21. Pärdi koha omanik Tõnu Birke kaebab: Mäliwere koha omanik Karel Russmann ei ole seda täitnud mis 28 Aprilil s.a. Nr 11 protokollis on mõistetud ja 12 Mail s.a. uuesti termin antud. Praegu on ikka see waheaed tegemata, selleläbi on minule kahju, et mina oma elajaid karjasmaal ei wõi laske käija.
Mäliwere peremees Karel Russmann ütleb: See aed on tegemata, mis 28. Aprilil s.a. walla kohtus mõistetud ja milleks minule uueste termin antud on, ja ütleb: Mina ei tee seda aeda mitte.
See protokol on neile ette loetud, nad ütlewad, et see tõsi on, mis nad rääkinud ja õieti protokolli kirjutud.
Ajas kohtueesistuja kõik Lohu walla kohapidajad kokku, kes kõik päriskoha omanikud on, ja kelle seas ka Kaarel Russmann ise on, ja pani nendele tääduseks ja järelemõtlemiseks ette: "Kas nemad soowiwad seiesaadik harjunud kombed ülespidada ja omad piiri aiad teha, wõi ei taha nemad mitte oma piiri aedasid ülespidada, ja hoiawad nenda omad elajad igaüks ilma piiri aedadeta."
"Nõuuks wõtsid igaüks, nende seas ka Mäliwere Kaarel Russmann, et nad teewad omad piiriaiad ja pidawad nõnda omad seie saadik harjunud kombed üles."
Mõistetud: prg 198 järele 1889 Seaduses: See waheaed saab odawama hinna pakkujale awalikult wälja pakutud kõige walla kohapidajate ees, Mäliwere Kaarel Russmanni kulu peale, ja tema käest saab see aia hind wälja päritud. See aed piab kolme päewa sees walmis olema, kõige hiljem 10 Juuniks s.a. Seda aeda on 42 sülda 2½ jalga Tõnu Birke ütlemise järele, mille wastu ka Kaarel Russmann midagi ei räägi. Kerneri päriskohapidaja Rein Straakopf pärib selle aia puude ja tegemise eest 'a süld 25 kop. = 10 r. 50 k. 42 sülla pealt; sellesama hinnaga lubawad kõik teised seda aida teha, aga mitte odawamalt. Et aga 28 Aprillil s.a. Tõnu Birke kui kaebaja seda aeda kolm rubla arwas ja Karl Russmann kui kostja, ehk kaebtuse alune 1 Rbl. arwas, seepärast sai see aed Tõnu Birke teha antud 5 rbl. eest, ja awalikult üteldud, et need aia puud wõiwad wanad ja teiwad lehtpuust olla, aga aed piab nõnda tugew olema, et see aasta elajaid piab, ja et ka nüüdki keegi selle rahaga ei wõtnud, sai see aed täieste Tõnu Birke kui kõige odawama tegija kätte antud.
prg 27 järele 1866 kohtu seaduses kogukonna kohtadele Eestimaal, ja prg 884 järele 1856 Eestimaa talurahwa seaduses: Kaarel Russmann maksab walla laeka 1 rbl., seepärast et seda ei täida, iseäranis et ta kui kohaomanik tänasel päewal töiste kohaomanikkudega täieste ühes meeles lubab piiri aiad wabatahtlikult wahele teha, aga nüüd ei täida ta seda oma lubamist ka kohtu sundimisega mitte, ja nõnda tema meelega wastase oleku pärast 8 talu koha omaniku wilja põllud selle taga lahti seiswad, kellele iga tund elajate läbi kahju wõib tulla.
(Moistetud täidetud 10 Juni 1890 waheaed wahele tehtud Tõno Birke, K. Russmann on see Aja tegemise raha 5 R wälja maksnud T. Birkele. 4. Aug. 1890 ja see 1 R trahwi on Kaarl Russmann 27. Oktb 1890 wälja maksnud)
21. Pärdi koha omanik Tõnu Birke kaebab: Mäliwere koha omanik Karel Russmann ei ole seda täitnud mis 28 Aprilil s.a. Nr 11 protokollis on mõistetud ja 12 Mail s.a. uuesti termin antud. Praegu on ikka see waheaed tegemata, selleläbi on minule kahju, et mina oma elajaid karjasmaal ei wõi laske käija.
Mäliwere peremees Karel Russmann ütleb: See aed on tegemata, mis 28. Aprilil s.a. walla kohtus mõistetud ja milleks minule uueste termin antud on, ja ütleb: Mina ei tee seda aeda mitte.
See protokol on neile ette loetud, nad ütlewad, et see tõsi on, mis nad rääkinud ja õieti protokolli kirjutud.
Ajas kohtueesistuja kõik Lohu walla kohapidajad kokku, kes kõik päriskoha omanikud on, ja kelle seas ka Kaarel Russmann ise on, ja pani nendele tääduseks ja järelemõtlemiseks ette: "Kas nemad soowiwad seiesaadik harjunud kombed ülespidada ja omad piiri aiad teha, wõi ei taha nemad mitte oma piiri aedasid ülespidada, ja hoiawad nenda omad elajad igaüks ilma piiri aedadeta."
"Nõuuks wõtsid igaüks, nende seas ka Mäliwere Kaarel Russmann, et nad teewad omad piiriaiad ja pidawad nõnda omad seie saadik harjunud kombed üles."
Mõistetud: prg 198 järele 1889 Seaduses: See waheaed saab odawama hinna pakkujale awalikult wälja pakutud kõige walla kohapidajate ees, Mäliwere Kaarel Russmanni kulu peale, ja tema käest saab see aia hind wälja päritud. See aed piab kolme päewa sees walmis olema, kõige hiljem 10 Juuniks s.a. Seda aeda on 42 sülda 2½ jalga Tõnu Birke ütlemise järele, mille wastu ka Kaarel Russmann midagi ei räägi. Kerneri päriskohapidaja Rein Straakopf pärib selle aia puude ja tegemise eest 'a süld 25 kop. = 10 r. 50 k. 42 sülla pealt; sellesama hinnaga lubawad kõik teised seda aida teha, aga mitte odawamalt. Et aga 28 Aprillil s.a. Tõnu Birke kui kaebaja seda aeda kolm rubla arwas ja Karl Russmann kui kostja, ehk kaebtuse alune 1 Rbl. arwas, seepärast sai see aed Tõnu Birke teha antud 5 rbl. eest, ja awalikult üteldud, et need aia puud wõiwad wanad ja teiwad lehtpuust olla, aga aed piab nõnda tugew olema, et see aasta elajaid piab, ja et ka nüüdki keegi selle rahaga ei wõtnud, sai see aed täieste Tõnu Birke kui kõige odawama tegija kätte antud.
prg 27 järele 1866 kohtu seaduses kogukonna kohtadele Eestimaal, ja prg 884 järele 1856 Eestimaa talurahwa seaduses: Kaarel Russmann maksab walla laeka 1 rbl., seepärast et seda ei täida, iseäranis et ta kui kohaomanik tänasel päewal töiste kohaomanikkudega täieste ühes meeles lubab piiri aiad wabatahtlikult wahele teha, aga nüüd ei täida ta seda oma lubamist ka kohtu sundimisega mitte, ja nõnda tema meelega wastase oleku pärast 8 talu koha omaniku wilja põllud selle taga lahti seiswad, kellele iga tund elajate läbi kahju wõib tulla.
(Moistetud täidetud 10 Juni 1890 waheaed wahele tehtud Tõno Birke, K. Russmann on see Aja tegemise raha 5 R wälja maksnud T. Birkele. 4. Aug. 1890 ja see 1 R trahwi on Kaarl Russmann 27. Oktb 1890 wälja maksnud)
