Kroogi metsawaht Peet Tikkerpuu astus ette ja sai tema käest küsitud, kelle lubaga tema omad loomad Tareste heinamaade peal, mis wabriku meeste käes rendi peal on, söödab? Esite said tema loomad sealt heinamaa pealt äraaetud Tareste wahime juure, wabriku meeste naeste poolest kelle heinamaad seal seiswad. Sest hoolimatta on tema omad loomad jälle senna heinamaa peale ajanud ja seal söötnud, kunni Tallitaja oma abimehega neid sealt 4 Septembril jälle wälja ajas ja talle kõwa käsu andis, et tema koguni oma loomi seal heinamaa peal ei tohi sööta. Ja just tema enese (P. Tikkerpuu) läbi saatis Grahwi herra Suuremõisast wabriku rahwale käsku, et ükski oma loomi heinamaade peal ei tohi sööta; et loomad mitte noort metsa ära ei raiska.

Peet Tikkerpuu ei wõi ennast muul wiisil wabandada, ütleb, et tema sellepärast omad loomad seal on söötnud, et mõned wabrikumehed kelle heinamaad seal seiswad, temale wanast juba seda luba on annud. Sai küsitud: kas tema loomad pärast seda weel on heinamaa peale aetud saanud kui Tallitaja seda ära keelas ja neid sealt wälja ajas?

Seda tema ei tea, seda peab tema enne oma pere käest küsima, wastas P. Tikkerpuu.

Otsus: Peet Tikkerpuu sai kõwasti noomitud, et omad loomad wõera heinamaa peal söödab.

Et see Grahwi herra käsk on, et ei ükski loom tohi heinamaa peal söödetud saada, ja seda ütles Grahwi herra tema enese wasta, siis ei tohi ka tema oma loomi seal sööta. Pealeselle sai temale ette pandud: et tema selle peale oma pere käest selget otsust toob, kas tema loomad on pärast seda kui Tallitaja seda ära keelis, weel seal heinamaa peal söömas olnud woi mitte. On nemad peale selle weel seal saanud söödetud, siis langeb P. Tikkerpuu trahwi alla.