PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
163
164
165
Daatum05.02.1883
Protokolli numberII,4
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Suurema kohtu antud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll II, sell 5m Februaril 1883.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Pühapääw 30m Januaril, öhtu hilja, peale kell 10 aega on siin Kärdel öllepoodis üks tüli olnud, kus neli harju wenelast Kärdla wabriku meestest pekstud saanud. Üks neist Timofei Efimow koguni ühe haawa pähe saanud, mis rohkest werd wälja ajanud ja kellega ta praegu siin Kärdel wiibib, kus tohtri herra seda parandab. Kaks neist wenelastest on warsi kui naad saanud peksa saanud, Tallitaja abimehe W. Uusmanni senna kutsnud. Tallitaja abimees on küll nende peksjate järel seal pärinud, ükski ei ole neid aga ülesannud. Et küll palju rahwast seal juures seisnud, on igaüks ennast wabandanud, et naad seda peksmist pole näinud. Timofei Efimow sai Tallitaja abimehe poolest warsi Hospidali wiidud, kus tohtri herra tema haawa kinni sidus.

Täna sell 5m Febr. sai see asi kohtu ees üle kuulatud.

Timofei Efimow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja raakis wälja, et tema oma oma kolme seltsimehega, Wasili Nasarow, Wasali Kusmina ja Mikitta Ussinow nimetud pääwa öhtul Kärdla öllepoodis olnud ölut joomas. Nemad läinud kord öue oma asja toimetama kolmekesi, Mikitta Ussiwow jäänud üksi tuppa. Wassili Nasarow olnud esimene jälle tuppa minema, saanud ta aga kotta jöudnud, annud Kärdla wabriku mehed talle peksa, et ta nende käes karjunud. Tema pidanud ka tuppa minema, astund kotta, seal annud keegi temale ühe nii tugewa hoobi pähe et ta maha langenud. Hoobist olnud suur haaw pea külges ja weri jooksnud rohkesti. Tema arwab et see Johannes Säsing olnud kes teda löönud. Tema ei tea miks teda löödud saanud, tüli ega riidu seal enne midagi pole olnud.

Wassili Nasarow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et nemad olnud Kärdla öllepoodis ölut joomas, kolmekesi kord öues käinud ja tema esimene olnud tuppa minema. Kojas on aga wiis Kärdla meest teda hakkanud peksma. Tema olnud üsna maas nende käes ja karjunud abi. Haawa pole tema küll mitte saanud aga muhud on tema pea külge saanud.

Wassili Kusmina, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et nemad öllepoodis nimetud pääwa öhtul ölut joomas olnud, kord kolmekesi öue läind ja Wassili Nasarow esimene olnd jälle tuppa minema. Kui Wassili Nasarow kojas peksa saanud ja abi karjunud, öölnud Timofei Efimow temale: Wassilie, lähme ruttu, meie seltsimees saab peksa! Nemad läind. Timofei astund ees kotta ja Johannes Sääsing löönud Timofeile ühe hoobi wastu pead et see warsi maha langenud ja suur haaw olnd peas. Mis asjaga ta löönud ei tea tema, aga palja käega lüües ei wöi niisugune haaw järele jääda. Tema öölnd: Mehed, mis teie teete, miks teie peksate, meie pole jo kellegile kurja teinud! Siis tulnud möned mehed tema kallale, annud temale ka hoopisi. Tema ei tea arwata, miks neid pekstud saanud, tüli midagi ei olnud.

Kord on nemad Harmoniumiga mänginud ja Wene laulu senna juure laulnud, siis on Joh. Säsing neid seal möne sanaga tulnud pilkama, nemad aga pole talle sanagi wasto lausunud. Teine kord on Gustav Olesk jälle ühe mehe platsi ära wötnud kui see ise öues olnud ja ei tahtnud platsi kätte anda kui nende seltsimees jälle tuppa tulnud. Saand aga poodi peremees talle araseletanud et see jo enne juba wenelase plats olnud, läinud G. Olesk warsi ära. Midagi paha pole neist asjust olnud.

Mikitta Ussinow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et kui tema taas seda abikarjumist ja kisa kuulnud mis kojas sündinud ja senna läinud waatama on tema ka seal möned hoobid saanud.

Pissuker Jaen Käi, kes siin Kärdel Damosna peal teenib, sai ettekutstud, sest et ta ka sell öhtul öllepoodis olnud. Jaen Käi räägib wälja, et kui tema senna läinud, olnud Gustav Olesk seal ukse ees tee peal ja öölnud: Siin saab täna üks suur peks olema, siin saab täna peksa iga mees, olgu Hiidlane wöi Saarlane. Tema astund tuppa, köik olnud rahu sees. Wenelased läinud öue, warsi läind Kärdla wabriku mehi nende järel ka öue. Johannes Säsing wötnud laua pealt ühe pudeli, pistnud hölma alla ja läinud öue. Warsi olnud kojas tüli kuulda. Tema seisnud toas ja ei tea kuida naad tülitsenud.

Kärdla wabriku mees, Pilleti soldat, Johannes Säsing astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja: Et tema Timofei Efimowit pole löönud ega pudeliga öue läinud.

Kärdla wabriku pois Willem Leht (15 a.w) astus ette ja tunnistab, et kui teised hulgani öue läinud on Joh. Sääsing ka öue läinud, aga enne laua pealt ühe pudeli wötnud ja hölma alla pistnud.

Suud suud wastu jaab Joh. Sääsing kaua aega Jaen Käi ja W. Lehega waidlema, et tema pudeliga öue pole läinud. Wiimaks tunnistab Johannes Säsing et tema kojas Timofei Efimowile selle hoobi löönud. Tema wötnud selle nöuga pudeli ligi et pidanud seega lööma, aga keegi hüüdnud kojas, ära löö pudeliga! Tema wötnud ruttu rahakoti taskust ja löönud sellega. Seepärast on tema selle tüli ligi läinud ja löönud, et üks neist Wenelastest toas enne temale ühe sandi sana öölnud. Kes köik need peskjad seal olnud, tea tema, aga Gustav Eller, Johannes Kõmmus, Peeter Sinik ja Willem Rehesaar on ka seal neid Wenelasi peksnud.

Kärdla wabriku mees, Pilleti soldat, Gustav Eller astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema selle tüli ajal toas on tulnud ja pole wäljas käinud ega seda peksu näinud.

Kärdla wabriku pois Johannes Kõmmus astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seda tüli ega peksu pole näinud, tema olnud juba enne kell 10ne aega sealt ära tulnud.

Kärdla wabriku pois Peter Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kui tema senna juure tulnud olnud tüli ja peks juba mööda.

Kärdla wabriku pois Willem Rehesaar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema sell ajal toas olnud ja mitte midagi sest tülist pole näinud. Pärast on tema kord wäljas käinud.

Suud suud wasto jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure. Joh. Säsing ja ka Wenelased ütlewad, et need ülemalnimetud neli meest ka on peksjate seast.

Peet Sinik, kes ka seal juures olnud, sai ettekutstud. Tema ütleb, et tema seal muud pole näinud kui et Wenelane toa taga öues oma haawa pesnud.

Gustav Kiil, kes ka seal juures olnud, sai ette kutstud. Tema ütleb, et ta seal midagi pole näinud. Kojas on ta kord pudeli kölina kuulnud.

Gustav Olesk, kes ka seal olnud, sai ette kutstud. Tema ütleb, et ta seal tüli ega peksu pole näinud. Tema on toas kord Wenelase platsipeale istund ja Öllepoodi peremees teda sealt ära saatnud. Sest aga ei olnud midagi tüli. Tema istund seepärast senna, arwanud et see tühi plats on.

Johannes Takking, Pilleti soldat, astus ette ja räägib wälja, et tema seal tüli ega peksu pole näinud. Toa on tema enne seda näinud, et üks Wenelane G. Oleskit kaks hoopi löönud. (Seda tunnista aga keegi, G. Olesk ise ka mitte)

Öllepoodi peremees Johann Waldmann astus ette ja räägib wälja: et tema seda tüli ja peksu pole näinud. Toas olnud köik rahuline asi ja tema oma letti taga. Kuida see tüli kojas sündinud ei tea tema. Kui tema wälja läinud, olnud juba köik mööda ja rahuline asi. Kes need peksjad olnd ei wöi tema mitte teada. Toas enne seda on G. Olesk kord wenelase platsi istund, keda tema sealt ärasaatnud, aga ei olnud mingisugust tüli.

Protokoll II, sell 5m Februaril 1883.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann seatud kohtupääwa pidamas.

Pühapääw 30m Januaril, öhtu hilja, peale kell 10 aega on siin Kärdel öllepoodis üks tüli olnud, kus neli harju wenelast Kärdla wabriku meestest pekstud saanud. Üks neist Timofei Efimow koguni ühe haawa pähe saanud, mis rohkest werd wälja ajanud ja kellega ta praegu siin Kärdel wiibib, kus tohtri herra seda parandab. Kaks neist wenelastest on warsi kui naad saanud peksa saanud, Tallitaja abimehe W. Uusmanni senna kutsnud. Tallitaja abimees on küll nende peksjate järel seal pärinud, ükski ei ole neid aga ülesannud. Et küll palju rahwast seal juures seisnud, on igaüks ennast wabandanud, et naad seda peksmist pole näinud. Timofei Efimow sai Tallitaja abimehe poolest warsi Hospidali wiidud, kus tohtri herra tema haawa kinni sidus.

Täna sell 5m Febr. sai see asi kohtu ees üle kuulatud.

Timofei Efimow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja raakis wälja, et tema oma oma kolme seltsimehega, Wasili Nasarow, Wasali Kusmina ja Mikitta Ussinow nimetud pääwa öhtul Kärdla öllepoodis olnud ölut joomas. Nemad läinud kord öue oma asja toimetama kolmekesi, Mikitta Ussiwow jäänud üksi tuppa. Wassili Nasarow olnud esimene jälle tuppa minema, saanud ta aga kotta jöudnud, annud Kärdla wabriku mehed talle peksa, et ta nende käes karjunud. Tema pidanud ka tuppa minema, astund kotta, seal annud keegi temale ühe nii tugewa hoobi pähe et ta maha langenud. Hoobist olnud suur haaw pea külges ja weri jooksnud rohkesti. Tema arwab et see Johannes Säsing olnud kes teda löönud. Tema ei tea miks teda löödud saanud, tüli ega riidu seal enne midagi pole olnud.

Wassili Nasarow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et nemad olnud Kärdla öllepoodis ölut joomas, kolmekesi kord öues käinud ja tema esimene olnud tuppa minema. Kojas on aga wiis Kärdla meest teda hakkanud peksma. Tema olnud üsna maas nende käes ja karjunud abi. Haawa pole tema küll mitte saanud aga muhud on tema pea külge saanud.

Wassili Kusmina, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et nemad öllepoodis nimetud pääwa öhtul ölut joomas olnud, kord kolmekesi öue läind ja Wassili Nasarow esimene olnd jälle tuppa minema. Kui Wassili Nasarow kojas peksa saanud ja abi karjunud, öölnud Timofei Efimow temale: Wassilie, lähme ruttu, meie seltsimees saab peksa! Nemad läind. Timofei astund ees kotta ja Johannes Sääsing löönud Timofeile ühe hoobi wastu pead et see warsi maha langenud ja suur haaw olnd peas. Mis asjaga ta löönud ei tea tema, aga palja käega lüües ei wöi niisugune haaw järele jääda. Tema öölnd: Mehed, mis teie teete, miks teie peksate, meie pole jo kellegile kurja teinud! Siis tulnud möned mehed tema kallale, annud temale ka hoopisi. Tema ei tea arwata, miks neid pekstud saanud, tüli midagi ei olnud.

Kord on nemad Harmoniumiga mänginud ja Wene laulu senna juure laulnud, siis on Joh. Säsing neid seal möne sanaga tulnud pilkama, nemad aga pole talle sanagi wasto lausunud. Teine kord on Gustav Olesk jälle ühe mehe platsi ära wötnud kui see ise öues olnud ja ei tahtnud platsi kätte anda kui nende seltsimees jälle tuppa tulnud. Saand aga poodi peremees talle araseletanud et see jo enne juba wenelase plats olnud, läinud G. Olesk warsi ära. Midagi paha pole neist asjust olnud.

Mikitta Ussinow, Pihkwa kubermangust pärit, astus ette ja rääkis wälja, et kui tema taas seda abikarjumist ja kisa kuulnud mis kojas sündinud ja senna läinud waatama on tema ka seal möned hoobid saanud.

Pissuker Jaen Käi, kes siin Kärdel Damosna peal teenib, sai ettekutstud, sest et ta ka sell öhtul öllepoodis olnud. Jaen Käi räägib wälja, et kui tema senna läinud, olnud Gustav Olesk seal ukse ees tee peal ja öölnud: Siin saab täna üks suur peks olema, siin saab täna peksa iga mees, olgu Hiidlane wöi Saarlane. Tema astund tuppa, köik olnud rahu sees. Wenelased läinud öue, warsi läind Kärdla wabriku mehi nende järel ka öue. Johannes Säsing wötnud laua pealt ühe pudeli, pistnud hölma alla ja läinud öue. Warsi olnud kojas tüli kuulda. Tema seisnud toas ja ei tea kuida naad tülitsenud.

Kärdla wabriku mees, Pilleti soldat, Johannes Säsing astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja: Et tema Timofei Efimowit pole löönud ega pudeliga öue läinud.

Kärdla wabriku pois Willem Leht (15 a.w) astus ette ja tunnistab, et kui teised hulgani öue läinud on Joh. Sääsing ka öue läinud, aga enne laua pealt ühe pudeli wötnud ja hölma alla pistnud.

Suud suud wastu jaab Joh. Sääsing kaua aega Jaen Käi ja W. Lehega waidlema, et tema pudeliga öue pole läinud. Wiimaks tunnistab Johannes Säsing et tema kojas Timofei Efimowile selle hoobi löönud. Tema wötnud selle nöuga pudeli ligi et pidanud seega lööma, aga keegi hüüdnud kojas, ära löö pudeliga! Tema wötnud ruttu rahakoti taskust ja löönud sellega. Seepärast on tema selle tüli ligi läinud ja löönud, et üks neist Wenelastest toas enne temale ühe sandi sana öölnud. Kes köik need peskjad seal olnud, tea tema, aga Gustav Eller, Johannes Kõmmus, Peeter Sinik ja Willem Rehesaar on ka seal neid Wenelasi peksnud.

Kärdla wabriku mees, Pilleti soldat, Gustav Eller astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema selle tüli ajal toas on tulnud ja pole wäljas käinud ega seda peksu näinud.

Kärdla wabriku pois Johannes Kõmmus astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema seda tüli ega peksu pole näinud, tema olnud juba enne kell 10ne aega sealt ära tulnud.

Kärdla wabriku pois Peter Sinik astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kui tema senna juure tulnud olnud tüli ja peks juba mööda.

Kärdla wabriku pois Willem Rehesaar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema sell ajal toas olnud ja mitte midagi sest tülist pole näinud. Pärast on tema kord wäljas käinud.

Suud suud wasto jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure. Joh. Säsing ja ka Wenelased ütlewad, et need ülemalnimetud neli meest ka on peksjate seast.

Peet Sinik, kes ka seal juures olnud, sai ettekutstud. Tema ütleb, et tema seal muud pole näinud kui et Wenelane toa taga öues oma haawa pesnud.

Gustav Kiil, kes ka seal juures olnud, sai ette kutstud. Tema ütleb, et ta seal midagi pole näinud. Kojas on ta kord pudeli kölina kuulnud.

Gustav Olesk, kes ka seal olnud, sai ette kutstud. Tema ütleb, et ta seal tüli ega peksu pole näinud. Tema on toas kord Wenelase platsipeale istund ja Öllepoodi peremees teda sealt ära saatnud. Sest aga ei olnud midagi tüli. Tema istund seepärast senna, arwanud et see tühi plats on.

Johannes Takking, Pilleti soldat, astus ette ja räägib wälja, et tema seal tüli ega peksu pole näinud. Toa on tema enne seda näinud, et üks Wenelane G. Oleskit kaks hoopi löönud. (Seda tunnista aga keegi, G. Olesk ise ka mitte)

Öllepoodi peremees Johann Waldmann astus ette ja räägib wälja: et tema seda tüli ja peksu pole näinud. Toas olnud köik rahuline asi ja tema oma letti taga. Kuida see tüli kojas sündinud ei tea tema. Kui tema wälja läinud, olnud juba köik mööda ja rahuline asi. Kes need peksjad olnd ei wöi tema mitte teada. Toas enne seda on G. Olesk kord wenelase platsi istund, keda tema sealt ärasaatnud, aga ei olnud mingisugust tüli.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS