Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)
| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 136 137 |
| Daatum | 10.04.1882 |
| Protokolli number | IX,19 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | K. Raasemann Nõudis Protk XII ja 22 al uuesti kohut. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Peakohtumees | |
| Peet | Püss | Abikohtumees | |
| Willem | Uusmann | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Kirjutaja | |
Wabriku kangrute poolmeister
Peter Kuusik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seekord wakka oma tööd teinud, kui K. Raasemann ennast tema juure tulnud kammima. K. Raasemann öölnud: Mina olen ometi üks mees, mull on wunsid aga sinul pole midagi; sa oled minu kõrwalt poisikene. Tema wastanud: Mis mees sina seepärast enam oled kui mina. Nenda sanutlenud naad tük aega ja K. Raasemann annud temale ikka pahemad laimamise sanad. Tema öölnud wiimaks, mine mo massina juurest ära, mis sa tuled mind narrima töö juures. K. Raasemann saanud suuresiseks ja öölnud: Kas sina käsid mind? ma wõin olla kus ma tahan.
Tema lükkanud Karl Raasemanni õlast et ta ära läheks. K. Raasemann löönud temale noodi raamatuga ühe hoobi wastu pead. Tema lükkanud teda teist kord ja K. Raasemann kukkunud seljali poola kasti. Tappa ahwardanud pole ta teda mitte waid tema on öölnud: Sa tahaks watti saada ühe keretäie.
Peter Kuusik lükkanud teda siis seljali poola kasti. Ütleb et naad peawad alati seal olema müranud ja sanutlenud aga ikka nalja pärast. Seekord läinud see neil tüliks.
G. Sõer ütleb niisamma kui G. Mustik, et naad enne allati üksteisega sanutlenud ja müranud, aga ikka nalja pärast.
Kohus tegi otsust: Et seda selgeks ei saa, kumb selle sanutlemise juures enam süüdlane on, ehk teisele pahemad sanad annud, sest et seal keegi juures ei olnud pealt kuulamas; Et aga Peter Kuusik K. Raasemanni seljali poolakasti lükkanud ja K. Raasemann P. Kuusikut ühe hoobi löönud, selle eest makswad kumbki 1 (üks) rub. hõb. trahwi.
Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.
Wabriku kangrute poolmeister
Peter Kuusik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seekord wakka oma tööd teinud, kui K. Raasemann ennast tema juure tulnud kammima. K. Raasemann öölnud: Mina olen ometi üks mees, mull on wunsid aga sinul pole midagi; sa oled minu kõrwalt poisikene. Tema wastanud: Mis mees sina seepärast enam oled kui mina. Nenda sanutlenud naad tük aega ja K. Raasemann annud temale ikka pahemad laimamise sanad. Tema öölnud wiimaks, mine mo massina juurest ära, mis sa tuled mind narrima töö juures. K. Raasemann saanud suuresiseks ja öölnud: Kas sina käsid mind? ma wõin olla kus ma tahan.
Tema lükkanud Karl Raasemanni õlast et ta ära läheks. K. Raasemann löönud temale noodi raamatuga ühe hoobi wastu pead. Tema lükkanud teda teist kord ja K. Raasemann kukkunud seljali poola kasti. Tappa ahwardanud pole ta teda mitte waid tema on öölnud: Sa tahaks watti saada ühe keretäie.
Peter Kuusik lükkanud teda siis seljali poola kasti. Ütleb et naad peawad alati seal olema müranud ja sanutlenud aga ikka nalja pärast. Seekord läinud see neil tüliks.
G. Sõer ütleb niisamma kui G. Mustik, et naad enne allati üksteisega sanutlenud ja müranud, aga ikka nalja pärast.
Kohus tegi otsust: Et seda selgeks ei saa, kumb selle sanutlemise juures enam süüdlane on, ehk teisele pahemad sanad annud, sest et seal keegi juures ei olnud pealt kuulamas; Et aga Peter Kuusik K. Raasemanni seljali poolakasti lükkanud ja K. Raasemann P. Kuusikut ühe hoobi löönud, selle eest makswad kumbki 1 (üks) rub. hõb. trahwi.
Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.