PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
121
122
Daatum23.12.1881
Protokolli numberXXXI,70
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

Otsust ei saanud tehtud, et asi selgeks ei tulnud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll XXXI, sel 23 Decm. 1881.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.

Peter Sinik astus ette ja rääkis wälja et eile öhtu sel 22 Decm. kell 6 1/4 ajal tulnud tema wabrikust koju ja lepakopli ärest juba näinud tema et üks mees mere äeres kiwisöö huniku otsas olnud ja kiwisüsi sealt alla wiskanud. Tema läinud juure waatama. Mees tulnud ruttu hunniku otsast maha ja jooksnud suure magasini taha. See olnud Suuremõisa walla mees Palukülast, Thomas Kalju ja ta hobi seisnud wankriga sauemaja otsas. Tema käinud wankri juures waatamas wankri peal ei olnud siis weel midagi. Tema läinud tuppa, - ta elab Sauemajas, - waatnud aknast wälja, mees tulnud nattukese aja pärast mööda teed hobuse juure ja wiinud hobuse toa taha aja äere. Seisnud tük aega hobuse juures, kummardanud wahel, käinud edasi ja tagasi, läinud kiwisööhuniku juure, wötnud ühe suure kiwisöö süllese ja kannud wankri juure.

Tema läinud teise tuppa, kutsnud Karl Siniku kaasa ja läinud Th. Kaljut kinni wötma warguse pealt. Nemad läinud Pattarei poolt otsast talle wastu. sellsammal ajal istunud Th. Kalju juba wankris ja hakkanud söitma. Kui nemad thee peal ta kohta jöudnud ja teda käskinud kinni pidada, annud Th. Kalju hobusele pihta ja söitnud kärmesti ära. Nende arwamise järel olnud wankri kehad kiwisüsi täis sest et need söites kolisenud, heinakessel nende peal ja Th. Kalju istunud ise otsas.

Laka olnud Th. Kaljul peas.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema P. Sinik kutsmise peale warsi kaasa läinud Th. Kaljut kinni wötma. Saanud naad Sauemaja otsa, näinud naad et Th. Kalju juba wankril olnud ja söitma hakkanud. Saand naad tee peale ta kohta jöudnud ja käskinud kinni pidada, annud ta hobusele pihta ja söitnud ära. Temal olnud üks puu käes, et pidanud seega hoost wasta hoidma, nii kui ta seega huiskanud, läinud see hobuse pihta. Et wankri keha kiwisüsi täis olnud, arwab tema kindlast, sest et need söites kolisenud ja üsna wankrist ka paistnud. Nemad läinud kunni Mäekörtsu juure, lootes, ehk ta seal kinni peab. Olnud aga körtsust mööda söitnud.

Andrus Nurk astus ette ja rääkis wälja et kui tema eile öhtu umbarwates kell 6 1/2 ajal körtsu läinud, on üks külamees weski kohas walge hobusega wäga kermesti temast mööda sõitnud ja ka körtsu juures mitte peatanud waid ikka kermesti edasi söitnud. Mehel olnud laka peal, istunud wankri kehade sees, ja hoidnud silmad teise poole et tema pole temast aru wöinud saada kes ta on. Kas tall wankris kiwisüsi olnud pole tema teadnud tähele panna, ka söitnud ta kaunis eemalt temast mööda.

Warsi tema järel tulnud K. ja P. Sinik körtsu ja rääkinud, et nemad üht walgehobusega külameest taga tulnud ajama kes wabriku kiwisüsi warastanud.

Thomas Kalju astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja et tema eile öhtu kell 6 ajal mere äeres sauemajas käinud Laas Tõkkele möni toop ölut wiinud. L. Tõkke olnud wabrikus tööl, naene kodu. Tema walge hobune seisnud wankriga Sauemaja otsas. Kui tema toast wälja tulnud, läinud Pattarei poolt otsast mereäere magasini taha oma asja toimetama. Saanud ta seal ennast äratoimetanud, tulnud ta sülla poolt otsast sööhuniku juure, seisnud seal natuke aega ja möttelnud omas meeles: Neid on küll üks suur hunik kiwisüsi, ei küll wabrik tänawu palju puid ei tarwita. Sealt tulnud tema hobuse juure, wiinud hobuse toa taha aja äere, ehitanud seal oma heinakessi ilusti wankrile, istund peale ja söitnud ära.

Sealsammas Sauemaja otsas tulnud kaks poisi ja hüüdnud: Pea kinni! Tema arwanud, need tahawad wist et ma neid körtsu pean söitma, mis mina neist wean, ja söitnud sanalausumata edasi. Ei ole tema kiwisüsi mitte warastanud.

Suud suud wasu jääwad igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.

Th. Kalju ütleb, et tema hobu siis sauemaja otsas seisnud kui tema sööhuniku juures kord seisnud.

P. Sinik ütleb, et hobu siis juba toataha aja äere olnud wiidud kui Th. Kalju sööhuniku juure läinud.

Peter Sinik ema An astus ette ja rääkis wälja, et tema muud pole näinud kui seda, et Th. Kalju sööhuniku juures seisnud ja hobu olnud juba siis toa taha wiidud.

Et Thomas Kalju ennast wabandab, et tema mitte kiwisüsi warastanud ei ole ja tema maja täna wabriku walitsuse käsu peal wabriku öuetöörahwa ülewaatjast läbiotsitud saanud kus aga ühtegi kiwisüsi pole leitud saanud, ei ka mingisugust märki et ta neid oleks warastanud, seepärast ei wöinud selle kohtu asjale mingisugust otsust tehtud saada.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

1) abimees: [allkiri]

2) -,,-: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]

Protokoll XXXI, sel 23 Decm. 1881.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann kohtupääwa pidamas.

Peter Sinik astus ette ja rääkis wälja et eile öhtu sel 22 Decm. kell 6 1/4 ajal tulnud tema wabrikust koju ja lepakopli ärest juba näinud tema et üks mees mere äeres kiwisöö huniku otsas olnud ja kiwisüsi sealt alla wiskanud. Tema läinud juure waatama. Mees tulnud ruttu hunniku otsast maha ja jooksnud suure magasini taha. See olnud Suuremõisa walla mees Palukülast, Thomas Kalju ja ta hobi seisnud wankriga sauemaja otsas. Tema käinud wankri juures waatamas wankri peal ei olnud siis weel midagi. Tema läinud tuppa, - ta elab Sauemajas, - waatnud aknast wälja, mees tulnud nattukese aja pärast mööda teed hobuse juure ja wiinud hobuse toa taha aja äere. Seisnud tük aega hobuse juures, kummardanud wahel, käinud edasi ja tagasi, läinud kiwisööhuniku juure, wötnud ühe suure kiwisöö süllese ja kannud wankri juure.

Tema läinud teise tuppa, kutsnud Karl Siniku kaasa ja läinud Th. Kaljut kinni wötma warguse pealt. Nemad läinud Pattarei poolt otsast talle wastu. sellsammal ajal istunud Th. Kalju juba wankris ja hakkanud söitma. Kui nemad thee peal ta kohta jöudnud ja teda käskinud kinni pidada, annud Th. Kalju hobusele pihta ja söitnud kärmesti ära. Nende arwamise järel olnud wankri kehad kiwisüsi täis sest et need söites kolisenud, heinakessel nende peal ja Th. Kalju istunud ise otsas.

Laka olnud Th. Kaljul peas.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema P. Sinik kutsmise peale warsi kaasa läinud Th. Kaljut kinni wötma. Saanud naad Sauemaja otsa, näinud naad et Th. Kalju juba wankril olnud ja söitma hakkanud. Saand naad tee peale ta kohta jöudnud ja käskinud kinni pidada, annud ta hobusele pihta ja söitnud ära. Temal olnud üks puu käes, et pidanud seega hoost wasta hoidma, nii kui ta seega huiskanud, läinud see hobuse pihta. Et wankri keha kiwisüsi täis olnud, arwab tema kindlast, sest et need söites kolisenud ja üsna wankrist ka paistnud. Nemad läinud kunni Mäekörtsu juure, lootes, ehk ta seal kinni peab. Olnud aga körtsust mööda söitnud.

Andrus Nurk astus ette ja rääkis wälja et kui tema eile öhtu umbarwates kell 6 1/2 ajal körtsu läinud, on üks külamees weski kohas walge hobusega wäga kermesti temast mööda sõitnud ja ka körtsu juures mitte peatanud waid ikka kermesti edasi söitnud. Mehel olnud laka peal, istunud wankri kehade sees, ja hoidnud silmad teise poole et tema pole temast aru wöinud saada kes ta on. Kas tall wankris kiwisüsi olnud pole tema teadnud tähele panna, ka söitnud ta kaunis eemalt temast mööda.

Warsi tema järel tulnud K. ja P. Sinik körtsu ja rääkinud, et nemad üht walgehobusega külameest taga tulnud ajama kes wabriku kiwisüsi warastanud.

Thomas Kalju astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja et tema eile öhtu kell 6 ajal mere äeres sauemajas käinud Laas Tõkkele möni toop ölut wiinud. L. Tõkke olnud wabrikus tööl, naene kodu. Tema walge hobune seisnud wankriga Sauemaja otsas. Kui tema toast wälja tulnud, läinud Pattarei poolt otsast mereäere magasini taha oma asja toimetama. Saanud ta seal ennast äratoimetanud, tulnud ta sülla poolt otsast sööhuniku juure, seisnud seal natuke aega ja möttelnud omas meeles: Neid on küll üks suur hunik kiwisüsi, ei küll wabrik tänawu palju puid ei tarwita. Sealt tulnud tema hobuse juure, wiinud hobuse toa taha aja äere, ehitanud seal oma heinakessi ilusti wankrile, istund peale ja söitnud ära.

Sealsammas Sauemaja otsas tulnud kaks poisi ja hüüdnud: Pea kinni! Tema arwanud, need tahawad wist et ma neid körtsu pean söitma, mis mina neist wean, ja söitnud sanalausumata edasi. Ei ole tema kiwisüsi mitte warastanud.

Suud suud wasu jääwad igaüks kindlaks oma wäljaütlemise juure.

Th. Kalju ütleb, et tema hobu siis sauemaja otsas seisnud kui tema sööhuniku juures kord seisnud.

P. Sinik ütleb, et hobu siis juba toataha aja äere olnud wiidud kui Th. Kalju sööhuniku juure läinud.

Peter Sinik ema An astus ette ja rääkis wälja, et tema muud pole näinud kui seda, et Th. Kalju sööhuniku juures seisnud ja hobu olnud juba siis toa taha wiidud.

Et Thomas Kalju ennast wabandab, et tema mitte kiwisüsi warastanud ei ole ja tema maja täna wabriku walitsuse käsu peal wabriku öuetöörahwa ülewaatjast läbiotsitud saanud kus aga ühtegi kiwisüsi pole leitud saanud, ei ka mingisugust märki et ta neid oleks warastanud, seepärast ei wöinud selle kohtu asjale mingisugust otsust tehtud saada.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

1) abimees: [allkiri]

2) -,,-: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS