Kohalise kihelk.kohtu eeskirja äratäitmiseks 13. Octbr c. sub № 7609 oli tänaseks endise siit walla Karl Wärsi wöölmünder Jaan Olesk siit ettekutsutud ühe 100 rubl. pärast aruandma, mis ta kui wöölmünder nim. Wärsi rahast mõeldawalt wastu seadust wälja olla andnud.
Nagu waestelaste kassaraamat näitas, oli K. Wärsi rahast tema koolitamise peale 5 aastat järestikku 1874-1878
wäljaantud. 3 aastat igakord 50 rubl., 4damal aastal aga 63 rubl. 50 kop. ja peale selle 5 aast. 92 (1878 a.) ja kus (maha tõmmatud) Wärs juba 18. aastane oli 40 rubl. 39 kop.
Tuttaw asi on siin, et K. Wärs esiteks paar talwet ühes erakoolis ja siis 3 aastat kihelkonna koolis käis. 4. aastal oli ta oma wõera isa Karl Aintsi juurest koolis käinud ja 5damal aastal oma ema soowimise peale oma wöölmündri Jaan Oleski juurest.
Et 5 ehk 60 rubl. aastas ühe poisi söögi- ja koolirahaks mitte palju pole, on arusaadaw, aga et wiimasel kooliaastal, kus ta J. Oleski poolt koolis käis, enam wälja oli antud, kui enne, kuna ometi kool üks ja seesama oli ja weel peale selle kooliaea 40 rubl. 39 kop. siis näitas see küll sugu kahtlane olewat ja sai Jaan Oleskilt järelepäritud, kuida see on wõimalik olnud?
Tema seletas, et Wärsi söögirahaks wiimasel aastal tema juures 50 rubl. ärakulunud ja kooliraha ja kogukonna maksude peale umbes 12 rubl. ja et pois pool paljalt K.Aintsi poolt tema poole toodud, siis läinud peale mõne wähema koolikulude see ülejäädnew 30 rubl. enamiste tema riiete ja saabaste peale ära, kuna ta enne seda oma ema käest riidetükisi üsna muidu oli saanud. See 1878.a. lõpul wälja antud 40 rbl. 39 kop. olla aga järgmisel wiisil kulunud: Kogukonna maksude, oppusel (leeril) käimiseaea söögirahaks ja mõne uue riidetüki suetamiseks 28 rubl. 29 kop. ja kahe paari saabaste eest 12 rubl.
Et J. Oleski käest tõesti nõndapalju raha ära oli kulunud, kui raamatus seisab, ilma et ta seält midagi enesele oleks saanud, sellepoolest ei ole kaksipidi mõtlemist, sest et K. Wärs seda ise tõendas ja selleüle mingit kaebdust peale raha kättesaamise Oleski peale ei tõstnud, waid tema walitsusega üsna rahule oli.
Iseenesest tõuseb siin aga see küsimus: Kas ei oleks Olesk mitte wähemaga läbi wõinud aeada?
Kui ühe kihelkonna kooli tarwitused ärakaalume, siis wõime küll arusaada, kuipaljuga seäl läbi wõib saada. Sellepärast on siitpoolne arwamine selle asja kohta see: Et Olesk küll üleüldse wähemalt 20 rubl. oleks wähem wäljaanda wõinud, ilma et kooliskäimine selleläbi takistatud oleks olnud, sest ka wähema riidega ja natuke kokkuhoidlikumalt oleks wõinud koolis kui ka leeril olles läbisaada. Selles arwamises saadame, nagu nõuetud, sellest ärakirja Keiserl. Kohalise Kihelk. Kohtule heaksarwamiseks sisse.
Pääkohtunik: J.Nilbe[allkiri]
kohtunik: A. Luk xxx
d: P.Aabel xxx
Kirjut. as Zuping [allkiri]
Kohalise kihelk.kohtu eeskirja äratäitmiseks 13. Octbr c. sub № 7609 oli tänaseks endise siit walla Karl Wärsi wöölmünder Jaan Olesk siit ettekutsutud ühe 100 rubl. pärast aruandma, mis ta kui wöölmünder nim. Wärsi rahast mõeldawalt wastu seadust wälja olla andnud.
Nagu waestelaste kassaraamat näitas, oli K. Wärsi rahast tema koolitamise peale 5 aastat järestikku 1874-1878
wäljaantud. 3 aastat igakord 50 rubl., 4damal aastal aga 63 rubl. 50 kop. ja peale selle 5 aast. 92 (1878 a.) ja kus (maha tõmmatud) Wärs juba 18. aastane oli 40 rubl. 39 kop.
Tuttaw asi on siin, et K. Wärs esiteks paar talwet ühes erakoolis ja siis 3 aastat kihelkonna koolis käis. 4. aastal oli ta oma wõera isa Karl Aintsi juurest koolis käinud ja 5damal aastal oma ema soowimise peale oma wöölmündri Jaan Oleski juurest.
Et 5 ehk 60 rubl. aastas ühe poisi söögi- ja koolirahaks mitte palju pole, on arusaadaw, aga et wiimasel kooliaastal, kus ta J. Oleski poolt koolis käis, enam wälja oli antud, kui enne, kuna ometi kool üks ja seesama oli ja weel peale selle kooliaea 40 rubl. 39 kop. siis näitas see küll sugu kahtlane olewat ja sai Jaan Oleskilt järelepäritud, kuida see on wõimalik olnud?
Tema seletas, et Wärsi söögirahaks wiimasel aastal tema juures 50 rubl. ärakulunud ja kooliraha ja kogukonna maksude peale umbes 12 rubl. ja et pois pool paljalt K.Aintsi poolt tema poole toodud, siis läinud peale mõne wähema koolikulude see ülejäädnew 30 rubl. enamiste tema riiete ja saabaste peale ära, kuna ta enne seda oma ema käest riidetükisi üsna muidu oli saanud. See 1878.a. lõpul wälja antud 40 rbl. 39 kop. olla aga järgmisel wiisil kulunud: Kogukonna maksude, oppusel (leeril) käimiseaea söögirahaks ja mõne uue riidetüki suetamiseks 28 rubl. 29 kop. ja kahe paari saabaste eest 12 rubl.
Et J. Oleski käest tõesti nõndapalju raha ära oli kulunud, kui raamatus seisab, ilma et ta seält midagi enesele oleks saanud, sellepoolest ei ole kaksipidi mõtlemist, sest et K. Wärs seda ise tõendas ja selleüle mingit kaebdust peale raha kättesaamise Oleski peale ei tõstnud, waid tema walitsusega üsna rahule oli.
Iseenesest tõuseb siin aga see küsimus: Kas ei oleks Olesk mitte wähemaga läbi wõinud aeada?
Kui ühe kihelkonna kooli tarwitused ärakaalume, siis wõime küll arusaada, kuipaljuga seäl läbi wõib saada. Sellepärast on siitpoolne arwamine selle asja kohta see: Et Olesk küll üleüldse wähemalt 20 rubl. oleks wähem wäljaanda wõinud, ilma et kooliskäimine selleläbi takistatud oleks olnud, sest ka wähema riidega ja natuke kokkuhoidlikumalt oleks wõinud koolis kui ka leeril olles läbisaada. Selles arwamises saadame, nagu nõuetud, sellest ärakirja Keiserl. Kohalise Kihelk. Kohtule heaksarwamiseks sisse.
Pääkohtunik: J.Nilbe[allkiri]
kohtunik: A. Luk xxx
d: P.Aabel xxx
Kirjut. as Zuping [allkiri]
