Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Sel 14m Septembril 1882 on teeniatüdruk Lena Treisalt, 22 a. wana, Emmasti wallast pärit, siin Kärdel ühe poeglapse sünnitanud ja seda ärawarjendanud. Tema teenis siin Kärdel, wabriku sepameistri herra Kirchofi juures. Et Froua Kirchhof sel pääwal aru saanud, et L. Treisalt haige olnud, kutsus ta warsi Tallitaja abimehe P. Püss, kes teda Hospidali wiis, tohtri herra juure läbiwaadata. Tohtri herra ei wõinud ette wõtta, et õhtu aeg ja pime oli. Teisel homikul waatas tohtri herra teda läbi, tundis et L. Treisalt lapse on sünnitanud ja küsis, kus see laps on? L. Treisalt tunnistanud et ta eile lapse sünnitanud ja peldikuse ärapeitnud. Tohtri herra laskis Tallitaja abimehe P. Püssi selle lapse surnukeha sealt ära tuua ja leikas seda üles. L. Treisalt sai 10 pääwa peale Hospidali pandud.

Praegu astus Lena Treisalt ette ja räägib wälja, et temal sel 14m Septembril s.a. pär. l. kell 3-4 wahel see poeglapse sünnitanud. Pühapääw 12 Septem. on lehm, keda ta muru peale sööma wiinud, teda köie otsas selja peal järel wedanud mööda maad, sest hakkanud temal lapsewaewad käima. Pühapääw wähe, Esmaspääw rohkem ja Teisipääw kui laps sündinud, kõige rohkem. Pühapääw ja Esmaspääw on ta kõik oma tööd teenistuses weel teinud, ka Teisipääw enne lõuna; pärastlõuna on Froua märkinud et tema haige on, ja käskinud teda Hospidali minna, tema aga läinud aeda peetisid üleswõtma. Ei saanud kaua seal olla, lapsewaewad läinud kangemaks. Tema läinud peldiku, mis hoowi peal seisab, ja kui ta sealt wälja tulnud, on nii rasked waewad ja nõdrus ta peale tulnud et senna paika maha jäänud ja seal on laps sündinud. Tema seisnud 1 1/2 tundi seal maas otsegu minestuses. Kui ta märkama hakkanud, näinud ta, et laps olnud sündinud, ja surnud. Lapse healt pole tema kuulnud, ja ei tea kas ta eluga wõi surnud ilmale tulnud. Tema teinud küünega nabapaela katki ja pannud esite lapse surnukeha aluskuue sees peldiku põrandale. Isi läinud oma kambri, pannud teise aluskuue selga ja pannud lapse ühe lauatükki peal peldiku sisse roja peale, kartes, et ehk Froua tuleb peldiku ja leiab seda sealt. Aluskuue, kus sees ta enne olnud, wisanud ta peldiku taha ja läinud talli magama. Froua leidnud teda sealt, kutsnud kööki ja öölnud: pane rättik ümber ja mine Tallitaja kaasas Hospidali. Et õhtu aeg olnud, saatnud tohtri herra teda jälle koju, selle käsuga, homme wara tulla. Teisel homikul on tohtri herra teda läbi waatanud ja aru saanud et ta lapse sünnitanud. Tema tunnistanud ka tohtri herra wasta üles, et ta eile lapse saanud ja peldiku ära peitnud.

Kas laps enneaegne ehk täieaegne on, selle kohta ei tea tema selget otsust anda, aga tema lootnud, weel üks kuu aega olema. Januarikuu lõppus on temal wiimast kord oma naesterahwa haigus (riidepealsed) olnud ja Juunikuus on tema lapseliigutamist omas ihus hakkanud tundma. Temal olnud nõu see kuu weel teenida ja teise kuus koju ema juure minna, mahasaamise ajaks.

Lapse riidid pole tema seepärast muretsenud ega teinud, et teenistuses aega polnud, pidanud neid kodu ema juures tegema kui ta teenistusest wälja astub. Augusti kuus on tema ema siin Kerdel mõned pääwad olnud ja tema pole talle mitte rääkinud, et ta käima peal on. Ta pidanud siis rääkima kui ema siit ära läheb, ema läinud aga ära, et pole tema juure enam tulnud.

Teiste inimestele pole tema rääkinud et ta käima peal on, kui oma Frauale, Peet Raja naese Marile ja Lisu Mik'ile. Suil on Liisu Mik kord nende kööki tulnud ja tema käest Fraua kuuldes küsinud, kas see tõsi on et ta käima peal on? Tema wastanud, et see tõsi on. Mari Raja on teine kord sedasamma küsinud, tema wastanud et see nenda on.

Sellesamma Septembri kuus on Fraua temale öölnud: kui sa pesu oled ärapesnud siis astud minu teenistusest wälja.

Lapse isa on sellesama herra ja Fraua Kirchhofi poeg Ernst Kirchhof, Telegrahwi ammetnik Kärdel. Teistega ei ole tema ühte saanud. Igakord on E. Kirchhof, kui naad ühte saanud, teda trööstinud, et sest pole ühtegi wiga.

May kuust saadik pole nemad enam ühte elanud, waid hoidnud üksteisest eemal. E. Kirchhofile pole tema mitte rääkinud et tema käima peal on, ei ole ta ka selle järel pärinud. Mari Raja ja Lisu Mik wasta on tema rääkinud, et E. Kirchhof selle lapse isa on.

Liisu Mik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, Et tema ükskord Kirchhofi köökis käinud, Fraua ja L. Treisalt olnud mõlemad köökis. Tema öölnud Fraual: Fraua tüdruk on raske. Fraua wastanud: ära wõtta wasta kõik mis teised rääkiwad. Tema öölnud: Meie oleme sugulased, ma olen wäga kurb ja nuttan sellepärast! L. Treisalt wastanud: ära sina sellepärast nuta! Teinekord küsinud Fraua Kirchhof tema käest: Mis sa arwad sest asjast minu tüdruku kohta? Tema wastanud: Ta on raske - ma käisin kord temaga seltsis saunas ja sain aru, ta paistab wälja. Fraua öölnud nuttes: Ei tea mis ma siis pean tegema?

A. Raja naene Mari astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et tema nende sakste juures pesus käib, on ta sagedast seda L. Treisalt käest küsinud, kas ta käima peal on? Aga iga kord on L. Treisalt selle küsimese peale naernud. Ükskord on tema öölnud: räägi nüüd tõtt, salgamine ei aita sull enam, ma nään juba ise, sa paistad jo nenda wälja! Kui sa mo wasta räägid et see tõsi on, siis ma tahan ka sulle sugu lapse riidid teha ja sind ööks oma korteri wõtta kui sa teenistusest wälja astud. L. Treisalt wastanud naeratades: aega küll! oodake aga peale.

Suud suud wastu ütleb L. Treisalt, et tema neile kellegile selge sanaga pole öölnud, et ta käima peal on. Tema arwanud, naad teadwad seda isegi.

Seega sai kohtupääw lõpetud.