PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
136
137
Daatum10.04.1882
Protokolli numberIX,19
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 9. Sõim ja vägivald
Märkused

K. Raasemann Nõudis Protk XII ja 22 al uuesti kohut.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Wabriku kangrute poolmeister Karl Raasemann kaebab, et 22 Märzil pärast löuna, kui tema ühe massina juures oma tööd saanud löpetanud, läinud ta Peter Kuusik juure, wötnud sealt akna pealt kammi, kamminud juuksed ja öölnud: Ma kammin oma wunsid ka. Peter Kuusik wastanud: Olgu sinu kuratil küll wunsid, aga mehe meelt pole sull mitte. Tema küsinud: Kuida sa seda ütled; mis ma olen sulle teinud? Peter Kuusik annud temale ikka sandimad laimamise sanad. Nenda sanutlenud naad tük aega kunni P. Kuusik temale hoobi rindu pannud ja teda massinate wahelt wälja lükkanud. Siis tulnud weel ja lükkanud teda seljali ühe poola kasti. Et tema tall see eest lubanud trahwi wötta, on Peter Kuusik teda ähwardanud ja öölnud: Ma sind kuratil ükskord ikka tapan, seda ma ütlen sulle ette.

Peter Kuusik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seekord wakka oma tööd teinud, kui K. Raasemann ennast tema juure tulnud kammima. K. Raasemann öölnud: Mina olen ometi üks mees, mull on wunsid aga sinul pole midagi; sa oled minu körwalt poisikene. Tema wastanud: Mis mees sina seepärast enam oled kui mina. Nenda sanutlenud naad tük aega ja K. Raasemann annud temale ikka pahemad laimamise sanad. Tema öölnud wiimaks, mine mo massina juurest ära, mis sa tuled mind narrima töö juures. K. Raasemann saanud suuresiseks ja öölnud: Kas sina käsid mind? ma wöin olla kus ma tahan.

Tema lükkanud Karl Raasemanni ölast et ta ära läheks. K. Raasemann löönud temale noodi raamatuga ühe hoobi wastu pead. Tema lükkanud teda teist kord ja K. Raasemann kukkunud seljali poola kasti. Tappa ahwardanud pole ta teda mitte waid tema on öölnud: Sa tahaks watti saada ühe keretäie.

Gustav Mustik kes seal ligi tööd teeb kutsti ette ja sai see asi tall ette pandud ja rääkis ta wälja, et tema mitte pole kuulnud mis sanadega naad waidlenud, aga seda näinud ta kui P. Kuusik K. Raasemanni ölast kinni hakkanud ja teda käskinud äraminna. Sellepeale löönud K. Raasemann P. Kuusikut kaarti noodi raamatuga wastu pead.

Peter Kuusik lükkanud teda siis seljali poola kasti. Ütleb et naad peawad alati seal olema müranud ja sanutlenud aga ikka nalja pärast. Seekord läinud see neil tüliks.

Gustav Sõer, kes ka seal ligi olnud, kui P. Kuusik K. Raasemanni ähwardanud tappa, kutsti ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et P. Kuusik töesti K. Raasemanni(le) ähwardanud nende sanadega: Ma sind kuradit ükskord tappan.

G. Sõer ütleb niisamma kui G. Mustik, et naad enne allati üksteisega sanutlenud ja müranud, aga ikka nalja pärast.

Kohus tegi otsust: Et seda selgeks ei saa, kumb selle sanutlemise juures enam süüdlane on, ehk teisele pahemad sanad annud, sest et seal keegi juures ei olnud pealt kuulamas; Et aga Peter Kuusik K. Raasemanni seljali poolakasti lükkanud ja K. Raasemann P. Kuusikut ühe hoobi löönud, selle eest makswad kumbki 1 (üks) rub. höb. trahwi.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

1) abimees: [allkiri]

2 -,,-: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]

Wabriku kangrute poolmeister Karl Raasemann kaebab, et 22 Märzil pärast löuna, kui tema ühe massina juures oma tööd saanud löpetanud, läinud ta Peter Kuusik juure, wötnud sealt akna pealt kammi, kamminud juuksed ja öölnud: Ma kammin oma wunsid ka. Peter Kuusik wastanud: Olgu sinu kuratil küll wunsid, aga mehe meelt pole sull mitte. Tema küsinud: Kuida sa seda ütled; mis ma olen sulle teinud? Peter Kuusik annud temale ikka sandimad laimamise sanad. Nenda sanutlenud naad tük aega kunni P. Kuusik temale hoobi rindu pannud ja teda massinate wahelt wälja lükkanud. Siis tulnud weel ja lükkanud teda seljali ühe poola kasti. Et tema tall see eest lubanud trahwi wötta, on Peter Kuusik teda ähwardanud ja öölnud: Ma sind kuratil ükskord ikka tapan, seda ma ütlen sulle ette.

Peter Kuusik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seekord wakka oma tööd teinud, kui K. Raasemann ennast tema juure tulnud kammima. K. Raasemann öölnud: Mina olen ometi üks mees, mull on wunsid aga sinul pole midagi; sa oled minu körwalt poisikene. Tema wastanud: Mis mees sina seepärast enam oled kui mina. Nenda sanutlenud naad tük aega ja K. Raasemann annud temale ikka pahemad laimamise sanad. Tema öölnud wiimaks, mine mo massina juurest ära, mis sa tuled mind narrima töö juures. K. Raasemann saanud suuresiseks ja öölnud: Kas sina käsid mind? ma wöin olla kus ma tahan.

Tema lükkanud Karl Raasemanni ölast et ta ära läheks. K. Raasemann löönud temale noodi raamatuga ühe hoobi wastu pead. Tema lükkanud teda teist kord ja K. Raasemann kukkunud seljali poola kasti. Tappa ahwardanud pole ta teda mitte waid tema on öölnud: Sa tahaks watti saada ühe keretäie.

Gustav Mustik kes seal ligi tööd teeb kutsti ette ja sai see asi tall ette pandud ja rääkis ta wälja, et tema mitte pole kuulnud mis sanadega naad waidlenud, aga seda näinud ta kui P. Kuusik K. Raasemanni ölast kinni hakkanud ja teda käskinud äraminna. Sellepeale löönud K. Raasemann P. Kuusikut kaarti noodi raamatuga wastu pead.

Peter Kuusik lükkanud teda siis seljali poola kasti. Ütleb et naad peawad alati seal olema müranud ja sanutlenud aga ikka nalja pärast. Seekord läinud see neil tüliks.

Gustav Sõer, kes ka seal ligi olnud, kui P. Kuusik K. Raasemanni ähwardanud tappa, kutsti ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et P. Kuusik töesti K. Raasemanni(le) ähwardanud nende sanadega: Ma sind kuradit ükskord tappan.

G. Sõer ütleb niisamma kui G. Mustik, et naad enne allati üksteisega sanutlenud ja müranud, aga ikka nalja pärast.

Kohus tegi otsust: Et seda selgeks ei saa, kumb selle sanutlemise juures enam süüdlane on, ehk teisele pahemad sanad annud, sest et seal keegi juures ei olnud pealt kuulamas; Et aga Peter Kuusik K. Raasemanni seljali poolakasti lükkanud ja K. Raasemann P. Kuusikut ühe hoobi löönud, selle eest makswad kumbki 1 (üks) rub. höb. trahwi.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

1) abimees: [allkiri]

2 -,,-: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS