Ete tuli kaebaja Karel Plaum, ja kaebas, et Kristjan Mänd on 4ja aasta eest tema käest 50 leisikat heino laenanud ja nüüd ei taha mitte enam ära maksta, sel kewadel olla heina leesik 25 kop. maksnud, sida kinnitas tema oma käe mehe Jaan Nurga naese Maie läbi, kes ka sell samal aeal on heino tema käest ostnud ja 25 kop. leisika maksnud.
Ete sai kutsutud K Mänd ja tunistas, et tema on 50 leisikat heino K. Plaumi käest laenanud, aga tema aru järele olnud heinde hind 13 Kop. leisika eest, ja sepärast pöle ta tahtnus mitte enam maksta.
Kohus kuulas asja mitmet pidi weel järele ja tuli wälja, et heinad se aasta kui olid laenatud tõeste kallimas hindas seisid, kui K. Mänd tunistus, sepärast sai arwatud 20 kop. leesika hind, mis keskmine arv oli nimetud laeno aastal, selle järele pidi K Mänd K. Plaumile maksma: 50 leisikat a' 20 kop = 10 rubla.
Sellega oli kohus lõpend ja kohto käiad lepitud.
Kohtowanem K Lensmann <allkiri>
Kõrwasmehed O Mänd XXX ja K Sõrmus XXX
Kirjutaja M. Kährt <allkiri>
Mõistus täidetud sel sammal pääwal
Ete tuli kaebaja Karel Plaum, ja kaebas, et Kristjan Mänd on 4ja aasta eest tema käest 50 leisikat heino laenanud ja nüüd ei taha mitte enam ära maksta, sel kewadel olla heina leesik 25 kop. maksnud, sida kinnitas tema oma käe mehe Jaan Nurga naese Maie läbi, kes ka sell samal aeal on heino tema käest ostnud ja 25 kop. leisika maksnud.
Ete sai kutsutud K Mänd ja tunistas, et tema on 50 leisikat heino K. Plaumi käest laenanud, aga tema aru järele olnud heinde hind 13 Kop. leisika eest, ja sepärast pöle ta tahtnus mitte enam maksta.
Kohus kuulas asja mitmet pidi weel järele ja tuli wälja, et heinad se aasta kui olid laenatud tõeste kallimas hindas seisid, kui K. Mänd tunistus, sepärast sai arwatud 20 kop. leesika hind, mis keskmine arv oli nimetud laeno aastal, selle järele pidi K Mänd K. Plaumile maksma: 50 leisikat a' 20 kop = 10 rubla.
Sellega oli kohus lõpend ja kohto käiad lepitud.
Kohtowanem K Lensmann <allkiri>
Kõrwasmehed O Mänd XXX ja K Sõrmus XXX
Kirjutaja M. Kährt <allkiri>
Mõistus täidetud sel sammal pääwal