Haslawa kogokonna kohus sel 13 Julil 1879.
Juures istus:
Pääkohtomees: Mihkel Klaos
Kohtumees Johan Link
dito Johan Udel
dito Rein Anko
Tuli ette Peter Saal ja kaebas et Josep Tenno temma naese Liisa Saal sündinud Tenno käest ära wõtnud, sest tema olewad oma naest essa ja emma poole wõõraks minna lubanud ja käsknud teda paari pääwa pärrast tagasi tulla, aga naene ei ole tulnud; pääle selle ei olewad naene temaga mitte õigel wiisil tahtnud koos elada ning teda wihkanud ja teotanud ning nõuab, kui Tenno omma tüddart tagasi ei anna ehk kui kuni see innimene keda tema on wõtnud naese wiisi temaga ei ela oma teotamise ja pulma kulude eest 1000 rubla.
Joosep Tenno ette kutsutud ütles kaebtuse pääle wälja, et tema omma tüttart mitte Peter Saali käest ära ei ole wõtnud aga Peter Saal olla kül omma naist mittu korda ära aeanud ja teda kui naese isa, sandi sulaseks ja tema naest attaks nimetanud kelle perrast temmal suur südame walu olla.
Liisa Saal sündinud Tenno kaibas, et tema mees Peter Saal on teda mittu korda ära aeanud ja lubanud kasaka läbi rõiwad pärra saata ütteldes: Sinna oled sandi sulase tüttar, minna olen Lippardi (see tähentab: rikka mehe) poeg! Mis sina ootad et sa ükskord ära ei läha. Pääle selle on mees teda teotanud, et tema ilmaga peab ümber oorama. Küssimuse pääle: kas temal selle üle tunnistust on anda ütles Liisa Saal et Peter olewat temmale alati need alwad sõnad nelja silma all üttelnud, kui nemad aga kahekeisi kambris olnud.
Selle pääle andis Peter Saal omma maija rahwast tunnistajaks ülles ning nimelt: Johan Pähkna tunnistas tema ei ole mitte kuulnud kui Peter Saal oma naist ära on ajanud aga Peter on teda kül omma wanemate poole 2 päewaks lubanud minna. Naene ei ole wõinud omma meest mitte sallida sest kui Peter tarre tulnud oleks naene wai läbi seina wälja läinud.
Kristjan Laber tunnistas et kui Peter Saal omma naist ükskord lauale on kutsonud, ei ole naene mitte ilma omma issa ja emata tahtnud minna mis pääle mees temale üttelnud: Mis isa ja ema nüüd olen minna sinno pää nõnda kui Kristus kogotusse pää on kelle pääle naene wastanud, mis kurrat sa wõit omma persele pää ola aga mitte mulle.
Sohwi Peeal ütles wälja, kui Peter Saali ämm ommapoolt Petri naist tagasi on tonud olewat naene mehele üttelnud: ega sa minno mees ei ole, mis sa kurrat tullid mind wõtma ja pakkusid omma ehtid.
An Astawerre ütles et naene oma mehe wastu krob on olnud.
Josep Tenno andis ommalt poolt Jaan Põdder ja Lombi Jaan Weddult selle üle tunnistajaks üles et Peter Saal teda ja temma suguwõssa teotanud ning nõudis et kogokonna kohus tema tütre rõiwad mis Peter Saali käen kätte annaks, ehk nende eest wastutaks kui nemad kirstus ära mädanewad.
Josep Tenno tunnistajad Jaan Põdder ja Lombi Jaan ei olnud mitte kohto ette tulnud.
Otsus:
Seda ni kui sündinud protokolli üles panna ja üks ära kirri kohaliko õppetaja herra kätte sata asja selletamiseks.
Päkohtomees Mihkel Klaos
Kohtomees Johan Link
dito Johan Udel
dito Rein Anko
Haslawa kogokonna kohus sel 13 Julil 1879.
Juures istus:
Pääkohtomees: Mihkel Klaos
Kohtumees Johan Link
dito Johan Udel
dito Rein Anko
Tuli ette Peter Saal ja kaebas et Josep Tenno temma naese Liisa Saal sündinud Tenno käest ära wõtnud, sest tema olewad oma naest essa ja emma poole wõõraks minna lubanud ja käsknud teda paari pääwa pärrast tagasi tulla, aga naene ei ole tulnud; pääle selle ei olewad naene temaga mitte õigel wiisil tahtnud koos elada ning teda wihkanud ja teotanud ning nõuab, kui Tenno omma tüddart tagasi ei anna ehk kui kuni see innimene keda tema on wõtnud naese wiisi temaga ei ela oma teotamise ja pulma kulude eest 1000 rubla.
Joosep Tenno ette kutsutud ütles kaebtuse pääle wälja, et tema omma tüttart mitte Peter Saali käest ära ei ole wõtnud aga Peter Saal olla kül omma naist mittu korda ära aeanud ja teda kui naese isa, sandi sulaseks ja tema naest attaks nimetanud kelle perrast temmal suur südame walu olla.
Liisa Saal sündinud Tenno kaibas, et tema mees Peter Saal on teda mittu korda ära aeanud ja lubanud kasaka läbi rõiwad pärra saata ütteldes: Sinna oled sandi sulase tüttar, minna olen Lippardi (see tähentab: rikka mehe) poeg! Mis sina ootad et sa ükskord ära ei läha. Pääle selle on mees teda teotanud, et tema ilmaga peab ümber oorama. Küssimuse pääle: kas temal selle üle tunnistust on anda ütles Liisa Saal et Peter olewat temmale alati need alwad sõnad nelja silma all üttelnud, kui nemad aga kahekeisi kambris olnud.
Selle pääle andis Peter Saal omma maija rahwast tunnistajaks ülles ning nimelt: Johan Pähkna tunnistas tema ei ole mitte kuulnud kui Peter Saal oma naist ära on ajanud aga Peter on teda kül omma wanemate poole 2 päewaks lubanud minna. Naene ei ole wõinud omma meest mitte sallida sest kui Peter tarre tulnud oleks naene wai läbi seina wälja läinud.
Kristjan Laber tunnistas et kui Peter Saal omma naist ükskord lauale on kutsonud, ei ole naene mitte ilma omma issa ja emata tahtnud minna mis pääle mees temale üttelnud: Mis isa ja ema nüüd olen minna sinno pää nõnda kui Kristus kogotusse pää on kelle pääle naene wastanud, mis kurrat sa wõit omma persele pää ola aga mitte mulle.
Sohwi Peeal ütles wälja, kui Peter Saali ämm ommapoolt Petri naist tagasi on tonud olewat naene mehele üttelnud: ega sa minno mees ei ole, mis sa kurrat tullid mind wõtma ja pakkusid omma ehtid.
An Astawerre ütles et naene oma mehe wastu krob on olnud.
Josep Tenno andis ommalt poolt Jaan Põdder ja Lombi Jaan Weddult selle üle tunnistajaks üles et Peter Saal teda ja temma suguwõssa teotanud ning nõudis et kogokonna kohus tema tütre rõiwad mis Peter Saali käen kätte annaks, ehk nende eest wastutaks kui nemad kirstus ära mädanewad.
Josep Tenno tunnistajad Jaan Põdder ja Lombi Jaan ei olnud mitte kohto ette tulnud.
Otsus:
Seda ni kui sündinud protokolli üles panna ja üks ära kirri kohaliko õppetaja herra kätte sata asja selletamiseks.
Päkohtomees Mihkel Klaos
Kohtomees Johan Link
dito Johan Udel
dito Rein Anko
