Ette astus Palla wallamees Karel Olla L.von Stryki herra  vollmahtin ja andis se vollmahti kirri  sest 24. - 1875 kohto kätte. Karel Olla kaebas Pallamõisa wallitsuse assemel: et Kristjan Abroil kui se Ennu tallukoht  temma käes wasta wõetu, selle jures järrelnimmmetud puduset ja wiggat ,mis Kontrahi wasto sel 26 Aprilil s.a. leitud on.

1. Reiallune  laddu sõrretast tehtu ja lattid puduwat, mis eest 3 rubla kahjotassumist mõisawallitsus nõuab- 3 rbl.

2. Karjalautat mäddat, nõuab selle eest 50 rubla.

3. Üks onni sein pudus 5 rubla.

4.Kaewo rakket mäddat 5 rubla.

5. Õue aed sõrre ja parrandamata 5 rubla.

6. hobbuste koppel puudub 5 rubla.

                                Transport 73 rubla

7) Karjatännaw parandamata mis eest mõisawallitsus nõuab 1 rubla.

8) Kodda halwa seisuses, kattus sõrre ja pudub pool, nõuab selle eest kahjotassumist 20 rubla-

9) sitta ja hõlgi wähha ja on Kristjan Abroi nimmelt 2 koormat hõlgi ärraweddanu, nõuab selle eest  tassumist ülleültse 25 rubla.

10) 2 1/2 jalga puid pudus 1 rubla.

11) Rükki orras  ärratallatu 10 rubla.

12) 1 1/3 wakkama rükki orrast koggunist halb 10 rubla.

13)paaride witsat pudus  onni jures 3 rubla.

                                          Ülleültse         143 rubla hõbe.

Kaebaja andis tunnistajaks ülles  keike neide punktide all kohtomehhed Thomas Welt ja  Josep Rosenberg, kes  Enno tallu Kokka wastowõtmise jures on olnut ja weel peale selle punkt ühheksa all Otto Reinmann  Jõe...... ja Jaan Abroi Pkt 1 ja 6 all lubbas kaebaja teises kohtopäewas tunnistust tua. Kristjan Abroi andis selle kaebduse peale vastust.

1. Reialluse laddu olnu, siis kui se Ennu tallu temma kätte sanu nisuggune,  kui kohha ärraandmise jures.

2. Mõisa herra ei olle temmale parrandamise materiali andnu, mis tunnistada wõiwat  Paul ja Willem Willemson.

3. Seal onni jures olnut 1867 aastal aid, agga mitte sein ja se ka  kohha ärra andmisse jures nida olnu.

4. Kaew ollewa kül wanna, agga weel kõlblik.

5. Oni aijad on kõrraperrast parrandut ja ei olla puud  mõisa poolest

6. hobbuste koppli aida ei olle tallu juures jubba kontrahi hakkatusel mitte olnu ja ei olle mõisa herra ka  latte temma pallumise peale andnu, mis tunnistawat Thomas Beifeld ja Willem Willemson.

  6        antud ,mis tunnistada wõiwa Maddis Saar ja Willem Willemson.

7. Karja aija tarwis on herra puud ka keelnu, mis tunnistawa Willem Willemson ja Thomas Beifeldt.

8. Kodda ei olla mitte ni wäega halwa seisuses ja on mõisa herra, kui temma palluma materiiali keelnu, tunnistawat Josep Sallo, Thomas W elt ja Michel Priks.

9. Sitta olla küllalt nisamma ka  hõlgi ja ei ole temma kunagi hõlgi majast wälja wenu.

10. Puud on temma mõisa käest 10 sülda teenelt wastowõtnu ja on ka need nisamma putumata, kui agga weidi pudus on, siis on  nemmat arwanut, et puud toret ollit.

11.Rükki orras olla keik hea olnu, süggise olnu kül mõnni jälg agga selleperrast ei ollewa nüüd orrasel middagi vigga olnud.

13. Et paaride witsat pudus ei tea temma mitte. Kristjan Abroi es leia nende tunnistajade wasto, mis kaebaja üllesandnu middagi  seadusliko räkimist; nisammuti ei olle ka Karel Ollat Abroi tunnistajade wasto middagi /:mõllemat wälja:/ Kohtomees Thomas Welt andis protokolli, et temma ammeti poolest Ennu tallo ärraandmise jures olnu ja leidnu, et punkt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 10, 12 ja 13 all ülles antu wiggat kinnida just   olnu, kuidas kaebaja räkinut üksi agga punkt 9 all on sitta ja hõlgi Kristjan Abroil kül ma järgi arwata  wähha olnut agga 2 koormat hõlgi ärrawidu, ei tea temma mitte. Punkt 11 all ei tea temma mitte kus  rükki orras mõnne kohha pealt tallatu olnu, et watamas ei olle käinut. Kohtoliikmet mõistsit: Se assi teisel kohtopäewal eddasi õiendada.

                                                  Peakohtomees: Paul Willemson                     

                                                        Kohtomees: Josep Hawakiwwi

                                                        Abbikohomees:           Thomas Welt.

                                                             Kirj. allkiri.