Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1877-1883)
| Leidandmed | EAA.2827.1.4 |
|---|---|
| Kaader | 183 184 |
| Daatum | 17.10.1883 |
| Protokolli number | XVI,32 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted; 8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine. |
| Märkused | Suurema kohtu antud. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Andrus | Espak | Andrus Espak | Peakohtumees |
| Peet | Püss | Peet Püss | Abikohtumees |
| Willem | Uusmann | Willem Uusmann | Abikohtumees |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Protokoll XIV ja 30 all, 8m Octobr 1883 a. üleswõetud kohtu asja Lisa.
Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.
Hiio Kärdla wabriku töötüdruk
Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Lena Ula astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kahe aasta eest Octobri kuus wabrikus Mare Karjamaa käes wabriku lõnga poolad näinud. Nemad (noppinu) olnud ühes saalis kalewinopimise ammetis. Temal ei olnud seekord tööd, läinud Mare Karjamaa töölaua juure, ajanud seal juttu. Mare Karjamaa teinud oma tööd edasi. Ühekorraga kalewid lappides, kukkunud kalewi seest mõned wabriku lõngapoolad pärandale. Tema ehmatanud ja ei julgenud waadata, kui palju neid olnud, tema arwab et 4 lõngapoola on neid wist olnud, 2 musta ja 2 walged. Mare Karjamaa ehmatanud isi ka ära, palunud teda et ta seda wälja ei räägiks et ta neid tema käes näinud. Neid olla Anna Sinik tema tütre Johannaga tema kätte saatnud, et tema neid
Johanna Karjamaa, Mare Karjamaa tüttar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et sest juba 2 1/2 a. aega tagasi on kui Lena Ula need lõnga poolad wabrikus tema ema käes on näinud. Tema on neid ka näinud kui need kalwi seest wälja kukkunud. Neid ei olnud enam kui kaks poola, 1 walge ja 1 hall pool. Kust tema ema neid wõtnud ehk kus ta neid pannud, ei tea tema. Tema küsinud ka ema käest, kust sa neid said, ja mis sa nendega teed? Mis ema wastanud, ei mäleta ta enam.
Sai küsitud, kas ta ka ehk weel mõnikord oma ema käes wabriku lõnga pole näinud?
Johanna Karjamaa tunnistab, et kui ema tänawa kewadel Lehtsi moisa ja
Kolme nädala eest on ema Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallberg enesele ühe kirja postiga saatnud, mis tema kinni pitseerinud ja Adressi kirjutanud. Kes emale selle kirja kirjutanud ja mis seal sees kirjutatud, ei tea tema.
Mare Karjamaa astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kahe aasta eest Octobri kuus on Lena Ula need (poola) lõngapoolad tema käes wabrikus näinud. Tema warastanud neid ise wabrikust ja pole mitte Anna Sinik käest saanud. Neid olnud 2 lõnga poola, 1 walge ja 1 hall. Lena Ulat on tema küll palunud, et ta seda wälja ei räägiks ega üles ei annaks, ja öölnud temale, ma sain neid ühe inimese käest oma sugulasele kindalongade tarwis. Sellsamal pääwal on tema neid wabrikus peldiku sisse wiskanud. Ta kartnud, ehk Lena Ula annab seda üles.
Lena Ula, Anna Sinik ja Mare Karjamaa suud suud wasta, jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure.
Lena Ula ütleb, et 4 poola on neid õieti olnud ja M. Karjamaa selgesanaga oolnud et ta neid Anna Sinik käest saanud.
Anna Sinik jääb kindlaks, et tema neid Mare Karjamaale mitte ei ole annud.
Mare Karjamaa jääb kindlaks, et neid 2 lõngapoola olnud ja ta mitte pole öölnud, et ta neid Anna Sinik käest saanud. Wiimaks ütleb: Wõib ehk olla et ma Anna Sinikut oma häda sees nimetasi, ma ei tea seda mitte, aga ma olen neid ise warastanud.
Mare Karjamaa seisis jälle üksi kohtu ees ja sai tema käest küsitud, mis ta selle paki sees Lehtsi mõisa hopmannile saatnud? ja kes need kirjad talle kirjutanud, mis ta Lehtsi hopmanni kojamehele Tallinna ja Lehtsi hopmanni enesele Lehtsi mõisa saatnud?
Esite püüdis Mare Karjamaa ennast wabandada, nagu poleks ta paki ega kirjasi saatnud. Ometi tunnistas warsi, et kui tema kewadel Lehtsis käinud, on Lehtsi mõisa hopmanni emand teda palunud enesele siit wabrikust lõngu osta ja saata. Et sell aastal wabrikus lõngu ei müüdud, on tema ise wabrikust sealtsamast wahekojast kus lõngakastid seiswad, lõnga warastanud ja neile ühe paki sees 5-6 naela mõne nädala eest Laewa Eriku madruse Peter Jõelehega saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda paki Tallinnas Lehtsi moisa hopmanni Joh. Lallbergi majase kojamehe kätte andma ja kojamees seda jälle Lehtsi mõisa Joh. Lallberg kätte saatma. Peter Jõelehele pole tema öölnud mis paki sees on. Need lõngad olnud kõik poolides, plekkide peal ja niisama on ta neid sissepakkinud ja ära saatnud. Karwa poolest olnud naad, osalt sinised, osalt rohelised, osalt mustad ja osalt walged.
Kiri mis ta kojamehele Tallinna kirjutanud, olnud tema tütre Johanna kirjutatud. Kirja sees seisnud, et see lõnga pak tulemas on, et kojamees seda wasta wõttab ja Lehtsi mõisa saadab.
Kiri mis ta Joh. Lallberg enesele Lehtsi mõisa saatnud, olnud tema enese kirjutud, - Tüttar Johanna pitserinud kinni ja kirjutanud Adressi. Kirja sees seisnud, et naad ise need lõngad üles waagiwad sest et temal siin ei olnud wõimalik neid waagida ja et naad raha postiga temale kätte saatwad a 1 rub. 20 Cop. nael. See raha ei ole aga weel sealt temale saadetud.
Nende kahe poola kohta mis ta tüttar kodu tema kambris näind, räägib Mre Karjamaa wälja, et tema neid wabrikust toonud ja nendega oma sukkad nõelunud.
See Protkoll saab kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsususetegemiseks alandlikult ettepandud.
Protokoll XIV ja 30 all, 8m Octobr 1883 a. üleswõetud kohtu asja Lisa.
Koos olid, Tallitaja: A. Espak, abimehed: P. Püss ja W. Uusmann, seatud kohtupääwa pidamas.
Hiio Kärdla wabriku töötüdruk
Hiio Kärdla wabriku töötüdruk Lena Ula astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema kahe aasta eest Octobri kuus wabrikus Mare Karjamaa käes wabriku lõnga poolad näinud. Nemad (noppinu) olnud ühes saalis kalewinopimise ammetis. Temal ei olnud seekord tööd, läinud Mare Karjamaa töölaua juure, ajanud seal juttu. Mare Karjamaa teinud oma tööd edasi. Ühekorraga kalewid lappides, kukkunud kalewi seest mõned wabriku lõngapoolad pärandale. Tema ehmatanud ja ei julgenud waadata, kui palju neid olnud, tema arwab et 4 lõngapoola on neid wist olnud, 2 musta ja 2 walged. Mare Karjamaa ehmatanud isi ka ära, palunud teda et ta seda wälja ei räägiks et ta neid tema käes näinud. Neid olla Anna Sinik tema tütre Johannaga tema kätte saatnud, et tema neid
Johanna Karjamaa, Mare Karjamaa tüttar astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et sest juba 2 1/2 a. aega tagasi on kui Lena Ula need lõnga poolad wabrikus tema ema käes on näinud. Tema on neid ka näinud kui need kalwi seest wälja kukkunud. Neid ei olnud enam kui kaks poola, 1 walge ja 1 hall pool. Kust tema ema neid wõtnud ehk kus ta neid pannud, ei tea tema. Tema küsinud ka ema käest, kust sa neid said, ja mis sa nendega teed? Mis ema wastanud, ei mäleta ta enam.
Sai küsitud, kas ta ka ehk weel mõnikord oma ema käes wabriku lõnga pole näinud?
Johanna Karjamaa tunnistab, et kui ema tänawa kewadel Lehtsi moisa ja
Kolme nädala eest on ema Lehtsi mõisa hopmanni Joh. Lallberg enesele ühe kirja postiga saatnud, mis tema kinni pitseerinud ja Adressi kirjutanud. Kes emale selle kirja kirjutanud ja mis seal sees kirjutatud, ei tea tema.
Mare Karjamaa astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et kahe aasta eest Octobri kuus on Lena Ula need (poola) lõngapoolad tema käes wabrikus näinud. Tema warastanud neid ise wabrikust ja pole mitte Anna Sinik käest saanud. Neid olnud 2 lõnga poola, 1 walge ja 1 hall. Lena Ulat on tema küll palunud, et ta seda wälja ei räägiks ega üles ei annaks, ja öölnud temale, ma sain neid ühe inimese käest oma sugulasele kindalongade tarwis. Sellsamal pääwal on tema neid wabrikus peldiku sisse wiskanud. Ta kartnud, ehk Lena Ula annab seda üles.
Lena Ula, Anna Sinik ja Mare Karjamaa suud suud wasta, jääwad igaüks kindlaks oma wäljarääkimise juure.
Lena Ula ütleb, et 4 poola on neid õieti olnud ja M. Karjamaa selgesanaga oolnud et ta neid Anna Sinik käest saanud.
Anna Sinik jääb kindlaks, et tema neid Mare Karjamaale mitte ei ole annud.
Mare Karjamaa jääb kindlaks, et neid 2 lõngapoola olnud ja ta mitte pole öölnud, et ta neid Anna Sinik käest saanud. Wiimaks ütleb: Wõib ehk olla et ma Anna Sinikut oma häda sees nimetasi, ma ei tea seda mitte, aga ma olen neid ise warastanud.
Mare Karjamaa seisis jälle üksi kohtu ees ja sai tema käest küsitud, mis ta selle paki sees Lehtsi mõisa hopmannile saatnud? ja kes need kirjad talle kirjutanud, mis ta Lehtsi hopmanni kojamehele Tallinna ja Lehtsi hopmanni enesele Lehtsi mõisa saatnud?
Esite püüdis Mare Karjamaa ennast wabandada, nagu poleks ta paki ega kirjasi saatnud. Ometi tunnistas warsi, et kui tema kewadel Lehtsis käinud, on Lehtsi mõisa hopmanni emand teda palunud enesele siit wabrikust lõngu osta ja saata. Et sell aastal wabrikus lõngu ei müüdud, on tema ise wabrikust sealtsamast wahekojast kus lõngakastid seiswad, lõnga warastanud ja neile ühe paki sees 5-6 naela mõne nädala eest Laewa Eriku madruse Peter Jõelehega saatnud. Peter Jõeleht pidanud seda paki Tallinnas Lehtsi moisa hopmanni Joh. Lallbergi majase kojamehe kätte andma ja kojamees seda jälle Lehtsi mõisa Joh. Lallberg kätte saatma. Peter Jõelehele pole tema öölnud mis paki sees on. Need lõngad olnud kõik poolides, plekkide peal ja niisama on ta neid sissepakkinud ja ära saatnud. Karwa poolest olnud naad, osalt sinised, osalt rohelised, osalt mustad ja osalt walged.
Kiri mis ta kojamehele Tallinna kirjutanud, olnud tema tütre Johanna kirjutatud. Kirja sees seisnud, et see lõnga pak tulemas on, et kojamees seda wasta wõttab ja Lehtsi mõisa saadab.
Kiri mis ta Joh. Lallberg enesele Lehtsi mõisa saatnud, olnud tema enese kirjutud, - Tüttar Johanna pitserinud kinni ja kirjutanud Adressi. Kirja sees seisnud, et naad ise need lõngad üles waagiwad sest et temal siin ei olnud wõimalik neid waagida ja et naad raha postiga temale kätte saatwad a 1 rub. 20 Cop. nael. See raha ei ole aga weel sealt temale saadetud.
Nende kahe poola kohta mis ta tüttar kodu tema kambris näind, räägib Mre Karjamaa wälja, et tema neid wabrikust toonud ja nendega oma sukkad nõelunud.
See Protkoll saab kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsususetegemiseks alandlikult ettepandud.