PROTOKOLL

Holstre: Protokolliraamat (1876-1890)

LeidandmedEAA.3671.1.26
Kaader
35
36
Daatum26.07.1890
Protokolli number12
Protokolli teema2. Varalised tehingud
Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
M. Org Peakohtumees
J. Reitel Kohtumees
Juhhan Org Kohtumees

Hans Kondeli kaebduses oliwad ilmunud tänasel päewal: Kaebaja Hans Kondel ja kaebatud: Jaak Undrito ja Hans Uint. Kaebatut Hans Kirsel oli tulemata jäänud ning oli tema haigusega wabantud ja tuli tema eest isa Hans Kirseli woli kirjaga. Et sellesinatse woli kirja all kiri kellegi kohtu ega politsei ametniku poolt tõeks tunnistud ei olnud sellepärast ei olnud wõimalik, et August Kirseli wolinikuks wastu wõtta.

Selle peale soowis peakohtumees kohtukäiatel leppimise teel asja lõpetada.- Et leppimine korda ei läinud sellepärast sai asi edasi toimetud.

Tunnistaja Jaak, Jaagu p. Soosaar, talu peremees Loodi wallast oli ilmunud ja sai noomitud õigust tunnistada ja andis seesama järgmist tunnistust: Tema olla näinud et elajad ning lambad olnud Hans Kundeli heinamaapeal, aga ei teadwat kelle omad need loomad olnud.- Hans Kirseli karjapois olnud elajate ning lambade juurest kaugel oja ääres pikali maas, aga tunnistaja ei tea seda üttella kas pois muido sääl olnud.- Kaugemal olnud ka üks tõine kari Kondli heinamaa peal.

 Seda tunnistust tahab tema kui nõutakse kõrgemas kohtus wandega kinnitata.                       

                                                            Jaak Soosaaar ei oska kirjutada.

Kohtukäiatele soowiti leppitust aga see ei läinud korda.

Nagu eesseiswaist tunnistustst näha, nõuab Hans Kondel kaebatute käest selle eest 100 rubla et nende karjad tema heinamaas olnud, keda kaebatud mehed aga mitte õigeks ei tunnista ega kahju tasumist maksta ei ei taha.

Kõik ära kuulatud tunnistajad ütlewad et nad kül seda näinud et karjad Hans Kondle heinamaa peal olnud on, aga keegi neist ei ole üttelda teadwat kelle omad need karjad olnud, nenda ei ole kaebaja  mitte selgeks teha jõudnud et kaebatud talu peremehele karjad tema heinamaale kahju teinud oleks, kõige sellepärast sai

Keiserliku Majesteeti käsu peale 

Mõistetud: Et Hans Kondel sellest omast kahju tasumise nõudmisesest Jaan Unditi Hans Uint ja Hans Kirseli wastus ühtegit saada ei wõi, sest et tema tõeks teha ei ole jõudnud, et nende kaebatute inimeste loomade läbi tema heinamaale kahju tehtud oleks saanud.

Eesseiswa mõistus sai kaebajale Hans Kondelile ja kaebatutele Jaak Undrite ja Hans Uint kuulutud ja Appellationi formaliad neile tutwustud.

                                     HKondel              Jaak Untritz                    Hans Hunt

Hans Kondeli kaebduses oliwad ilmunud tänasel päewal: Kaebaja Hans Kondel ja kaebatud: Jaak Undrito ja Hans Uint. Kaebatut Hans Kirsel oli tulemata jäänud ning oli tema haigusega wabantud ja tuli tema eest isa Hans Kirseli woli kirjaga. Et sellesinatse woli kirja all kiri kellegi kohtu ega politsei ametniku poolt tõeks tunnistud ei olnud sellepärast ei olnud wõimalik, et August Kirseli wolinikuks wastu wõtta.

Selle peale soowis peakohtumees kohtukäiatel leppimise teel asja lõpetada.- Et leppimine korda ei läinud sellepärast sai asi edasi toimetud.

Tunnistaja Jaak, Jaagu p. Soosaar, talu peremees Loodi wallast oli ilmunud ja sai noomitud õigust tunnistada ja andis seesama järgmist tunnistust: Tema olla näinud et elajad ning lambad olnud Hans Kundeli heinamaapeal, aga ei teadwat kelle omad need loomad olnud.- Hans Kirseli karjapois olnud elajate ning lambade juurest kaugel oja ääres pikali maas, aga tunnistaja ei tea seda üttella kas pois muido sääl olnud.- Kaugemal olnud ka üks tõine kari Kondli heinamaa peal.

 Seda tunnistust tahab tema kui nõutakse kõrgemas kohtus wandega kinnitata.                       

                                                            Jaak Soosaaar ei oska kirjutada.

Kohtukäiatele soowiti leppitust aga see ei läinud korda.

Nagu eesseiswaist tunnistustst näha, nõuab Hans Kondel kaebatute käest selle eest 100 rubla et nende karjad tema heinamaas olnud, keda kaebatud mehed aga mitte õigeks ei tunnista ega kahju tasumist maksta ei ei taha.

Kõik ära kuulatud tunnistajad ütlewad et nad kül seda näinud et karjad Hans Kondle heinamaa peal olnud on, aga keegi neist ei ole üttelda teadwat kelle omad need karjad olnud, nenda ei ole kaebaja  mitte selgeks teha jõudnud et kaebatud talu peremehele karjad tema heinamaale kahju teinud oleks, kõige sellepärast sai

Keiserliku Majesteeti käsu peale 

Mõistetud: Et Hans Kondel sellest omast kahju tasumise nõudmisesest Jaan Unditi Hans Uint ja Hans Kirseli wastus ühtegit saada ei wõi, sest et tema tõeks teha ei ole jõudnud, et nende kaebatute inimeste loomade läbi tema heinamaale kahju tehtud oleks saanud.

Eesseiswa mõistus sai kaebajale Hans Kondelile ja kaebatutele Jaak Undrite ja Hans Uint kuulutud ja Appellationi formaliad neile tutwustud.

                                     HKondel              Jaak Untritz                    Hans Hunt


TAGASI KUVA MÄRGENDUS