PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
155
156
Daatum18.09.1882
Protokolli numberXXIV,52
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

G. Pissa trahw sai warsi ära klaaritud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Kirjutaja

Koos olid, Tallitaja A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Sel 12m Septem. s.a. on siin Kärdel joobnud peaga poisid tüli teinud, mis peale Tallitaja abimees juhtus ja neid igaüks oma koju saatis, neid äralahutades. See asi saab praegu üle kuulatud.

Johannes Tõu astus ette ja räägib wälja, et nimetud pääwal on Gustav Pissa ja Johann Takking Mäe kõrtsus sõrmkooku wedades sanutlema hakkanud, kus kõrtsmik neid kõrtsust wälja saatis. Õues sanutlenud naad weel ja heitlenud. Tema kutsnud Johann Takkingit ära, ütteldes: ega sa G. Pissa wasto sa! G. Pissa wiskanud teda seljali maha, ööldes: sina oma terawa ninaga ka siin wahel! Tema tulnud eemale, läinud istunud aida taha kiwi peale maha ja pole näinud kui palju G. Pissa seal Joh. Takkingit pesknud, aga kuulnud küll kuida Joh. Takking ta käes karjunud. Pärast wõtnud tema Joh. Takkingi, kes seal aida juures tee peal maas olnud ja toonud teda ära. Sellesama tee peal tulles jäänud tema Sölbergi kopli mugu juures P. Ulaga juttule. Seal tulnud jälle G. Pissa, löönud temale teibaga jalge pihta, et tema maha langenud ja peksnud teda ühe teiba ladwaga ja hammustanud tema käsi. P. Ula olnud ka tema rindus kini.

Joh. Takking astus ette ja rääkis wälja et tema kõrtsus G. Pisaga sõrmkooku wedades sanutlema hakkanud, pärast hakkanud G. Pissa temaga heitlema. Seal on G. Pissa temale ühe hoobi wastu pead annud, et tema (selja) maha langenud ja ühtegi ei mäleta, mis pärast seda sündinud, ehk kui palju peksa ta tema käest saanud, Teisel homikul on ta ennast kodund leidnud magamast. Kes teda senna awitanud ei tea tema. Tema kuub rinna eest ja kuue warukas on katki käristud.

Gustav Pissa astus ette ja räägib wälja, et nemad J. Takkingiga kõrtsus sanutlema saand, õues aida juures heidelnud ja Sölbergi koplis kõik kolmekesti Tõu ja Ulaga karwupidi koos olnud. Tema pole kedagi teibaga löönud aga Tõu on teda teibaga löönud. Kui teised tema käest hoopisi saand, siis on tema nende käest niisama saanud.

P. Ula astus ette ja räägib wälja et Sölbergi koplis kus nemad Joh. Tõuga juttustanud, tulnud G. Pissa, annud J. Tõule teibaga ühe hoobi jalge pihta et see maha langenud, ja peksnud pärast weel teiba ladwaga. Tema läind wahele neid lahutama, saanud ka G. Pissa käest ühe hoobi wastu silmnägu ja paar hoopi teiba ladwaga.

Suud suud wasto jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure kindlaks, aga G. Pissa ei wõi ennast mitte wabandada, et tema see tüli alustaja ja peksja on olnud.

Otsus: Gustav Pissa saab selle trahwiks, et ilmaasjata teistega tüli teinud ja nii koledal wiisil teisi peksnud, kolm pääwa ja ööd wangis istumist.

Teised kõik, iseäranis Joh. Takking ja ka Joh. Tõu said maenitud, et liia joomise eest peawad hoidma.

Seega sai kohtupääw lõpetud.

Koos olid, Tallitaja A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Sel 12m Septem. s.a. on siin Kärdel joobnud peaga poisid tüli teinud, mis peale Tallitaja abimees juhtus ja neid igaüks oma koju saatis, neid äralahutades. See asi saab praegu üle kuulatud.

Johannes Tõu astus ette ja räägib wälja, et nimetud pääwal on Gustav Pissa ja Johann Takking Mäe kõrtsus sõrmkooku wedades sanutlema hakkanud, kus kõrtsmik neid kõrtsust wälja saatis. Õues sanutlenud naad weel ja heitlenud. Tema kutsnud Johann Takkingit ära, ütteldes: ega sa G. Pissa wasto sa! G. Pissa wiskanud teda seljali maha, ööldes: sina oma terawa ninaga ka siin wahel! Tema tulnud eemale, läinud istunud aida taha kiwi peale maha ja pole näinud kui palju G. Pissa seal Joh. Takkingit pesknud, aga kuulnud küll kuida Joh. Takking ta käes karjunud. Pärast wõtnud tema Joh. Takkingi, kes seal aida juures tee peal maas olnud ja toonud teda ära. Sellesama tee peal tulles jäänud tema Sölbergi kopli mugu juures P. Ulaga juttule. Seal tulnud jälle G. Pissa, löönud temale teibaga jalge pihta, et tema maha langenud ja peksnud teda ühe teiba ladwaga ja hammustanud tema käsi. P. Ula olnud ka tema rindus kini.

Joh. Takking astus ette ja rääkis wälja et tema kõrtsus G. Pisaga sõrmkooku wedades sanutlema hakkanud, pärast hakkanud G. Pissa temaga heitlema. Seal on G. Pissa temale ühe hoobi wastu pead annud, et tema (selja) maha langenud ja ühtegi ei mäleta, mis pärast seda sündinud, ehk kui palju peksa ta tema käest saanud, Teisel homikul on ta ennast kodund leidnud magamast. Kes teda senna awitanud ei tea tema. Tema kuub rinna eest ja kuue warukas on katki käristud.

Gustav Pissa astus ette ja räägib wälja, et nemad J. Takkingiga kõrtsus sanutlema saand, õues aida juures heidelnud ja Sölbergi koplis kõik kolmekesti Tõu ja Ulaga karwupidi koos olnud. Tema pole kedagi teibaga löönud aga Tõu on teda teibaga löönud. Kui teised tema käest hoopisi saand, siis on tema nende käest niisama saanud.

P. Ula astus ette ja räägib wälja et Sölbergi koplis kus nemad Joh. Tõuga juttustanud, tulnud G. Pissa, annud J. Tõule teibaga ühe hoobi jalge pihta et see maha langenud, ja peksnud pärast weel teiba ladwaga. Tema läind wahele neid lahutama, saanud ka G. Pissa käest ühe hoobi wastu silmnägu ja paar hoopi teiba ladwaga.

Suud suud wasto jääwad igaüks oma wäljarääkimise juure kindlaks, aga G. Pissa ei wõi ennast mitte wabandada, et tema see tüli alustaja ja peksja on olnud.

Otsus: Gustav Pissa saab selle trahwiks, et ilmaasjata teistega tüli teinud ja nii koledal wiisil teisi peksnud, kolm pääwa ja ööd wangis istumist.

Teised kõik, iseäranis Joh. Takking ja ka Joh. Tõu said maenitud, et liia joomise eest peawad hoidma.

Seega sai kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS