Sai Koggokonna Kohto Moistmisse alla woetus se Wargusseassi neide kolme Sullase Peter Petson, Märt Kajak nink Gusta Keppa wastu, Kes ütte Kaubawoori selle Riga kaupmehhe Kahn, nink Waltsonil omma ärra Lahknu, mes perrast se Nimmitedu kaupmees, ütte Summat 39 Rub 80 Kop. hõb. sest ärraleppitu Woorihinnast olli kinni piddanu nink ei olle ärra masnu.
Sis saije se assi nimmitedu Kohto läbbi perra kulleldus, et 6. neist Woori koormist sel 2sel Januaril, Öddangult sell Lummebudulisse Tee perrast, omma Karrijerwe külla Sarwe Gotlippi Tallule sisse kändnu nink Öses jänu, Sis om selle aja sissen 3 kasti ärra lahhutu nink neide sissest üts jaggo Gummi Nööri, nink 2 Polti Kallewit, ärra wõetu, Wahhis olli neist Woorirahwast selle Ö tarwis säetu olnu, weel ülle neide katte üllewal nimmitedu Süüallutses arwatu, Märt Kajak nink Gusta Keppa, weel se Sullane sest Peremehhest, Pabo Tanni Mihkel, kedda ne Märt nink Gusta, selle Tunnistusega olliwa ärra saatnu, et temma woib minna nink Maggama heidata,ni kui ka se Peter Petson, kes Reisi päält wässinu Tawitse Tallule kon temma Sullane om, ütlep henda ka Maggama lännu ollewat, Kui ne nüüd olliwa ärra lännu, Sis om Märt Kajak nink Gusta Keppa, Selges tettu, nink omma tunnistussega üttelnu, Et ne Nimmitede Kasti, mes neide ütlemise perra, jo enne omma pool Laggunu olnu, ütte Weitsega, mes Gusta olli tonu, Nimmelt ülles leiganu, nink selle sissest üts hää jäggo neid Gummi Nööri wõtnuwa nink ka mõnni jaggo neist nöörist katzi Leiganu nink ärra Wassnuwa. Nisamma ütles Peter Petson, Et ne kasti mes nöörega Keüdetu olnu, jo enne neide tullekit Sarwe Tallule kui temma nännu, neist perran Kaüjst hobbesist om Rikkutu olnu, om ennegi siski wälja ikkes sadu, nink temma essi ka üttelnu ütte jao neist nimmetadust Gummi Nöörist wõtnu ollewat, kui nemma omma ärra lännu sest Sarwe Tallust, Kerrimoisa Mõtsan, nink sest ütte jao omma Naise Sõssarelle, Kes Möldre Paulsohni mann Teenja Tütrik Trijno Malkowille kinknu ollewat. Ent neist kaddonuist kattest Poldist Kallewist, Salgawa kik kolm, et nemma sest middagi ei tija.
Ne mann ollewa Kohtomehhe nink Perremehhe Selletiwa, nink Nimmelt Jonni Peter, Et se ei woi olla woimalik, et ne katz norembat Sullast Märt nink Gusta, neid katte kallewi Polti omma warrastada woinuwa. Se om ütz Teggo mes ütsinda Peter Petson om tennu, sest et se ka temma omma koorma olnu, Ja Sääratsit tegosit jo enne ka hendast on näütnu, Olgo sis et temma enne wai perran sedda Omaija sen Tallu om tettu, Sest et ne Seltsimehhe sedda wõetut Gummi Nööri kik ütte wisi ärra Tunnistiwa.
Sis sai se Assi ni ärramoistetus, Et eggaütz Süüdlanne saap Koggokonna Kohto poolest 30ne Witsalöögiga Trahwitus, nink ütte kokko kolme pääle Tassumisses, se warrastedu hää, mes kaupmehhest Rahha perra Üllesantu weel 28 Rublat 80 Kopikat hob. om, nisamana Ka Jönni Peter Jönsonile, temma 5. Ilmasjanda Kullutedu päiwi est 3 Rubla hob. Ilma wibimatta, neide käest peap Tassotas saama, Nink nimmelt Kige ennambast Peter Petsoni käest, sest et temma Koormast olli Warrastedu. Sis sai se Ihholik Trahw ärra antus, ja selle Peter Petsoni Warrandusse pääle sai Koggokonna Kohto Keeld pantus.
| 1 Lehm arwati wäärt |
7 Rubla |
50 Kop. hõb. |
| 1 Lammas " " |
1 |
|
| 3 Wakka Rukky " |
4 |
50 |
| 1 Särk " |
3 |
|
| 2 Hammet |
1 |
|
| Summa |
17 Rubla |
|
| Sest lääp mahha Päärahhas |
2 |
50 Kop. hob. |
| Wargusse Tassumisses jääb |
14 Rubla |
50 Kop. hob. |
| Sis jääb nende teiste kattepääle ütte kokko massa |
17 Rubla |
30 kop. |
| Summa |
31 Rubla |
80 Kop. hob. |
Aro Moisan sel 30mal Januaril 1859.
Koggokonna Kohto Eenistja Peter Jönnson
" Kohto Mannistja Karli Kohk
" Kohto Mannistja Jaan Reinman XXX
abbikohtomees Jaan Westre
Sai Koggokonna Kohto Moistmisse alla woetus se Wargusseassi neide kolme Sullase Peter Petson, Märt Kajak nink Gusta Keppa wastu, Kes ütte Kaubawoori selle Riga kaupmehhe Kahn, nink Waltsonil omma ärra Lahknu, mes perrast se Nimmitedu kaupmees, ütte Summat 39 Rub 80 Kop. hõb. sest ärraleppitu Woorihinnast olli kinni piddanu nink ei olle ärra masnu.
Sis saije se assi nimmitedu Kohto läbbi perra kulleldus, et 6. neist Woori koormist sel 2sel Januaril, Öddangult sell Lummebudulisse Tee perrast, omma Karrijerwe külla Sarwe Gotlippi Tallule sisse kändnu nink Öses jänu, Sis om selle aja sissen 3 kasti ärra lahhutu nink neide sissest üts jaggo Gummi Nööri, nink 2 Polti Kallewit, ärra wõetu, Wahhis olli neist Woorirahwast selle Ö tarwis säetu olnu, weel ülle neide katte üllewal nimmitedu Süüallutses arwatu, Märt Kajak nink Gusta Keppa, weel se Sullane sest Peremehhest, Pabo Tanni Mihkel, kedda ne Märt nink Gusta, selle Tunnistusega olliwa ärra saatnu, et temma woib minna nink Maggama heidata,ni kui ka se Peter Petson, kes Reisi päält wässinu Tawitse Tallule kon temma Sullane om, ütlep henda ka Maggama lännu ollewat, Kui ne nüüd olliwa ärra lännu, Sis om Märt Kajak nink Gusta Keppa, Selges tettu, nink omma tunnistussega üttelnu, Et ne Nimmitede Kasti, mes neide ütlemise perra, jo enne omma pool Laggunu olnu, ütte Weitsega, mes Gusta olli tonu, Nimmelt ülles leiganu, nink selle sissest üts hää jäggo neid Gummi Nööri wõtnuwa nink ka mõnni jaggo neist nöörist katzi Leiganu nink ärra Wassnuwa. Nisamma ütles Peter Petson, Et ne kasti mes nöörega Keüdetu olnu, jo enne neide tullekit Sarwe Tallule kui temma nännu, neist perran Kaüjst hobbesist om Rikkutu olnu, om ennegi siski wälja ikkes sadu, nink temma essi ka üttelnu ütte jao neist nimmetadust Gummi Nöörist wõtnu ollewat, kui nemma omma ärra lännu sest Sarwe Tallust, Kerrimoisa Mõtsan, nink sest ütte jao omma Naise Sõssarelle, Kes Möldre Paulsohni mann Teenja Tütrik Trijno Malkowille kinknu ollewat. Ent neist kaddonuist kattest Poldist Kallewist, Salgawa kik kolm, et nemma sest middagi ei tija.
Ne mann ollewa Kohtomehhe nink Perremehhe Selletiwa, nink Nimmelt Jonni Peter, Et se ei woi olla woimalik, et ne katz norembat Sullast Märt nink Gusta, neid katte kallewi Polti omma warrastada woinuwa. Se om ütz Teggo mes ütsinda Peter Petson om tennu, sest et se ka temma omma koorma olnu, Ja Sääratsit tegosit jo enne ka hendast on näütnu, Olgo sis et temma enne wai perran sedda Omaija sen Tallu om tettu, Sest et ne Seltsimehhe sedda wõetut Gummi Nööri kik ütte wisi ärra Tunnistiwa.
Sis sai se Assi ni ärramoistetus, Et eggaütz Süüdlanne saap Koggokonna Kohto poolest 30ne Witsalöögiga Trahwitus, nink ütte kokko kolme pääle Tassumisses, se warrastedu hää, mes kaupmehhest Rahha perra Üllesantu weel 28 Rublat 80 Kopikat hob. om, nisamana Ka Jönni Peter Jönsonile, temma 5. Ilmasjanda Kullutedu päiwi est 3 Rubla hob. Ilma wibimatta, neide käest peap Tassotas saama, Nink nimmelt Kige ennambast Peter Petsoni käest, sest et temma Koormast olli Warrastedu. Sis sai se Ihholik Trahw ärra antus, ja selle Peter Petsoni Warrandusse pääle sai Koggokonna Kohto Keeld pantus.
| 1 Lehm arwati wäärt |
7 Rubla |
50 Kop. hõb. |
| 1 Lammas " " |
1 |
|
| 3 Wakka Rukky " |
4 |
50 |
| 1 Särk " |
3 |
|
| 2 Hammet |
1 |
|
| Summa |
17 Rubla |
|
| Sest lääp mahha Päärahhas |
2 |
50 Kop. hob. |
| Wargusse Tassumisses jääb |
14 Rubla |
50 Kop. hob. |
| Sis jääb nende teiste kattepääle ütte kokko massa |
17 Rubla |
30 kop. |
| Summa |
31 Rubla |
80 Kop. hob. |
Aro Moisan sel 30mal Januaril 1859.
Koggokonna Kohto Eenistja Peter Jönnson
" Kohto Mannistja Karli Kohk
" Kohto Mannistja Jaan Reinman XXX
abbikohtomees Jaan Westre
