Willem Tõu, 12 aas. wana, kedramise massina juures wabrikus tööl, astus ette ja kaebab, et 9m Novembril on Gustav Karjamaa kes ka seal töö juures on, tema kaasi pealt kaasi tuld ja luhwti plekpoola sisse lasta et seega oma kaasi põlema süüta ja tema pole seda lasknud teha. G. Karjamaa saanud pahaseks ja lükkanud teda otseti massina peale. Tema toetanud käed wasto ja üks esimene sõrm jäänud massina wahele ja saanud haawatud. Tohtri herra poolt on sõrme haaw kinni pandud ja ta peab kodu oma sõrme parandama, kunni tohtri herra seda jälle lahti wõtab ja terwe leiab olewad, siis wõib tööle minna.

Gustav Karjamaa, 13 a. wana, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seda oma koerusega on teinud.

G. Karjamaa ema Liisu Karjamaa sai ette kutstud ja temale ka see asi ette pandud.

Kohus tegi otsust: Et see wabriku walitsuse poolt kõwasti keeldud on, et ei muul wiisil tohi kaasid põlema süüta kuid üksnes küünlaga, seepärast on G. Karjamaal süü. Selle süü eest, kui ka selle eest et G. Karjamaa W. Tõu masina wahele lükkas, peab G. Karjamaa oma wanemate poolt witsahirmu saama. Pealeseda peab tema Willem Tõule kõik need pääwad maksma mis W. Tõu kodu oma sõrme parandab, selle Summaga, mis teised selle massina poisid selle aja sees wabrikus teeniwad.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.