PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)

LeidandmedEAA.2827.1.4
Kaader
183
184
Daatum17.10.1883
Protokolli numberXVI,32
Protokolli teema6. Töö- ja teenistussuhted; 8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Suurema kohtu antud.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Andrus Espak Andrus Espak Peakohtumees
Peet Püss Peet Püss Abikohtumees
Willem Uusmann Willem Uusmann Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll XIV ja 30 all, 8m Octobr 1883 a. üleswõetud kohtu asja Lisa.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.

Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Anna Sinik andis 13m Octobril s.a. Hiio Kärdla wabriku walla Polizeile üles, et wabriku töö tüdruk Lena Ula olla ühe juttu wälja rääkinud, et tema A. Sinik olla kahe aasta eest wabriku töölise Johann Karjamaa naese Mare Karjamaale mõned wabriku lõngapoolad annud. Tema ei ole seda aga mitte teinud. See asi sai täna siin Hiio Kärdla wabriku kogukonna kohtu ees ette wõetud.

Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Lena Ula astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kahe aasta eest Octobri kuus wabrikus Mare Karjamaa käes wabriku lõnga poolad näinud. Nemad (noppinu) olnud ühes saalis kalewinopimise ammetis. Temal ei olnud seekord tööd, läinud Mare Karjamaa töölaua juure, ajanud seal juttu. Mare Karjamaa teinud oma tööd edasi. Ühekorraga kalewid lappides, kukkunud kalewi seest mõned wabriku lõngapoolad pärandale. Tema ehmatanud ja ei julgenud waadata, kui palju neid olnud, tema arwab et 4 lõngapoola on neid wist olnud, 2 musta ja 2 walged. Mare Karjamaa ehmatanud isi ka ära, palunud teda et ta seda wälja ei räägiks et ta neid tema käes näinud. Neid olla Anna Sinik tema tütre Johannaga tema kätte saatnud, et tema neid Lehtsi mõisa aidamehe poja Thomas Akslile kindalõngaks annaks, kes tema sugulane ja praegu siin tema juures wõerusel on, kes ka Anna Siniko tuttaw on ja nüüd waestuwoetud Nekrut on ja Kroonu teenistuse peab minema.

Johanna Karjamaa, kes oma emaga ühe lauapeal tööd teeb, on ka need pooled näinud.

Johanna Karjamaa, Mare Karjamaa tüttar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et sest juba 2 1/2 a. aega tagasi on kui Lena Ula need lõnga poolad wabrikus tema ema käes on näinud. Tema on neid ka näinud kui need kalwi seest wälja kukkunud. Neid ei olnud enam kui kaks poola, 1 walge ja 1 hall pool. Kust tema ema neid wõtnud ehk kus ta neid pannud, ei tea tema. Tema küsinud ka ema käest, kust sa neid said, ja mis sa nendega teed? Mis ema wastanud, ei mäleta ta enam.

Sai küsitud, kas ta ka ehk weel mõnikord oma ema käes wabriku lõnga pole näinud?

Johanna Karjamaa tunnistab, et kui ema tänawa kewadel Lehtsi moisa ja Tallinna reisinud, on tema sellsamal pääwal kui ta ärareisinud, ema kambris kasti peal kaks musta wabriku lõnga poola näinud. Ja ema on mõne nädala eest ka Suuremõisa laewa Eriku madruse Peter Jõelehega, kui see laew Kõrgesaarest Tallinna läks, Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallbergile ühe paki saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda pakki Tallinnas Joh. Lallbergi oma majase kojamehele ära andma ja kojamees seda Lehtsi moisa saatma. Mis pakki sees olnud, pole tema näinud, aga warsi selle peale saatnu ema Joh. Lallbergi kojamehele Tallinna ühe kirja Postiga, mis tema ise kirjutanud. Ema lasknud nenda kirjutada: "et tema saadab ühe paki, kus sees 8-10 naela lõnga on ja kojamees seda pakki nii ruttu kui wõimalik Lehtsi mõisa hopmanni kätte saadab. Lõngad makswad a 1 rub 20 Cop. nael. See  raha, lõngade hind saagu sellesama mehega kes paki toob, temale kätte saadetud." Kirja wiimses otsas lasknud ema kirjutada: "Parem on kui raha mulle Postiga saab kätte saadetud.

Kolme nädala eest on ema Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallberg enesele ühe kirja postiga saatnud, mis tema kinni pitseerinud ja Adressi kirjutanud. Kes emale selle kirja kirjutanud ja mis seal sees kirjutatud, ei tea tema.

Mare Karjamaa astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kahe aasta eest Octobri kuus on Lena Ula need (poola) lõngapoolad tema käes wabrikus näinud. Tema warastanud neid ise wabrikust ja pole mitte Anna Sinik käest saanud. Neid olnud 2 lõnga poola, 1 walge ja 1 hall. Lena Ulat on tema küll palunud, et ta seda wälja ei räägiks ega üles ei annaks, ja öölnud temale, ma sain neid ühe inimese käest oma sugulasele kindalongade tarwis. Sellsamal pääwal on tema neid wabrikus peldiku sisse wiskanud. Ta kartnud, ehk Lena Ula annab seda üles.

Lena Ula, Anna Sinik ja Mare Karjamaa suud suud wasta, jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure.

Lena Ula ütleb, et 4 poola on neid õieti olnud ja M. Karjamaa selgesanaga oolnud et ta neid Anna Sinik käest saanud.

Anna Sinik jääb kindlaks, et tema neid Mare Karjamaale mitte ei ole annud.

Mare Karjamaa jääb kindlaks, et neid 2 lõngapoola olnud ja ta mitte pole öölnud, et ta neid Anna Sinik käest saanud. Wiimaks ütleb: Wõib ehk olla et ma Anna Sinikut oma häda sees nimetasi, ma ei tea seda mitte, aga ma olen neid ise warastanud.

Mare Karjamaa seisis jälle üksi kohtu ees ja sai tema käest küsitud, mis ta selle paki sees Lehtsi mõisa hopmannile saatnud? ja kes need kirjad talle kirjutanud, mis ta Lehtsi hopmanni kojamehele Tallinna ja Lehtsi hopmanni enesele Lehtsi mõisa saatnud?

Esite püüdis Mare Karjamaa ennast wabandada, nagu poleks ta paki ega kirjasi saatnud. Ometi tunnistas warsi, et kui tema kewadel Lehtsis käinud, on Lehtsi mõisa hopmanni emand teda palunud enesele siit wabrikust lõngu osta ja saata. Et sell aastal wabrikus lõngu ei müüdud, on tema ise wabrikust sealtsamast wahekojast kus lõngakastid seiswad, lõnga warastanud ja neile ühe paki sees 5-6 naela mõne nädala eest Laewa Eriku madruse Peter Jõelehega saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda paki Tallinnas Lehtsi moisa hopmanni Joh. Lallbergi majase kojamehe kätte andma ja kojamees seda jälle Lehtsi mõisa Joh. Lallberg kätte saatma. Peter Jõelehele pole tema öölnud mis paki sees on. Need lõngad olnud kõik poolides, plekkide peal ja niisama on ta neid sissepakkinud ja ära saatnud. Karwa poolest olnud naad, osalt sinised, osalt rohelised, osalt mustad ja osalt walged.

Kiri mis ta kojamehele Tallinna kirjutanud, olnud tema tütre Johanna kirjutatud. Kirja sees seisnud, et see lõnga pak tulemas on, et kojamees seda wasta wõttab ja Lehtsi mõisa saadab.

Kiri mis ta Joh. Lallberg enesele Lehtsi mõisa saatnud, olnud tema enese kirjutud, - Tüttar Johanna pitserinud kinni ja kirjutanud Adressi. Kirja sees seisnud, et naad ise need lõngad üles waagiwad sest et temal siin ei olnud wõimalik neid waagida ja et naad raha postiga temale kätte saatwad a 1 rub. 20 Cop. nael. See raha ei ole aga weel sealt temale saadetud.

Nende kahe poola kohta mis ta tüttar kodu tema kambris näind, räägib Mre Karjamaa wälja, et tema neid wabrikust toonud ja nendega oma sukkad nõelunud.

See Protkoll saab kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsususetegemiseks alandlikult ettepandud.

Protokoll XIV ja 30 all, 8m Octobr 1883 a. üleswõetud kohtu asja Lisa.

Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.

Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Anna Sinik andis 13m Octobril s.a. Hiio Kärdla wabriku walla Polizeile üles, et wabriku töö tüdruk Lena Ula olla ühe juttu wälja rääkinud, et tema A. Sinik olla kahe aasta eest wabriku töölise Johann Karjamaa naese Mare Karjamaale mõned wabriku lõngapoolad annud. Tema ei ole seda aga mitte teinud. See asi sai täna siin Hiio Kärdla wabriku kogukonna kohtu ees ette wõetud.

Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Lena Ula astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kahe aasta eest Octobri kuus wabrikus Mare Karjamaa käes wabriku lõnga poolad näinud. Nemad (noppinu) olnud ühes saalis kalewinopimise ammetis. Temal ei olnud seekord tööd, läinud Mare Karjamaa töölaua juure, ajanud seal juttu. Mare Karjamaa teinud oma tööd edasi. Ühekorraga kalewid lappides, kukkunud kalewi seest mõned wabriku lõngapoolad pärandale. Tema ehmatanud ja ei julgenud waadata, kui palju neid olnud, tema arwab et 4 lõngapoola on neid wist olnud, 2 musta ja 2 walged. Mare Karjamaa ehmatanud isi ka ära, palunud teda et ta seda wälja ei räägiks et ta neid tema käes näinud. Neid olla Anna Sinik tema tütre Johannaga tema kätte saatnud, et tema neid Lehtsi mõisa aidamehe poja Thomas Akslile kindalõngaks annaks, kes tema sugulane ja praegu siin tema juures wõerusel on, kes ka Anna Siniko tuttaw on ja nüüd waestuwoetud Nekrut on ja Kroonu teenistuse peab minema.

Johanna Karjamaa, kes oma emaga ühe lauapeal tööd teeb, on ka need pooled näinud.

Johanna Karjamaa, Mare Karjamaa tüttar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et sest juba 2 1/2 a. aega tagasi on kui Lena Ula need lõnga poolad wabrikus tema ema käes on näinud. Tema on neid ka näinud kui need kalwi seest wälja kukkunud. Neid ei olnud enam kui kaks poola, 1 walge ja 1 hall pool. Kust tema ema neid wõtnud ehk kus ta neid pannud, ei tea tema. Tema küsinud ka ema käest, kust sa neid said, ja mis sa nendega teed? Mis ema wastanud, ei mäleta ta enam.

Sai küsitud, kas ta ka ehk weel mõnikord oma ema käes wabriku lõnga pole näinud?

Johanna Karjamaa tunnistab, et kui ema tänawa kewadel Lehtsi moisa ja Tallinna reisinud, on tema sellsamal pääwal kui ta ärareisinud, ema kambris kasti peal kaks musta wabriku lõnga poola näinud. Ja ema on mõne nädala eest ka Suuremõisa laewa Eriku madruse Peter Jõelehega, kui see laew Kõrgesaarest Tallinna läks, Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallbergile ühe paki saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda pakki Tallinnas Joh. Lallbergi oma majase kojamehele ära andma ja kojamees seda Lehtsi moisa saatma. Mis pakki sees olnud, pole tema näinud, aga warsi selle peale saatnu ema Joh. Lallbergi kojamehele Tallinna ühe kirja Postiga, mis tema ise kirjutanud. Ema lasknud nenda kirjutada: "et tema saadab ühe paki, kus sees 8-10 naela lõnga on ja kojamees seda pakki nii ruttu kui wõimalik Lehtsi mõisa hopmanni kätte saadab. Lõngad makswad a 1 rub 20 Cop. nael. See  raha, lõngade hind saagu sellesama mehega kes paki toob, temale kätte saadetud." Kirja wiimses otsas lasknud ema kirjutada: "Parem on kui raha mulle Postiga saab kätte saadetud.

Kolme nädala eest on ema Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallberg enesele ühe kirja postiga saatnud, mis tema kinni pitseerinud ja Adressi kirjutanud. Kes emale selle kirja kirjutanud ja mis seal sees kirjutatud, ei tea tema.

Mare Karjamaa astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kahe aasta eest Octobri kuus on Lena Ula need (poola) lõngapoolad tema käes wabrikus näinud. Tema warastanud neid ise wabrikust ja pole mitte Anna Sinik käest saanud. Neid olnud 2 lõnga poola, 1 walge ja 1 hall. Lena Ulat on tema küll palunud, et ta seda wälja ei räägiks ega üles ei annaks, ja öölnud temale, ma sain neid ühe inimese käest oma sugulasele kindalongade tarwis. Sellsamal pääwal on tema neid wabrikus peldiku sisse wiskanud. Ta kartnud, ehk Lena Ula annab seda üles.

Lena Ula, Anna Sinik ja Mare Karjamaa suud suud wasta, jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure.

Lena Ula ütleb, et 4 poola on neid õieti olnud ja M. Karjamaa selgesanaga oolnud et ta neid Anna Sinik käest saanud.

Anna Sinik jääb kindlaks, et tema neid Mare Karjamaale mitte ei ole annud.

Mare Karjamaa jääb kindlaks, et neid 2 lõngapoola olnud ja ta mitte pole öölnud, et ta neid Anna Sinik käest saanud. Wiimaks ütleb: Wõib ehk olla et ma Anna Sinikut oma häda sees nimetasi, ma ei tea seda mitte, aga ma olen neid ise warastanud.

Mare Karjamaa seisis jälle üksi kohtu ees ja sai tema käest küsitud, mis ta selle paki sees Lehtsi mõisa hopmannile saatnud? ja kes need kirjad talle kirjutanud, mis ta Lehtsi hopmanni kojamehele Tallinna ja Lehtsi hopmanni enesele Lehtsi mõisa saatnud?

Esite püüdis Mare Karjamaa ennast wabandada, nagu poleks ta paki ega kirjasi saatnud. Ometi tunnistas warsi, et kui tema kewadel Lehtsis käinud, on Lehtsi mõisa hopmanni emand teda palunud enesele siit wabrikust lõngu osta ja saata. Et sell aastal wabrikus lõngu ei müüdud, on tema ise wabrikust sealtsamast wahekojast kus lõngakastid seiswad, lõnga warastanud ja neile ühe paki sees 5-6 naela mõne nädala eest Laewa Eriku madruse Peter Jõelehega saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda paki Tallinnas Lehtsi moisa hopmanni Joh. Lallbergi majase kojamehe kätte andma ja kojamees seda jälle Lehtsi mõisa Joh. Lallberg kätte saatma. Peter Jõelehele pole tema öölnud mis paki sees on. Need lõngad olnud kõik poolides, plekkide peal ja niisama on ta neid sissepakkinud ja ära saatnud. Karwa poolest olnud naad, osalt sinised, osalt rohelised, osalt mustad ja osalt walged.

Kiri mis ta kojamehele Tallinna kirjutanud, olnud tema tütre Johanna kirjutatud. Kirja sees seisnud, et see lõnga pak tulemas on, et kojamees seda wasta wõttab ja Lehtsi mõisa saadab.

Kiri mis ta Joh. Lallberg enesele Lehtsi mõisa saatnud, olnud tema enese kirjutud, - Tüttar Johanna pitserinud kinni ja kirjutanud Adressi. Kirja sees seisnud, et naad ise need lõngad üles waagiwad sest et temal siin ei olnud wõimalik neid waagida ja et naad raha postiga temale kätte saatwad a 1 rub. 20 Cop. nael. See raha ei ole aga weel sealt temale saadetud.

Nende kahe poola kohta mis ta tüttar kodu tema kambris näind, räägib Mre Karjamaa wälja, et tema neid wabrikust toonud ja nendega oma sukkad nõelunud.

See Protkoll saab kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsususetegemiseks alandlikult ettepandud.


TAGASI KUVA MÄRGENDUS