Ette tuli kaebaja Kubja koha omaniko lesk Mari Karik ja kaebas, et tema poeg Kustaw on kolme aasta eest oma ue halli warastega kueutud kampsoni pölu peale töö juure unustand ja teisel pääwal kui järele läinud siis olnud kampson kadunud, naad on seda kõigile teatanud ja 1 rubla leidist lubanud, kes kätte toob. Nüüd on aga mõned mõisa teumeeste naesed temale teatanud et Lesk Liisa Sönbergil peab nisugune kamson olema nähtud, kui taal kadunud oli ja lui ta seda kuulda sanud, läinud ta kampsoni järele mõisa (L Sönberg tenis mõisas) ja L Sönberg wastanud suure kartusega oota, kui teumehed söömast ära lähewad siis ma anan kampsoni käte, aga see on mino mehe kampson Läänemaal tehtud, aga kamson olnud juba lillaks wärwitud, mis aga tema siiski töeste oma kampsoni tuneb olewad sest mitmest kohast wõib weel endist halli wärwi selgest ära tunda.
Ette sai kutsutud L Sönberg ja tunistas wäga segases olemises, et see tema mehe kampson on ja 1 1/2 aastat enne mehe surma saanud Läänemaal mehe ema juures tehtud (mees on nüüd juba 7 aastat surnud) ja siis kui mees surnud, siis jänud Kampson seisma ta pöle seda mitte pruukinud ning pahem kä warus olnud laiem seda teinud ta kitsamaks ja suud ued ja et se wäga walkjas hall olnud, siis olla ta 1886 aastal lillaks wärwinud et ilusam oleks kanda.
Kui kamson sai kohto poolt järele waadatud siis leite aga, et mite pahem waid parem kä warus oli all katki leikatud ja koku õmeldud ja et see põhjus wärw mitte walkjas waid tunkel hall oli olnud; peael selle tunistas mõisa teumees Madis Soo et 4ja aasta eest on L Sönberg tema juures Korteris olnud ja siis pöle taal mitte muud kampsoni olnud kui üks wana katkine keda ta temale kinkinud, mis mehest olla järele jäänud.
Kohus tegi otsuseks mitmet pidi üle kuulamise ja M Soo tunistuse peale, et kui L Sönberg omale mitte täieliko tunistust wõi tua teiseks kohtopääwaks siis saab see kamson M Kariko kätte antud ja L Sönberg peab 1 rubla trahwi maksma, tema lubas Tallitaja naese Leeno Kärsmani omale Kämeheks tua kes tema kamsoni tunneb.
Kohtu wanem J Kallas XXX
Kõrwasmehed P Reining XXX ja W. Karik XXX
Kirjutaja M Käärt <allkiri>
Ette tuli kaebaja Kubja koha omaniko lesk Mari Karik ja kaebas, et tema poeg Kustaw on kolme aasta eest oma ue halli warastega kueutud kampsoni pölu peale töö juure unustand ja teisel pääwal kui järele läinud siis olnud kampson kadunud, naad on seda kõigile teatanud ja 1 rubla leidist lubanud, kes kätte toob. Nüüd on aga mõned mõisa teumeeste naesed temale teatanud et Lesk Liisa Sönbergil peab nisugune kamson olema nähtud, kui taal kadunud oli ja lui ta seda kuulda sanud, läinud ta kampsoni järele mõisa (L Sönberg tenis mõisas) ja L Sönberg wastanud suure kartusega oota, kui teumehed söömast ära lähewad siis ma anan kampsoni käte, aga see on mino mehe kampson Läänemaal tehtud, aga kamson olnud juba lillaks wärwitud, mis aga tema siiski töeste oma kampsoni tuneb olewad sest mitmest kohast wõib weel endist halli wärwi selgest ära tunda.
Ette sai kutsutud L Sönberg ja tunistas wäga segases olemises, et see tema mehe kampson on ja 1 1/2 aastat enne mehe surma saanud Läänemaal mehe ema juures tehtud (mees on nüüd juba 7 aastat surnud) ja siis kui mees surnud, siis jänud Kampson seisma ta pöle seda mitte pruukinud ning pahem kä warus olnud laiem seda teinud ta kitsamaks ja suud ued ja et se wäga walkjas hall olnud, siis olla ta 1886 aastal lillaks wärwinud et ilusam oleks kanda.
Kui kamson sai kohto poolt järele waadatud siis leite aga, et mite pahem waid parem kä warus oli all katki leikatud ja koku õmeldud ja et see põhjus wärw mitte walkjas waid tunkel hall oli olnud; peael selle tunistas mõisa teumees Madis Soo et 4ja aasta eest on L Sönberg tema juures Korteris olnud ja siis pöle taal mitte muud kampsoni olnud kui üks wana katkine keda ta temale kinkinud, mis mehest olla järele jäänud.
Kohus tegi otsuseks mitmet pidi üle kuulamise ja M Soo tunistuse peale, et kui L Sönberg omale mitte täieliko tunistust wõi tua teiseks kohtopääwaks siis saab see kamson M Kariko kätte antud ja L Sönberg peab 1 rubla trahwi maksma, tema lubas Tallitaja naese Leeno Kärsmani omale Kämeheks tua kes tema kamsoni tunneb.
Kohtu wanem J Kallas XXX
Kõrwasmehed P Reining XXX ja W. Karik XXX
Kirjutaja M Käärt <allkiri>
