Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)
| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 123 |
| Daatum | 09.01.1882 |
| Protokolli number | I,2 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | 1 Febr. trahw sissemakstud. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Peakohtumees | |
| Peet | Püss | Abikohtumees | |
| Willem | Uusmann | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Kirjutaja | |
Gustav Presser wastanud: Ma tean küll kuida mind saab kaetsetud ja mis minu peale kõik saab räägitud. Üks ta kõik, kas teised wõi sina! Et ta seda peale selle weel kord ähwardanud, läinud temal hirmuks ja jooksnud esite paljalt toast wälja; pärast saanud ta aega oma riidid toast ära tuua ja selga panna, sest G. Presser olnud oma woodi peale maha heitnud. Tema toonud Wabr. õue wahimehe
Tema läinud ja rääkinud seda lugu Tal. abimehe W. Uusmannile ja läinud siis ise oma ema juure Sauemajase seks ööks magama.
Targast peast on G. Presser temale öölnud, et ta midagi ei tea mis ta teinud oleks. Ja tema wõib seda tunnistada et G. Presser ei ial enne midagi paha tema wastu pole ülesnäitnud kui ainut see kord joobnud peaga.
Kui Tallitaja abimees W.
Gustav Presser astus ette ja sai see asi temal ettepandud, rääkis wälja, et tema sell õhtul midagi paha pritsimajas pole teinud, ei Mad. Kiiwert ähwardanud ega pöikelt oma kätte wõtnud. See on nenda õige et tema W. Embroga seltsis senna tulnud, et neil wiina kaasas olnud ja seda seal joonud. Tema annud M. Kiiwrile weel ka wiina rübata ja olnud üsna lahked mehed üksteise wastu. Joobnud on tema küll olnud aga tema maletab siiski selgesti mis sündinud. Pärast W. Embro äraminemist on M. Kiiwer toast wälja läinud kui tema laua juures oma raha lugenud. Kui tema õue läinud, tulnud M. Kiiwer wahimehe G. Lehtmaga temal ukse peal wasta. Toas on G. Lehtma temale öölnud: Mis kära sa siin teed? M. Kiiwer käis mo järel.
Tema wastanud: ei meil pole siin midagi kära olnud. Tema läinud siis oma õe
Wabriku wahimees Gustav Lehtma estus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et nimetud pääwa õhtul on M. Kiiwer tema järel tulnud teda pritsimajase wiinud. G. Presser tulnud neil ukse peal wastu, läind õue. Nemad hakkanud toas seda pöikelt otsima ja M. Kiiwer leidnud seda G. Presseri kuue taskust, kuub ripunud warnas. Tema wõtnud selle pöikli ja pannud oma woodi pea padja alla. Tema küsinud ka G. Presseri käest, mis ta teinud?
G. Presser wastanud, et ta midagi pole teinud. G. Presser käinud siis kord ära, tulnud jälle tagasi ja pannud magama.
Suud suud wastu jääwad igaüks kindlaks oma wälja rääkimise juure. M. Kiiwer ja ka G. Lehtma tunnistawad, et pöikel tõesti G. Presseri kuue taskus on olnud ja ta üsna joobnud olnud. G. Lehtma ütleb, et pärast kui G. Presser wäljast tagasi tulnud - kui ta oma õe juures käinud - ja weel kord õue tahtnud minna, on ta nii joobnud ja segane olnud et ta toa ust üles ei leidnud ja tema teda uksest õue juhatanud.
Kohus tegi otsust: Et Gustav Presser ennast kallil Laupääwa õhtul nii joobnuks joob, et teiste rahu rikkub ja (neid) raudriistaga ähwardab maksab 1 rub. hõb. trahwi.
Gustav Presser wastanud: Ma tean küll kuida mind saab kaetsetud ja mis minu peale kõik saab räägitud. Üks ta kõik, kas teised wõi sina! Et ta seda peale selle weel kord ähwardanud, läinud temal hirmuks ja jooksnud esite paljalt toast wälja; pärast saanud ta aega oma riidid toast ära tuua ja selga panna, sest G. Presser olnud oma woodi peale maha heitnud. Tema toonud Wabr. õue wahimehe
Tema läinud ja rääkinud seda lugu Tal. abimehe W. Uusmannile ja läinud siis ise oma ema juure Sauemajase seks ööks magama.
Targast peast on G. Presser temale öölnud, et ta midagi ei tea mis ta teinud oleks. Ja tema wõib seda tunnistada et G. Presser ei ial enne midagi paha tema wastu pole ülesnäitnud kui ainut see kord joobnud peaga.
Kui Tallitaja abimees W.
Gustav Presser astus ette ja sai see asi temal ettepandud, rääkis wälja, et tema sell õhtul midagi paha pritsimajas pole teinud, ei Mad. Kiiwert ähwardanud ega pöikelt oma kätte wõtnud. See on nenda õige et tema W. Embroga seltsis senna tulnud, et neil wiina kaasas olnud ja seda seal joonud. Tema annud M. Kiiwrile weel ka wiina rübata ja olnud üsna lahked mehed üksteise wastu. Joobnud on tema küll olnud aga tema maletab siiski selgesti mis sündinud. Pärast W. Embro äraminemist on M. Kiiwer toast wälja läinud kui tema laua juures oma raha lugenud. Kui tema õue läinud, tulnud M. Kiiwer wahimehe G. Lehtmaga temal ukse peal wasta. Toas on G. Lehtma temale öölnud: Mis kära sa siin teed? M. Kiiwer käis mo järel.
Tema wastanud: ei meil pole siin midagi kära olnud. Tema läinud siis oma õe
Wabriku wahimees Gustav Lehtma estus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et nimetud pääwa õhtul on M. Kiiwer tema järel tulnud teda pritsimajase wiinud. G. Presser tulnud neil ukse peal wastu, läind õue. Nemad hakkanud toas seda pöikelt otsima ja M. Kiiwer leidnud seda G. Presseri kuue taskust, kuub ripunud warnas. Tema wõtnud selle pöikli ja pannud oma woodi pea padja alla. Tema küsinud ka G. Presseri käest, mis ta teinud?
G. Presser wastanud, et ta midagi pole teinud. G. Presser käinud siis kord ära, tulnud jälle tagasi ja pannud magama.
Suud suud wastu jääwad igaüks kindlaks oma wälja rääkimise juure. M. Kiiwer ja ka G. Lehtma tunnistawad, et pöikel tõesti G. Presseri kuue taskus on olnud ja ta üsna joobnud olnud. G. Lehtma ütleb, et pärast kui G. Presser wäljast tagasi tulnud - kui ta oma õe juures käinud - ja weel kord õue tahtnud minna, on ta nii joobnud ja segane olnud et ta toa ust üles ei leidnud ja tema teda uksest õue juhatanud.
Kohus tegi otsust: Et Gustav Presser ennast kallil Laupääwa õhtul nii joobnuks joob, et teiste rahu rikkub ja (neid) raudriistaga ähwardab maksab 1 rub. hõb. trahwi.