Palla mõisawallitsuse kaebduse asjus wasto Karel Kool.
Kohtumehed Josep Rosenberg ja Josep Hawakiwwi andsid prottokolli: Nemmad olnud ammeti polest Palla karjamõisa wastowõtmise juurde sel kewadel kutsutu ja on nemmad leidnu: 1) Et rükki nurm muito silma järgi kõrraperrast harritu ja külwetu, on agga talw mõnned loomat riknu, ni et kellepoolt orras kül hea ei olnu, agga need loomat, mis talw ellole jätnu olnu tublit. 2) Et 12 wakkama ristikheina külwmata jäetu nemmad ei tea, agga ristikheina nurm on tükline olnu, ni et surem jaggu nurme koggunist paljas olnu. 3) Rükkiwäljas olnut krawit puhastut, muud krawit olnud muido kül jones, agga ei olnu just minnewa aasta puhastet, selle et krawi muido puhastada ei sa , kui agga kessa aeg. 4. Õue aijad olnud üllewal, karjatänaw olnu kül parrandamata, agga Kool olla tännaw perrast ülles teinu. Teiset haijat ollit üllewel ja terwet. 5.) Küini kattusest nemma ei teadwa, et neida neil mitte näidata es olle. 6) Söötist nemmad ka ei tea middagi ni sammu ei olle ka pkt. 7 all middagi karjamõisa wastawõtmise jures juttu olnu. Karel Tosso perremees tunnistas: Karel Koolil olnu andis protokolli: Rükki orras olnu minewa süggise ommal parrajal aejal täie seemnega külwatu ja olnu orras ühtewiisi ülles tulnu ja parraja jõu jures. 2. Ristikheina olnu süggise 12 wakkamaad lappiline olnu, ni et se nurm lappiline olnu ja olnu kõrgema kohha peal wähhem, et kuiw suwwi olnu, maddalama kohha peal on agga tahhem olnu; ni et külwmise ja teggemise wigga ei olle olnu. Kewade olnu nurmes kül kehw ristikhein, mis agga talw ärrarikkunu. 3) Kus rükki nurm olnu, olnu krawit puhastut olnu, muud krawit temma ei olle tähelepandnu. 4) Aijad on Karel Kool keik ärraparrandanu. 5). Küinist temma ei tea middagi ptk 6. ja 7 all temma ei tea middagi. /:wälja:/
Otto Sallo perremees tunnistas: Rükki orras olnu ülles tullemise aeg kül tihke ja olnu ka maa parrajal ajal arritu ja ka keik sõnnikut täis pantu, agga perrast läinu orras, sõrredas. Se kewade olnu agga orras õige halb, ni et temma arwamise järrel ka talw vägga rikkunu. Tõinne nurmel olnu särane samma Aigga 2) Ristikheina nurm olnu kül külmetu olnu, agga ristikhein olnu kewade kehw. Mõisa nurm ollu just kõrwal nisamma olnu. Krawitest temma ei tea selgest. Kool puhastanu ikka rükki nurme krawit. 4. Aijad on Kool kewade ärra parrandanu. Pkt. 5 ja kue all ei tea tunnistaja middagi. 7) 1 1/2 wakkama on Kool ärra wahhetanud, et kus kartul piddi ollema on linna tehtud /:wälja:/
Jaan Edro tunnistas: Karel Kool olla rükki nurm õigel ajal ja kõrraperrast arrida ja wäetada lasknu ja keskmisel ajal külwnu. Orras olnu keskmises seisuses kui ülles tulnu 2) Kool külwnu 12 wakkamaad kewade 1874 korraperrast maha. 3) Rükki nurmes krawit sanut puhastut. 4) Aijadest temma ei tea. 5) Küini kattus vana minnewa süggise parrantud pkt 6 all ei tea tunnistaja räkida. 7). Wanna rentnik teinu sinna kartulit, kus ristikhein olnud ja olnu sinna terawilja kõrre järrel tehtu. /:wälja:/ Karel Hallik ütles välja: rükki orras olnu minnewa süggise hõrre. Muud temma ei tea./:wälja) Michel Lallo, Jakob Rättsepp ,Willem Pajo ja Ann Tubbin ollit wäljajänu. Eberhardt Ehrlich ja Karel Kool ollit seie tulnu. Kohtu liikmet mõistsit: Teises Kohtopäewas Kohtoasjat ja puduwat tunnistajat ettekutsu.
Kohtomehed: Josep Hawakiwwi
Josep Rosenberg
AbbiThomas Welt.
Kirj. allkiri.
Palla mõisawallitsuse kaebduse asjus wasto Karel Kool.
Kohtumehed Josep Rosenberg ja Josep Hawakiwwi andsid prottokolli: Nemmad olnud ammeti polest Palla karjamõisa wastowõtmise juurde sel kewadel kutsutu ja on nemmad leidnu: 1) Et rükki nurm muito silma järgi kõrraperrast harritu ja külwetu, on agga talw mõnned loomat riknu, ni et kellepoolt orras kül hea ei olnu, agga need loomat, mis talw ellole jätnu olnu tublit. 2) Et 12 wakkama ristikheina külwmata jäetu nemmad ei tea, agga ristikheina nurm on tükline olnu, ni et surem jaggu nurme koggunist paljas olnu. 3) Rükkiwäljas olnut krawit puhastut, muud krawit olnud muido kül jones, agga ei olnu just minnewa aasta puhastet, selle et krawi muido puhastada ei sa , kui agga kessa aeg. 4. Õue aijad olnud üllewal, karjatänaw olnu kül parrandamata, agga Kool olla tännaw perrast ülles teinu. Teiset haijat ollit üllewel ja terwet. 5.) Küini kattusest nemma ei teadwa, et neida neil mitte näidata es olle. 6) Söötist nemmad ka ei tea middagi ni sammu ei olle ka pkt. 7 all middagi karjamõisa wastawõtmise jures juttu olnu. Karel Tosso perremees tunnistas: Karel Koolil olnu andis protokolli: Rükki orras olnu minewa süggise ommal parrajal aejal täie seemnega külwatu ja olnu orras ühtewiisi ülles tulnu ja parraja jõu jures. 2. Ristikheina olnu süggise 12 wakkamaad lappiline olnu, ni et se nurm lappiline olnu ja olnu kõrgema kohha peal wähhem, et kuiw suwwi olnu, maddalama kohha peal on agga tahhem olnu; ni et külwmise ja teggemise wigga ei olle olnu. Kewade olnu nurmes kül kehw ristikhein, mis agga talw ärrarikkunu. 3) Kus rükki nurm olnu, olnu krawit puhastut olnu, muud krawit temma ei olle tähelepandnu. 4) Aijad on Karel Kool keik ärraparrandanu. 5). Küinist temma ei tea middagi ptk 6. ja 7 all temma ei tea middagi. /:wälja:/
Otto Sallo perremees tunnistas: Rükki orras olnu ülles tullemise aeg kül tihke ja olnu ka maa parrajal ajal arritu ja ka keik sõnnikut täis pantu, agga perrast läinu orras, sõrredas. Se kewade olnu agga orras õige halb, ni et temma arwamise järrel ka talw vägga rikkunu. Tõinne nurmel olnu särane samma Aigga 2) Ristikheina nurm olnu kül külmetu olnu, agga ristikhein olnu kewade kehw. Mõisa nurm ollu just kõrwal nisamma olnu. Krawitest temma ei tea selgest. Kool puhastanu ikka rükki nurme krawit. 4. Aijad on Kool kewade ärra parrandanu. Pkt. 5 ja kue all ei tea tunnistaja middagi. 7) 1 1/2 wakkama on Kool ärra wahhetanud, et kus kartul piddi ollema on linna tehtud /:wälja:/
Jaan Edro tunnistas: Karel Kool olla rükki nurm õigel ajal ja kõrraperrast arrida ja wäetada lasknu ja keskmisel ajal külwnu. Orras olnu keskmises seisuses kui ülles tulnu 2) Kool külwnu 12 wakkamaad kewade 1874 korraperrast maha. 3) Rükki nurmes krawit sanut puhastut. 4) Aijadest temma ei tea. 5) Küini kattus vana minnewa süggise parrantud pkt 6 all ei tea tunnistaja räkida. 7). Wanna rentnik teinu sinna kartulit, kus ristikhein olnud ja olnu sinna terawilja kõrre järrel tehtu. /:wälja:/ Karel Hallik ütles välja: rükki orras olnu minnewa süggise hõrre. Muud temma ei tea./:wälja) Michel Lallo, Jakob Rättsepp ,Willem Pajo ja Ann Tubbin ollit wäljajänu. Eberhardt Ehrlich ja Karel Kool ollit seie tulnu. Kohtu liikmet mõistsit: Teises Kohtopäewas Kohtoasjat ja puduwat tunnistajat ettekutsu.
Kohtomehed: Josep Hawakiwwi
Josep Rosenberg
AbbiThomas Welt.
Kirj. allkiri.
