Karel Olla kaebduse asjas wasto Kristjan Abroi.
Ettekutsutud tunnistaja Jaak Abroi ja ütles: et se sitt, mis Kristjan Abroi ärrawinu, temma, tunnistaja omma olnu, ja on temma agga Kristjan Abroi selle tarwis pallunu, et se sitt temma maa peale,
mis temma Willem Willemsoni käest palganu, witut saab, selle et temma issi wanna ja pimme on. /:wälja:/
Josep Rosenberg kohtomees, andis protokolli, et temma perrast Jürripäewa s.a. Ennu Ado tallu wastowõtmise jures olnu ja nida keik leidnu, kuidas, kaebaja punkt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 13 all
üllesandnu, mis temma punkt. 12nes räkib, sedda ei wõi temma mitte järrelkiita, sest et rükki orras mitte ni halb ei olle olnu. Selle ue metsmaa rükki tük on kül kauniss kõhn olnu, ni et kül arwata wõib, et arrimise ehk wäetamise wigga, selle et se tük, arwata 1 1/3 wakkama puhmline olnu, ja kõrwal teine rukki hea olnu, et kül nurm keik ühhesuggune ja ka mitte metsa liggidal ei olle olnu.
Peakohtomees: Paul Willemson ütles wälja, et temma, kui Palla mõisas tiener olnu, ükskõrd kuulnu, et wanna Hr. von Stryk Kristjan Abroile, kui se karjalauda tarwis materiali küssinu wastanu. Ota ni kauge kui ma wastne tee. Kui mõllemat karjalaudat walmis lähwa, siis me teme neist üks ja hea, ni et kahte parrandamist ei olle. Katsu ni kauga wannaga läbbiaejada. Kristjan Abroi üttelnu selle peale, et wannad laudad ni purru on, et ellajit ennam jurepanda ei wõi. Muud temma ei tea sest asjas. Se materiali kõnne olnu ülleminnewa süggise. Willem Willemson kostis rägimise peale essite punkt 2 all: Temma olnu jures kui Kristjan Abroi karjalauda parrandamise tarwis materiali küssinu. Wanna herra von Stryk on Abroile üttelnu, et kui laggi weel kõwwa, siis wõib karjalaut ni kauga seista kui uus grundi mõõtmine tulleb.
Kui agga laggi ärramäddaneb, siis annab temma selle lae tuggipuud ni et se sisse ei kukku, Käsknu agga wimselt nisammuti läbbi aeda ja üttelnu mul on parrem, kui puu metsas kaswab. Punkt 5. all Temma kuulnu, et Kristjan Abroi mittu kõrd ja wiimne kõrd minnewa kewwade perrisherra käest aija puud pallunu , mis peale herra kostnu: Katsu agga wanna puudega aida üllewal hoida ja kõbbida. Punkt 6 all. Nisamma üttelnu herra, kui Abroi koppli puud küssinu: minno ei anna, hobbuset wõit tallis piddada ja wahhel agga tuulduma wälja lasta. punkt 7. Temma ei olle sedda kuulnu, et Kristjan Abroi perrisherra käest karja aija tarwis puud küssinu./:wälja:/ Karel Olla veel ka kohto ette tulnu, teiset agga wälja jänu. Et Karel Olla jälle sedda kontrahhi, mis mõisawallitsuse ja Kristjan Abroi wahhel tehtu, ühes es olle tonu, sai temmal tõistkõrda käsk antu, sedda teisel kohtu päewal ühes tua, kui mitte kannab se kahjo mis selle wastopannemise perrast tulleb. Kohto liikmet mõistsit: Se assi teisel kohtopäewal eddesi õiendada.
Peakohtomees:Paul Willemson +++
Kohtomees:Josep Hawakiwwi +++
Kohtomees: Josep Rosenberg +++
Kirj. allkiri .
Karel Olla kaebduse asjas wasto Kristjan Abroi.
Ettekutsutud tunnistaja Jaak Abroi ja ütles: et se sitt, mis Kristjan Abroi ärrawinu, temma, tunnistaja omma olnu, ja on temma agga Kristjan Abroi selle tarwis pallunu, et se sitt temma maa peale,
mis temma Willem Willemsoni käest palganu, witut saab, selle et temma issi wanna ja pimme on. /:wälja:/
Josep Rosenberg kohtomees, andis protokolli, et temma perrast Jürripäewa s.a. Ennu Ado tallu wastowõtmise jures olnu ja nida keik leidnu, kuidas, kaebaja punkt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11 ja 13 all
üllesandnu, mis temma punkt. 12nes räkib, sedda ei wõi temma mitte järrelkiita, sest et rükki orras mitte ni halb ei olle olnu. Selle ue metsmaa rükki tük on kül kauniss kõhn olnu, ni et kül arwata wõib, et arrimise ehk wäetamise wigga, selle et se tük, arwata 1 1/3 wakkama puhmline olnu, ja kõrwal teine rukki hea olnu, et kül nurm keik ühhesuggune ja ka mitte metsa liggidal ei olle olnu.
Peakohtomees: Paul Willemson ütles wälja, et temma, kui Palla mõisas tiener olnu, ükskõrd kuulnu, et wanna Hr. von Stryk Kristjan Abroile, kui se karjalauda tarwis materiali küssinu wastanu. Ota ni kauge kui ma wastne tee. Kui mõllemat karjalaudat walmis lähwa, siis me teme neist üks ja hea, ni et kahte parrandamist ei olle. Katsu ni kauga wannaga läbbiaejada. Kristjan Abroi üttelnu selle peale, et wannad laudad ni purru on, et ellajit ennam jurepanda ei wõi. Muud temma ei tea sest asjas. Se materiali kõnne olnu ülleminnewa süggise. Willem Willemson kostis rägimise peale essite punkt 2 all: Temma olnu jures kui Kristjan Abroi karjalauda parrandamise tarwis materiali küssinu. Wanna herra von Stryk on Abroile üttelnu, et kui laggi weel kõwwa, siis wõib karjalaut ni kauga seista kui uus grundi mõõtmine tulleb.
Kui agga laggi ärramäddaneb, siis annab temma selle lae tuggipuud ni et se sisse ei kukku, Käsknu agga wimselt nisammuti läbbi aeda ja üttelnu mul on parrem, kui puu metsas kaswab. Punkt 5. all Temma kuulnu, et Kristjan Abroi mittu kõrd ja wiimne kõrd minnewa kewwade perrisherra käest aija puud pallunu , mis peale herra kostnu: Katsu agga wanna puudega aida üllewal hoida ja kõbbida. Punkt 6 all. Nisamma üttelnu herra, kui Abroi koppli puud küssinu: minno ei anna, hobbuset wõit tallis piddada ja wahhel agga tuulduma wälja lasta. punkt 7. Temma ei olle sedda kuulnu, et Kristjan Abroi perrisherra käest karja aija tarwis puud küssinu./:wälja:/ Karel Olla veel ka kohto ette tulnu, teiset agga wälja jänu. Et Karel Olla jälle sedda kontrahhi, mis mõisawallitsuse ja Kristjan Abroi wahhel tehtu, ühes es olle tonu, sai temmal tõistkõrda käsk antu, sedda teisel kohtu päewal ühes tua, kui mitte kannab se kahjo mis selle wastopannemise perrast tulleb. Kohto liikmet mõistsit: Se assi teisel kohtopäewal eddesi õiendada.
Peakohtomees:Paul Willemson +++
Kohtomees:Josep Hawakiwwi +++
Kohtomees: Josep Rosenberg +++
Kirj. allkiri .
