PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
173
174
Daatum23.05.1883
Protokolli numberIX,20
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod
Märkused

28 Juny trahw sisse masktud.

Nimi Siimoaue kui Siimuõue.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Kirjutaja

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.

Leena Roasto, Aadma wallast, astus ette ja kaebab, et tema on Jaanuari kuus lasknud siin wabrikus 18 küünart willast riiet wärwida, sugeda ja pressida, Anna Siimoaue läbi, ja palunud, kui see riie walmis olnud, et Anna Siimoaue temale sest riidest ühe Palito siin Kärdel laseb teha. A. Siimoaue lasknud Joh. Dewid naese Katharina selle Palito leigata ja walmis teha. Oli Palito walmis tehtud, saanud tema paljalt 3 küünart riiet sest 18 küünrast tagasi. Ometi ei lähe niisuguse Palito sisse üle 10 küünra, seda öölnud Katharina Dewid ka.

Anna Siimoaue astus ette ja tunnistab, et tema selle riide walmis teha, niisama ka Palito walmis teha lasknud. Seda riiet olnud 18 küünart, wabriku mõõdu järel rohkest 13 ars. Kui see riie walmis olnud, toonud tema seda üks Laupääw õhtu wabrikust otse Katharina Dewid juure. Kath. Dewid käskinud teda Pühapääw kell 2 ajal tulla, siis leikab tema Palito wälja. Tema jätnud riide Kath. Dewid juure ja läinud koju. Pühapääw kell 2 läinud ta jälle K. Dewid juure, siis saanud Palito wälja leigatud. Olnud see wäljaleigatud, jäänud 3 küünart üle. Tema öölnud: siit pidi kaks Palitod saama, kuidas nii wähe üle jääb? Kath. Dewid wastanud: Niisugune Palito wõtab paljo riiet. Ühest otsast on Kath. Dewid selle Palito ühte järge wälja lõikanud, tema ise olnud juures. Saanud ta aga ülejäänud riidetükiga koju läinud, näinud ta, et teise otsast olnud ka leigatud. Wabrikust on tema riide terwelt Kath. Dewid juure wiinud, ja arwab et keegi muu sealt tükki otsast pole leikanud.

Katharina Dewid astus ette ja räägib wälja: Et tema selle Palito wäljaleiganud ja walmis teinud. Anna Siimoaue öölnud seal 13 küünart olewat ja et sest pidanud kaks Palitot saama. Tema naernud ja wastanud selle peale: kuida wõib 13 küünrast kaks Palitot saada. Kui palju seal riiet öieti olnud, pole tema mõõtnud. Omale pole tema sest riidest wõtnud, ega tea kus see jäänud, kui sealt riiet kaduma on läinud.

Johann Dewid, Katharina mees, on aga ühed willased püksid Peeter Prählale müünud, mis just sest riidest näitawad olewad kui Leena Roasto Palto. Sest Leena Roasto Palito riie on wabrikus kogematta pahem pool küljest saanud kratsitud. Nii on ka need püksid. Wärw, riide laius ja paksus ja ka et mõlemad pahem poolt kratsitud, kõik annawad tunnistust et Palito ja püksid ühest riidest on tehtud.

Johann Dewid sai ette kutstud ja tema käest küsitu, kus ta selle püksiriide saanud?

Johann Dewid räägib esite wälja et üks külamees enne Jõulu tema kätte 14 küünart riiet toonud walmis teha. Saanud see riie wabrikus walmis wärwitud, kratsitud ja pressitud, et see ilus riie olnud, ostnud tema omale sest riidest 4 küünart pükste tarwis. Meest tema ei tunnud ega tea ta nime. Pärast räägib Joh. Dewid wälja, et see riie juba enne must wärwitud riie olnud, üksi wabrikus kratsitud ja pressitud saanud. Pärast kratsimist on tema oma 4 küünart - mis ta siis juba külamehe käest wälja kaubelnud, kui riie tema kätte teha toodud - otsast ära leikanud, seda Peeter Prähla riide otsa õmmelnud ja lasknud sellega ühes weel wärwida (kratsida?) ja pressida.

Johann Waar on seda temal kratsinud, kui see weel külamehe riidega ühes olnud.

Johann Waar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema Jõulu nädalas ühe riide tüki Joh. Dewidile kratsinud. Seda olnud umbes 7 ehk 8 küünart, aga mitte 14 küünart. See olnud wärwitud must watmanni riie ja saanud parem poolt küljest kratsitud, mitte pahem poolt.

Peeter Prähla astus ette ja räägib wälja et Joh. Dewid tema riide otsas ühe tüki willast riiet lasknud wabrikus walmis teha. See riie olnud tallulamba willa karwa, pruun, ilma kratsimatta. Joh. Dewi öölnud seda 7 ars. pitk olewad, nenda näitanud ta ka umbes olewat. Ka pressimees Nigulas Muru oolnud, kui see riie tema tükki otsast pressis ära wõetud, et seda 7 ars. olnud.

Aeth Schiffer astus ette, kes P. Prähla ja Joh. Dewid riided wabrikus kokku õmmelnud, ja tunnistab, et Joh. Dewid riie mitte pole kratsitud ja wärwitud olnud, waid kratsimatta ja wärwimatta willa karwa pruun.

Suud suud wasta jääwad igaüks kindlaks oma sanade juure.

Otsus: Peete Prähla, Johann Waar ja Aeth Schiffer tunnistuste pärast, kui ka Johann Dewid segaste wäljarääkimiste pärast ja ka weel seepärast et need püksid ja Palito täiesti ühest riidest näitawad olewad, saawad Johann ja Katharina Dewid süüdlaseks tunnistatud, ja ehk naad seda küll oma suuga ei tunnista, näitab wälja, et naad selle pükste riide L. Roasto riide otsast on warastanud.

Johann Dewid peab Leena Roastole selle 4 1/4 küünra riide eest, mis tema naese läbi kaduma läinud ja kellest need püksid näitawad tehtud olewad, kahjutasumist maksma 60 Cop. a. küünar, Summa: 2 Rub. 55 Cop. Pealeseda maksab selle warguse eest trahwi 3 Rub. hõb. walla laeka, mis kahe nädala aja sees peab makstud olema.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.

Leena Roasto, Aadma wallast, astus ette ja kaebab, et tema on Jaanuari kuus lasknud siin wabrikus 18 küünart willast riiet wärwida, sugeda ja pressida, Anna Siimoaue läbi, ja palunud, kui see riie walmis olnud, et Anna Siimoaue temale sest riidest ühe Palito siin Kärdel laseb teha. A. Siimoaue lasknud Joh. Dewid naese Katharina selle Palito leigata ja walmis teha. Oli Palito walmis tehtud, saanud tema paljalt 3 küünart riiet sest 18 küünrast tagasi. Ometi ei lähe niisuguse Palito sisse üle 10 küünra, seda öölnud Katharina Dewid ka.

Anna Siimoaue astus ette ja tunnistab, et tema selle riide walmis teha, niisama ka Palito walmis teha lasknud. Seda riiet olnud 18 küünart, wabriku mõõdu järel rohkest 13 ars. Kui see riie walmis olnud, toonud tema seda üks Laupääw õhtu wabrikust otse Katharina Dewid juure. Kath. Dewid käskinud teda Pühapääw kell 2 ajal tulla, siis leikab tema Palito wälja. Tema jätnud riide Kath. Dewid juure ja läinud koju. Pühapääw kell 2 läinud ta jälle K. Dewid juure, siis saanud Palito wälja leigatud. Olnud see wäljaleigatud, jäänud 3 küünart üle. Tema öölnud: siit pidi kaks Palitod saama, kuidas nii wähe üle jääb? Kath. Dewid wastanud: Niisugune Palito wõtab paljo riiet. Ühest otsast on Kath. Dewid selle Palito ühte järge wälja lõikanud, tema ise olnud juures. Saanud ta aga ülejäänud riidetükiga koju läinud, näinud ta, et teise otsast olnud ka leigatud. Wabrikust on tema riide terwelt Kath. Dewid juure wiinud, ja arwab et keegi muu sealt tükki otsast pole leikanud.

Katharina Dewid astus ette ja räägib wälja: Et tema selle Palito wäljaleiganud ja walmis teinud. Anna Siimoaue öölnud seal 13 küünart olewat ja et sest pidanud kaks Palitot saama. Tema naernud ja wastanud selle peale: kuida wõib 13 küünrast kaks Palitot saada. Kui palju seal riiet öieti olnud, pole tema mõõtnud. Omale pole tema sest riidest wõtnud, ega tea kus see jäänud, kui sealt riiet kaduma on läinud.

Johann Dewid, Katharina mees, on aga ühed willased püksid Peeter Prählale müünud, mis just sest riidest näitawad olewad kui Leena Roasto Palto. Sest Leena Roasto Palito riie on wabrikus kogematta pahem pool küljest saanud kratsitud. Nii on ka need püksid. Wärw, riide laius ja paksus ja ka et mõlemad pahem poolt kratsitud, kõik annawad tunnistust et Palito ja püksid ühest riidest on tehtud.

Johann Dewid sai ette kutstud ja tema käest küsitu, kus ta selle püksiriide saanud?

Johann Dewid räägib esite wälja et üks külamees enne Jõulu tema kätte 14 küünart riiet toonud walmis teha. Saanud see riie wabrikus walmis wärwitud, kratsitud ja pressitud, et see ilus riie olnud, ostnud tema omale sest riidest 4 küünart pükste tarwis. Meest tema ei tunnud ega tea ta nime. Pärast räägib Joh. Dewid wälja, et see riie juba enne must wärwitud riie olnud, üksi wabrikus kratsitud ja pressitud saanud. Pärast kratsimist on tema oma 4 küünart - mis ta siis juba külamehe käest wälja kaubelnud, kui riie tema kätte teha toodud - otsast ära leikanud, seda Peeter Prähla riide otsa õmmelnud ja lasknud sellega ühes weel wärwida (kratsida?) ja pressida.

Johann Waar on seda temal kratsinud, kui see weel külamehe riidega ühes olnud.

Johann Waar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et tema Jõulu nädalas ühe riide tüki Joh. Dewidile kratsinud. Seda olnud umbes 7 ehk 8 küünart, aga mitte 14 küünart. See olnud wärwitud must watmanni riie ja saanud parem poolt küljest kratsitud, mitte pahem poolt.

Peeter Prähla astus ette ja räägib wälja et Joh. Dewid tema riide otsas ühe tüki willast riiet lasknud wabrikus walmis teha. See riie olnud tallulamba willa karwa, pruun, ilma kratsimatta. Joh. Dewi öölnud seda 7 ars. pitk olewad, nenda näitanud ta ka umbes olewat. Ka pressimees Nigulas Muru oolnud, kui see riie tema tükki otsast pressis ära wõetud, et seda 7 ars. olnud.

Aeth Schiffer astus ette, kes P. Prähla ja Joh. Dewid riided wabrikus kokku õmmelnud, ja tunnistab, et Joh. Dewid riie mitte pole kratsitud ja wärwitud olnud, waid kratsimatta ja wärwimatta willa karwa pruun.

Suud suud wasta jääwad igaüks kindlaks oma sanade juure.

Otsus: Peete Prähla, Johann Waar ja Aeth Schiffer tunnistuste pärast, kui ka Johann Dewid segaste wäljarääkimiste pärast ja ka weel seepärast et need püksid ja Palito täiesti ühest riidest näitawad olewad, saawad Johann ja Katharina Dewid süüdlaseks tunnistatud, ja ehk naad seda küll oma suuga ei tunnista, näitab wälja, et naad selle pükste riide L. Roasto riide otsast on warastanud.

Johann Dewid peab Leena Roastole selle 4 1/4 küünra riide eest, mis tema naese läbi kaduma läinud ja kellest need püksid näitawad tehtud olewad, kahjutasumist maksma 60 Cop. a. küünar, Summa: 2 Rub. 55 Cop. Pealeseda maksab selle warguse eest trahwi 3 Rub. hõb. walla laeka, mis kahe nädala aja sees peab makstud olema.

Et muud toimetust polnud, sai kohtupääw lõpetud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS