Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)
| Leidandmed | EAA.2827.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 33 34 35 |
| Daatum | 13.07.1884 |
| Protokolli number | XX,26 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | Protk. XXVI ja 27 all otsus tehtud. Nimi Tümmermann kui Timmermann, Liith kui Liit, Kastanie kui Kastagne, Kastanje. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| Hindrik | Pisa | Hindrik Pisa | Peakohtumees |
| Willem | Poola | Willem Poola | Abikohtumees |
| Willem | Mölder | Willem Mölder | Abikohtumees |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Protokoll XX.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimees W. Mölder ja W. Poola seatud kohtupääwa pidamas.
Gustav Pisa astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et kui tema senna läinud, olnud Nig. Treumann silmad juba werised ja G. Kiil tahtnud Andrus Pink kallale minna aga tema pole lasknud. Körtsmik tulnud wälja ja tema tulnud sealt ära. Muud pole tema seal näinud.
Gustav Kiil astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema sell pääwal körtsu ees kord käind ja olnud juba ära tulemas kui Gustav Kastanie ja Joh.
Gustav Kimber astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Jaanitulel on G. Kiil tema ja möne teise külapoisile öölnud: Wabriku Baron laseb oma rahwale Jaanituld teha, mis otsite teie siin? Minge siit ära! Körtsu juures on tema nimetud pääwal G. Kiili G. Kastanie läbi oma juure kutsnud. G. Kiil kui tema juure tulnd, lükkanud teda maha. Ülestöustes on nemad kumbki üksteisele paar hoopi annud. Körtsmik lahutanud neid ära. Teised poisid wiinud teda sealt ära, mis pärast sündinud, ei tea tema.
G. Kastanie ja Joh. Retsep said ette kutstud ja neilt küsitud: Kas G. Kimber körtsu juures G. Kiili oma juure kutsnud? Naad tunnistawad, et ta teda on kutsnud aga ölut ega wiina pole ta mitte G. Kiilile lubanud anda.
Th. Tummermann astus ette ja räägib wälja, et G. Kiil ja G. Kimber körtsu ees öues koos olnd ja körtsmik neid lahutand. G. Kimber saanud teistest ära wiidud, G. Kiili ajanud körtsmik kunni hoowi nurgani ja mutsanud teda ka, pärast wötnd tema käest kepi, öölnd G. Kiilile, Sa tahaks sellega saada, aga ma ei anna mitte. Ühekorraga tuleb kiwi tema külje pihta, nii et tema maha kukkunud.
Willem Sinik astus ette ja sai tema käest küsitud, miks ta käskinud G. Kiili körtsmiku wisata? Wil. Sinik wastab: Et kui körtsmik oma pojaga G. Kiili peksnud, öölnud tema: Lase eemale! ära lase ennast peksta, naad pekswad sind surnuks! Tema pole teda mitte käskind kiwiga wisata.
Nig. Treimann astus ette ja räägib wälja, kui G. Kiil ja G. Kimber koos olnud tahtnud A. Pink ka wahele minna, tema pole lasknud. Seal tulnud Madis Rehepap, suur kiwi peus ja löönud teda kolm hoopi wasta silmi: Temal Suud silmad üsna werised.
Madis Rehepap astus ette ja räägib wälja et kui G. Kiil ja G. Kimber koos olnud, tahtnud A. Pink ja Nig. Treimann ka wahele minna, tema keelanud neid, et Nig. Treimann teda söimanud, löönud ta teda kaks hoopi palja kaega wastu silmi, et werised krammid järele jäänud.
Suud suud wastu jääwad keik waidlema. Et A. Pink ja tunnistusmehed: A.
Seega sai kohtupääw löpetud.
Tallitaja: [allkiri]
abimees: [allkiri]
-,,-: [allkiri]
Kirjutaja: [allkiri]
Protokoll XX.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimees W. Mölder ja W. Poola seatud kohtupääwa pidamas.
Gustav Pisa astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et kui tema senna läinud, olnud Nig. Treumann silmad juba werised ja G. Kiil tahtnud Andrus Pink kallale minna aga tema pole lasknud. Körtsmik tulnud wälja ja tema tulnud sealt ära. Muud pole tema seal näinud.
Gustav Kiil astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema sell pääwal körtsu ees kord käind ja olnud juba ära tulemas kui Gustav Kastanie ja Joh.
Gustav Kimber astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et Jaanitulel on G. Kiil tema ja möne teise külapoisile öölnud: Wabriku Baron laseb oma rahwale Jaanituld teha, mis otsite teie siin? Minge siit ära! Körtsu juures on tema nimetud pääwal G. Kiili G. Kastanie läbi oma juure kutsnud. G. Kiil kui tema juure tulnd, lükkanud teda maha. Ülestöustes on nemad kumbki üksteisele paar hoopi annud. Körtsmik lahutanud neid ära. Teised poisid wiinud teda sealt ära, mis pärast sündinud, ei tea tema.
G. Kastanie ja Joh. Retsep said ette kutstud ja neilt küsitud: Kas G. Kimber körtsu juures G. Kiili oma juure kutsnud? Naad tunnistawad, et ta teda on kutsnud aga ölut ega wiina pole ta mitte G. Kiilile lubanud anda.
Th. Tummermann astus ette ja räägib wälja, et G. Kiil ja G. Kimber körtsu ees öues koos olnd ja körtsmik neid lahutand. G. Kimber saanud teistest ära wiidud, G. Kiili ajanud körtsmik kunni hoowi nurgani ja mutsanud teda ka, pärast wötnd tema käest kepi, öölnd G. Kiilile, Sa tahaks sellega saada, aga ma ei anna mitte. Ühekorraga tuleb kiwi tema külje pihta, nii et tema maha kukkunud.
Willem Sinik astus ette ja sai tema käest küsitud, miks ta käskinud G. Kiili körtsmiku wisata? Wil. Sinik wastab: Et kui körtsmik oma pojaga G. Kiili peksnud, öölnud tema: Lase eemale! ära lase ennast peksta, naad pekswad sind surnuks! Tema pole teda mitte käskind kiwiga wisata.
Nig. Treimann astus ette ja räägib wälja, kui G. Kiil ja G. Kimber koos olnud tahtnud A. Pink ka wahele minna, tema pole lasknud. Seal tulnud Madis Rehepap, suur kiwi peus ja löönud teda kolm hoopi wasta silmi: Temal Suud silmad üsna werised.
Madis Rehepap astus ette ja räägib wälja et kui G. Kiil ja G. Kimber koos olnud, tahtnud A. Pink ja Nig. Treimann ka wahele minna, tema keelanud neid, et Nig. Treimann teda söimanud, löönud ta teda kaks hoopi palja kaega wastu silmi, et werised krammid järele jäänud.
Suud suud wastu jääwad keik waidlema. Et A. Pink ja tunnistusmehed: A.
Seega sai kohtupääw löpetud.
Tallitaja: [allkiri]
abimees: [allkiri]
-,,-: [allkiri]
Kirjutaja: [allkiri]