Madis Kiiwer astus ette ja kaebab, et 5m Januaril s.a. öhtu kell 9 ajal pannud tema omas korteris, pritsimajas magama ja kell 9 3/4 ajal tulnud Gustav Presser - kes ka seal korteris on - Willem Embroga täis joobnud senna. Wil. Embrol olnud pudeliga ja G. Presseril plaskuga wiina kaasas. Selle wiina joonud naad ära ja W. Embro läinud koju. G. Presser jäänud joobnud peaga üsna segaseks, ja et seal toas küll kedagi üle nende ei olnud, küsinud ta mittu kord Peter Tarningu järel, kord ka Karl Rasemanni järel. Tema öölnud, eks sa aru ei sa, meie oleme jo pritsimajas ja siin ei ole kedagi teisi. Siis ta tulnud üsna tema juure ja küsinud: Kes sa oled? ja pigistanud teda naeru pärast. Tema wastanud: eks sa siis mind ei tunne, ma olen jo Kiiwer! Saand ta nenda peale jönninud, läinud ta wiimaks ahju juure, wötnud ahju august pöikli, - mis tema noa arwanud olewad sest et nuga ka seal seisis-. Tema öllnud: Ära wötta seda oma kätte, sai wöid sellega midagi paha teha!

Gustav Presser wastanud: Ma tean küll kuida mind saab kaetsetud ja mis minu peale köik saab räägitud. Üks ta köik, kas teised wöi sina! Et ta seda peale selle weel kord ähwardanud, läinud temal hirmuks ja jooksnud esite paljalt toast wälja; pärast saanud ta aega oma riidid toast ära tuua ja selga panna, sest G. Presser olnud oma woodi peale maha heitnud. Tema toonud Wabr. öue wahimehe Gustav Lehtma senna ja naad hakkanud seda pöikelt otsima, mis naad ta kuue taskust leidnud. Senna minnes tulnud G. Presser treppi peal nende wastu, läinud särgiwäel öue ja olnud oma kuue toas warna otsa riputanud.

Tema läinud ja rääkinud seda lugu Tal. abimehe W. Uusmannile ja läinud siis ise oma ema juure Sauemajase seks ööks magama.

Targast peast on G. Presser temale öölnud, et ta midagi ei tea mis ta teinud oleks. Ja tema wöib seda tunnistada et G. Presser ei ial enne midagi paha tema wastu pole ülesnäitnud kui ainut see kord joobnud peaga.

Kui Tallitaja abimees W. Uusmann Pritsimajase on tulemas olnud on G. Presser uulitsa peal ta wastu tulnud ja läinud oma öe juure. W. Uusmann on wahimehe G. Lehtmale öölnud, et ta G. Presserit warsi kinni paneb, kui ta jälle hakkab lärmama.

Gustav Presser astus ette ja sai see asi temal ettepandud, rääkis wälja, et tema sell öhtul midagi paha pritsimajas pole teinud, ei Mad. Kiiwert ähwardanud ega pöikelt oma kätte wötnud. See on nenda öige et tema W. Embroga seltsis senna tulnud, et neil wiina kaasas olnud ja seda seal joonud. Tema annud M. Kiiwrile weel ka wiina rübata ja olnud üsna lahked mehed üksteise wastu. Joobnud on tema küll olnud aga tema maletab siiski selgesti mis sündinud. Pärast W. Embro äraminemist on M. Kiiwer toast wälja läinud kui tema laua juures oma raha lugenud. Kui tema öue läinud, tulnud M. Kiiwer wahimehe G. Lehtmaga temal ukse peal wasta. Toas on G. Lehtma temale öölnud: Mis kära sa siin teed? M. Kiiwer käis mo järel.

Tema wastanud: ei meil pole siin midagi kära olnud. Tema läinud siis oma öe Anna Liik juure, wiinud oma raha senna, tulnud jälle pritsimajase ja pannud magama.

Wabriku wahimees Gustav Lehtma estus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et nimetud pääwa öhtul on M. Kiiwer tema järel tulnud teda pritsimajase wiinud. G. Presser tulnud neil ukse peal wastu, läind öue. Nemad hakkanud toas seda pöikelt otsima ja M. Kiiwer leidnud seda G. Presseri kuue taskust, kuub ripunud warnas. Tema wötnud selle pöikli ja pannud oma woodi pea padja alla. Tema küsinud ka G. Presseri käest, mis ta teinud?

G. Presser wastanud, et ta midagi pole teinud. G. Presser käinud siis kord ära, tulnud jälle tagasi ja pannud magama.

Suud suud wastu jääwad igaüks kindlaks oma wälja rääkimise juure. M. Kiiwer ja ka G. Lehtma tunnistawad, et pöikel töesti G. Presseri kuue taskus on olnud ja ta üsna joobnud olnud. G. Lehtma ütleb, et pärast kui G. Presser wäljast tagasi tulnud - kui ta oma öe juures käinud - ja weel kord öue tahtnud minna, on ta nii joobnud ja segane olnud et ta toa ust üles ei leidnud ja tema teda uksest öue juhatanud.

Kohus tegi otsust: Et Gustav Presser ennast kallil Laupääwa öhtul nii joobnuks joob, et teiste rahu rikkub ja (neid) raudriistaga ähwardab maksab 1 rub. höb. trahwi.