Ette tuli Kaebaja Anna Mööl Tallinnast ja kaebas et suil 1889 kui tema enne mehele minemise siin oma poole wenna Urge Koha omaniko Mihkel Meriküla juures elas, siis pannud tema sügise arwata 50 Setweriki karduhwlid poole wenna keldrisse ja arwata 3 Setweriki on tema ärawõtnud ja tema Isa Otto Wiring wõtnud 2 tündert seemneks, mis peale selle neid ei anna M Merikül mitte tema kätte.
Ka arwata 20 puuda heino jäänud ka sinna ja lehma sõnik kunni Künla pääwani neid ei anna pool wend nüüd mitte tema kätte tagasi. tunistusi taal ei olnud.
Ette sai kutsutud nimetud M Merikül ja tunistas, et Anna Mööl on sügise kartuhwlid tema keldrisse pannud; aga ta ei tea mitte kui paljo aga natuke peab weel järel olema niisama ka pisut heino lauda peal, tema ei ole aga mitte sellepärast neid tütre kätte annud, et need wõiwad tema wõera Isa Otto Wiringile jääda. Talwel Weebruari kuus kui wõras isa linnast tütre juurest äratulnud, et tütar pöle taale mitte süia annud, nenda kui siin kohtus lubanud (waata No 1 9.1.1890) siis öölnud tema wõera Isale, kui lehma raha, need kartuhwlid ja heinad temma (wana isa) oma jäuks jättab siis wõtab ta teda jälle wasto; wõeras Isa on selle üle wäga tänulikult lepinud aga tütar ei ole mitte kõik lehma raha Isa kätte annud waid aga 40 rub. ja 10 rubla jätnud tütar omale tema ei taha mitte neid omale prukida, waid wõera Isa tarwiduseks.
Kohus pakus neile leputust, aga A Mööl ei wõtnud miskil põhjusell wasto.
Kohto poolt sai asi mitmet pidi ülekuukatud ja otsustatud, et need kartuhwlid ja heinad mis järel on saawad wõera Isa Otto Wiringi jäuks wõerasa poeg wõib neid omale prukida aga peab Wõera Isale laskma riided ümber teha, millest taal praegu puudu on, sest lapse õigus on wanema eest hoolt kanda, kui wõeras poeg lubab Isa kunni surmani toita; siis peab omite lihane tütar pisutki ka wana 74 aastase Isale andma.
Kaebaja A Mööl sai protokoli ala kirjutuseks kutsutud, aga ta läks käsu wastu pannes ära ja hüüdis weel ukse taka: ega ma pöle seia müidud.
Kaeptuse alune M Merikül XXX
Ette tuli Kaebaja Anna Mööl Tallinnast ja kaebas et suil 1889 kui tema enne mehele minemise siin oma poole wenna Urge Koha omaniko Mihkel Meriküla juures elas, siis pannud tema sügise arwata 50 Setweriki karduhwlid poole wenna keldrisse ja arwata 3 Setweriki on tema ärawõtnud ja tema Isa Otto Wiring wõtnud 2 tündert seemneks, mis peale selle neid ei anna M Merikül mitte tema kätte.
Ka arwata 20 puuda heino jäänud ka sinna ja lehma sõnik kunni Künla pääwani neid ei anna pool wend nüüd mitte tema kätte tagasi. tunistusi taal ei olnud.
Ette sai kutsutud nimetud M Merikül ja tunistas, et Anna Mööl on sügise kartuhwlid tema keldrisse pannud; aga ta ei tea mitte kui paljo aga natuke peab weel järel olema niisama ka pisut heino lauda peal, tema ei ole aga mitte sellepärast neid tütre kätte annud, et need wõiwad tema wõera Isa Otto Wiringile jääda. Talwel Weebruari kuus kui wõras isa linnast tütre juurest äratulnud, et tütar pöle taale mitte süia annud, nenda kui siin kohtus lubanud (waata No 1 9.1.1890) siis öölnud tema wõera Isale, kui lehma raha, need kartuhwlid ja heinad temma (wana isa) oma jäuks jättab siis wõtab ta teda jälle wasto; wõeras Isa on selle üle wäga tänulikult lepinud aga tütar ei ole mitte kõik lehma raha Isa kätte annud waid aga 40 rub. ja 10 rubla jätnud tütar omale tema ei taha mitte neid omale prukida, waid wõera Isa tarwiduseks.
Kohus pakus neile leputust, aga A Mööl ei wõtnud miskil põhjusell wasto.
Kohto poolt sai asi mitmet pidi ülekuukatud ja otsustatud, et need kartuhwlid ja heinad mis järel on saawad wõera Isa Otto Wiringi jäuks wõerasa poeg wõib neid omale prukida aga peab Wõera Isale laskma riided ümber teha, millest taal praegu puudu on, sest lapse õigus on wanema eest hoolt kanda, kui wõeras poeg lubab Isa kunni surmani toita; siis peab omite lihane tütar pisutki ka wana 74 aastase Isale andma.
Kaebaja A Mööl sai protokoli ala kirjutuseks kutsutud, aga ta läks käsu wastu pannes ära ja hüüdis weel ukse taka: ega ma pöle seia müidud.
Kaeptuse alune M Merikül XXX
