Astus kohtu ette kaebajad Udina koha peremehed Jacob Lintal ja Gustaw Kallasmann ja kaebasid, et wana Udina peremees Juhan Annus olla nende ostetud kohale, kus ta Jüripääwani 1882 a. peremeheks oli, mitmesugusid kahjusi teinud, mis alamal nimetud saab.

I Ta ola ilma nende lubata metsast 13 kuuse puud a 3 1/4 toll tüwik jämme, ja 9 kasepuud a' 6 1/3 tolli jäme maha rajunud.

2) Olla ta 60 sülda agust aeda, mis karjasmaa ees seisis ära põletanud ja lasnud loomad sügisel rukki oraselle kahju teha, Selle kõige ette nõuawad nemad Juhan Annuse kääst kahju tasumist.

Juhan Annus sai sisse kutsutud ja temale kaebtus ette loetud. Tema tunnistas; Tale olla luba antud kunni Jüripääwani, metsast ahju küttist wõtta, ja need jämedamad puud, kelle pärast uued peremehed teda kohtu kutsuwad ola to leiwa tegemise tarbeks pruukinud. Seda aeda mis uued peremehed nouawad ola ta isi oma loomade pärast ette teinud, et ta wäga wana ja kolbmatta oli, lasknud ta seda keedu puudeks pruukida.

Rukki põllu söötmist käinud tallitaja järele waatamas ja ei leidnud mingisugust märku, kust tunda wõis, et põllale sügisene söötmine kahju oleks teinud. Ta arwab, et uued peremehed kadetuse pärast tema peale kaebawad ja ei taha taale seda koli raha äramaksta, mis Baruni härra poolt nende kauba sisse mõistetud oli.

Kohtu poolest sai neid sunnitud, et peaksid ära leppima ja Juhan Annus pakkus uue peremeestele 30 rup., et ta kohtu käimist ei armasta.

Gustaw Kallasmann ei wõtnud seda pakkumist mitte wastu, ja nõudsid Juhan Annuse kääst 72 rupla kahju tasumist.

Juhan Annus ei olnud selle nõudmisega rahul ja palus protokoli keiserlikku kihelkonna kohtule ära kirjutada.

Peakohtumees Jurri Saalfeldt XXX

Kõrwasmehed Karel Andermann XXX

                          Juhan Humberg XXX

Kirjutaja G. Kollip <allkiri>

Protokollsai keiserlikko kihelkonna kohtule wälja antud.