Ette tuli kaebaja Anna Kaskirilow ja kaebas, et tema on 3 nadälad enne Märtsi 1889 Rannamõisa Karja tüdrukuks läinud ja teeninud kunni Jüripääwani 1890 ja pidand seele aea eest palka saama:

Künla pääwal öölnud ülesse, et Jüri pääwast tahab ära minna; aga Jüri pääwa aeal kauplenud walitseja Karel Jürjens teda jälle ueste tagasi ja tema jäänud, aga kolm nädalaid peale Jüri pääwa saanud Walitsejaga nurinasse ja tema läinud ära, aga Walitseja ei taha mitte tema palka 25 rubla 55 kop ja peale Jüri pääwa eest kätte maksta, mis peale Jüri pääwa selle ta jättaks aga enne Jüri pääwa teenitud 25 rubla 55 kop tahab kätte saada ta olla mõni kord jubba küsimas käinud aga walitseja ei anna.

Mõisa walitseja K Jürjens wastas kirjalikult kaeptuse peale, et Anna Kaskirilow on 23 Oktobrist 1889 kunni 10 Maini 1890 Rannamõisas teeninud ja pidand palka saama 48 rubla aastas j. n. edasi kui kaeptuse kirjas seisab.

Sele 11 Mail 1890 homiko lüpsi aeal tunistanud teine tüdruk Katta Tiileman ette tulnud õnetuse pärast, et wasika aeas üks äralõpnud wasikas surno Kiha sõniko all wälja wiimata omma, mille peale karjane saanud tapelda. Tüdrukutele sai kõwaste kinnitud iga kord niisugusid Koratumaid asjo ülles rääki ja selle eest hoolt kanda, et midagi salatud ei saa, mis läbi mõisa kül on kahjo saanud.

Lõune eel kel 11 aeal, kui jo amugi kari oleks pidand joodetud ka lüpsmiseks Koeu aetud olema, nägin mina seemendamise põllult, et lehmad ika ühte lugu karjamal olid ja läksin küsima karjaste kääst, miks ta täna kodo ei läha. Karjane wastas, tüdrukud ei tule wasto nagu iga pääw ja üksi ma ei saa joodetud.

Ma läksin koeu tüdrukute kääst küsima, aga sain kuulda et tüdrukuid ei olegi enam, waid läksid ära.

Anna kohe perast homikust lüpsi ja Koettu pesnud nõud ära ja läks ka.

Lehmad jäid siis moidogi lüpsmata ja joomata kunni mina käisin külast inimesi kuulamas.

Ohto olli küll Anna jälle mõisas ja wastas mino küsimise peale lõunase äraolemise pärast, et Liisa Sönberg on teda tellinud oma eest weel paar korda lüpsma aga teenima tema ei jää. Mis kurjawaimo pärast tema peab siin olema, eks ma olnud rumal, et oma palka kohe wälja ei wõtnud, sööge ta kui tahate ega ma selle pärast ära ei sure. Pärast käis Anna K paar korda mind kohtoga ähwartams, aga mitte kordagi ütlemas, et ta on rumalaste teinud nenda kui teine tüdruk K Tiileman seda warsti tegi ja oma palga kätte sai ja tunistas et tema Anna kutsmise peale olla ärra jooksnud ja sellega palus lepida kui wiimse kui palk maksmata jääb ja Mõisa mitte suuremad trahwi peale ei pane, sest nemad olla wäga rumalaste teinud ja meelega kahjo ja Kitsikult teha tahtnud. Kahjo, mis A Kaskirilowi öra jooksmise läbi mõesale on, paljult aea wiitmise, palga maksmise ja muu kulude läbi sündinud teeb wälja 10 rubla. Peale selle jäid loomad nii kauaks joomata ja lüpsmata, kunni inimesed said kuulatud, kes seda pidi tegema.

Kui peaks A Kaskirilow midagi teesitit rääkima, mis siin on ööldud ja oma süid kudagi wabandama, siis peab Podrätsik Hans Salep tunistama kes see kord piima keldri trepi peal seisis, kui mina tüdrukutele ütlesin et igakord niisugust Koratu nad asja rääkida ja mitte salata ilma et mul nendega pahandust ole, kahju tasumise raha luban walla waestese kinkida ja pärast kohto otsust maksan palga walla kohtusse wälja.

Keiserliko käsu peale Kohus mõistis, et Anna Kaskirilof peab mõisa walitsust paluma selle 10ne rubla pärast ja see palk, mis peale Jüri pääwa teenitud saab trahwiks arwatud, et ilma peremehe lubata on ära jooksnud ja peremees see läbi kahjo saanud.

Et mõisa wallitseja sell pääwal aga mitte kodo ei olnud, ja ka tema kirjas mitte nimetud mis juures see 10 rubla on kahjo tulnud, siis saab asi weel tulewal kohto pääwal ülle kuulatud.

Kohtowanem: G Leopas

Korwas. H Urkman <allkiri> O Rammus <allkiri>

Kirjutaja M Käärt <allkiri>