seisnud ukse juures. - Tema wötnud K. Siniku käest selle kepi ära, löönud temale seega ühe hoobi külje pihta ja saatnud ka I. Simoaue oma kambrist wälja. Tema pole mitte K. Sinikut wasta tooli ega lauda lükkanud. K. Sinik on aga selle kepiga I. Simoauet tubliste peksnud.
Ingel Simoaue astus ette ja sai see asi temal ette pandud, rääkis wälja, et nimetatud pääwal Kreet Sinik temale ette wiskama et temal kewadel prantsuse haigus on olnud. Tema öölnud: Tee siis töeks, lehma tohtri herra juure kuulama, siis saad aru kas mull see paha töbi on olnud? Tema öölnud siis weel: Pole ma kellegi kapisid ega kastisid löhkunud, et ma siin niisuguse piina sees pean olema. K. Sinik arwanud need wiimsed sanad wist oma kohta ööldud olewad ja hakkanud teda peksma, esite käsil, pärast wötnud kapi ja annud seega weel 2 hoopi, kuni tema J. Uustuba kambri eest ärajooksta saanud.
J. Uustuba wötnud siis kepi K. Siniku käest ära.
Joh. Rahu naene Lena, kes ka seal körwal kambris elab, kutsti ette ja sai tema käest küsitud kas ta seda tüli on pealt näinud?
Suud suud wastu pannes jäid igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.
Kohus tegi otsust: Et nüüd selgest ei wöi aru saada kellel seal juures suurem suu on, et naad aga köik ühed riiakad inimesed on ja üksteisele rahu ei anna, siis said naad igaüks köwasti noomitud, edespidi rahulikult elada ja mitte üksteisele ettewiskamisi teha mis läbi neil ikka tüli töuseb.
Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.
Tallitaja: [allkiri]
1) abimees: [allkiri]
2) -,,-: [allkiri]
Kirjutaja: [allkiri]