Awwinorme Mets koggokonna kohtus sel 20 Julil 1873.
koos ollid.
pea kohtomees Maddis Tamm.
teine kohtomees Josep Kallaus
kolmas kohtomees Maddis Kallaus
Lohhoso Kerriko walla Mölder Isak Josua kaebas et kui temma Aastal 1869 Awwinorme koggokonna kohto jures on üks heinam mis Oksjoni wisil wälja pakkutud omale wõtnud, ning selle heinama prukimisse õiguse eest 42 Rbl koggokonna kohto jure sisse maksnud, siis on temma selle heinama pealt jo kolm aastat heina tehnud, ja sedda heina maad rookinud, ning on temma kolme Aasta eest nelli Waddi külla perremeest, ja nimmelt Mart Unti, Jaan Pommi Koli Andres Kiike ja Metsa waht Andres Raja käest lubba küssinud, selle heinama aeda mõnne käno pealt õiendada mis siis ka need perremehhed on temmale lubbanud ning 1 Rubla 20 kop eest liko wõtnud, nüüd on agga Waddi külla perremehhed Kooli Andres Kiik Jaan Pomm Mart Wälli ja teine Andres Kiik sel suwwel selle heinama aja mahha raijunud, ning karja sisse lasknud ja temma heinama ärra söötnud, ja need wilja tükkid kuhhu temma 2 küllimitto suwwi rukkid ja üks wak linna seemnid külwanud keik purro tehnud miis eest temma agga kahjo tassumist nõuab ja nimmelt selle heina eest mis temma sealt olleks sanud 350 puda a puda 20 koppikud summa 70 Rubla, Rukkiste eest kuus semet se on 4 wakka Rukkid a wakk 3 Rubla summa 12 Rubla ja wakka linna külwi eest 35 Rubla summa 117 Rubla.
Sellepeale astusid ette Waddi külla perremehhed Koli Andres Kiik, Jaan Pomm Mart Wälli ja teine Andres Kiik, ja räkisid et kui koggokonna kohhus Aastal. 1869. on sedda pobboli asset oksjoni wisil ärra annud mis nemmad olnud külla karja maast selle Pobbolil Maddis Liwakul rokida lasknud, siis ei olle neid koggokonna kohto jure kutsutud selle ülle otsust andma et kas nemmad ka sedda lubbawad ühhe teise wõera kätte ärra anda, ja on siis Isak Josua sedda heinamad jo kolm Aastat prukinud, mis nemmad ka lasknud korda minna selle pohja peal et se heinam agga ni kaua saab Isak Josua käes ollema kui temma omma wälja pantud rahha selle heinama küllest kätte saab et, agga Isak Josua kahhe aasta eest omma lubbaga üks suur tük karjamaad omma heinama külle sisse lasknud, ja tännawo aasta jälle sedda heinama aeda wälja pole tõstnud, mis pärrast nemmad siis koggokonna kohto jures kaebamas käinud, ja nelli korda kohto jures käinud, agga Isak Josua ei olle kohto ette tulnud, siis on nemmad sedda aeda mahha raijunud ja karja sisse lasknud, ja et nendel wägga kitsas karja maa, siis palluwad nemmad koggokonna kohhut et se krunt nüid peab lahti ollema mis nende karjamaa ja kelle eest nemmad kronole renti maksawad, ja et Isak Josua agga ühhe aasta sagi 117 Rubla peale rehjendab, siis on temma omma wälja antud rahha 42 Rubla mitto wõrra kätte sanud, ja ei tahha nemmad selle pärrast Isak Josuale ühtegi kahjo tassumist maksta pealegi et Isak Josua ei olle nendele nende Aastate eest mis temma sedda heinamaad prukinud päwi tehnud, nenda kui se endine pobbol Maddis Liwak.
Isak Josua andis sellepeale wastust et se jaggo heinamad mis temma omma heinamale jure lasknud Metsa waht Andres Raja temmale lubba annud, sest et se temma karjama heinam peab ollema.
Krono Metsa waht Andres Raja tunnistas et tema on Mölder Isak Josuale omma karjama heinama küllest umbes 7 sado jaggo heinamad jure annud mis agga nüüd keik külla karri purrust tehnud
Jaan Pomm tunnistas et temma ei olle lubbanud, et Isak Josua woib karja maad omma heinamale jure lasta.
Koli Andres Kiik tunnistas et temma ei olle nenda sammoti Isak Josuale lubba annud karja maa küllest weel lissa heinamale jure wõtta ja annud Isak Josua nendele selle eest kahhe Aasta eest napsi ja üttelnud, minna ellan siit kaugel ärra siis watake järrele et ellajad minno heinamaa pealt rohto ärra ei söö.
Ees protokollis nimmetud kohtomehhed tunnistasid, et nemmad on sedda heinamad watamas käinud ja leidnud, et Isak Josua on omma heinamale kahhest kohhast karjamaad jure lasknud, ja sedda heinamaad hopis suremast tehnud, kui sedda Aastal 1869 sai temma kätte prukida antud, ja selle läbbi issi omma õigust rikkunud.
Moistus.
Kui koggokonna kohhus Aastal 1869 pobbol. Maddis Liwaku heinam mis temma olli külla karjamaast rokinud, ja selle pärrast temmale õigus olli sedda prukida temma wõlgade pärrast olli sedda rookimisse ja prukimisse õigust oksjoni wisil wälja pakkunud ning keiki wõlla andjaid ja neid kellel selle ärra andmisse wasto ühtegi räkimist olli kohto ette kutsunud, mill ajal agga Waddi külla perremehhed ei olnud selle nõudmissega ette tulnud, et nemmad sedda heinamad omma kätte tahhawad sada, siis olli koggokonna kohhus sedda heinamad oksjoni wiisil Isak Josuale kes olli keige rohkem pakkunud 42 Rubla eest selle prukimisse õiguse annud, mis rahhaga Maddis Liwaku wõllad saiwad tassutud, et nüid agga Waddi külla perremehhed sedda karjamad taggasi nõudwad, ja selle heinamaal aja mahha raijunud, mis läbbi nemmad kurja ja tülli tehnud siis on koggokonna kohhus moistnud.
1.) Et Waddi külla perremehhed, on omma kangusega selle heinamaal aja mahha raijunud, ja heinama ärra söta ning wilja rikkuda lasknud, siis maksawad nemad selle omma wollilise töe eest Koli Andres Kiik Jaan Pomm, Mart Wälli ja teine Andres Kiik igga üks kaks Rubla walla laeka trahwi Tallurahwa seaduse §§ 1063 põhjal.
2.) Et Waddi külla perremehhed Maddis Liwakud lasknud, seal heinamad rokida, mis töö keige wähhem 42. Rubla maksab, ja koggokonna kohus sedda töö waewa agga ärra annud 42 Rubla eest, ja Isak Josua sedda õigust kautanud et temma karjamad jure lasknud ja ei olle perremeistele päwi tehnud siis sawad Waddi külla perremehhed se heinam taggasi, ja peawad se rahha 42 Rubla Isak Josuale wälja maksma, mis Isak Josua olli selle heinama rokimisse töö eest koggokonna kohtu jures sisse maksnud.
3.) Maksawad Waddi külla perremehhed selle wilja eest mis Isak Josua olli kewade sinna tehnud 2/3 wakka rukki külw, et se alwast kaswanud on, a 3 semet 2 wakka rukkid a wakk 3 Rubla summa 6 Rubla ja ühhe wakka linna seemnette külwi eest keskminne saak wäärt 15 Rubla kust linna töö jo mahha arwatud Isak Josuale, ja korjawad nemmad se willi, kui agga Isak Josua tahhab, siis woib temma issi se willi ärra korjata ja maksawad siis Waddi külla perremehhed temmale selle wilja rikkumisse eest 6 Rubla kahjo tassumist Tallorahwa seaduse §§ 1064 pohjal.
4.) Et Metsawaht Andres Raja omma lubbaga Isak Josuale heinamad jure annud külla karja maast selle õigusega et se temma karjama heinam peab ollema siis ei woi koggokonna kohhus sedda andmist mitte õiguse wõimulisest arwata, sest et Metsa wahhil suggugi karja ma heinamid ei woi olla, wait agga pärris numbri heinamad, mis temma asseme külge mõtetud ja palga eest on, ja woib agga üks tallo perremees karjamaast heinamad tehha mis maamõõtja makso alla panneb ja kronole kassust tulleb.
Ka ei woi üksikud külla perremehhed kellegille lubba anda karja maasid omma kassuks prukida Tallorahwa seaduse § 144 põhjal mis järrel siis Isak Josual selle ülle ühtegi kahjo tassumist nõuda ei olle, et temma sedda jure lastud heinamad on rokinud, kellest temma ka jo suggo kasso on sanud, ja se heinam temmale igga aasta üllepea 30 sato heino annud.
Se moistus sai selle seaduse põhja peal §§ 772 ja 773 nende kohto käiatelle kulutud ning nendele se seaduse järrele Appelation lubbatud.
Isak Josua pallus Prottokolli wälja surema kohto minna sest et temma selle moistusega rahhul ei olle et temma selle moistmisse järrel paljo kahjo saab.
Waddi perremehhed Koli Andres Kiik Jaan Pom Mart Wälli ja teine Andres Kiik tunnistasid et nemmad selle moistusega rahhul ei olle, sest et nemmad peawad omma karja maa eest rahha maksma kelle eest nemmad muido igga aasta kronole renti maksawad.
Metsa waht Andres Raja tunnistas et temma selle moistusega rahhul ei olle, et temma karjama heinam külla karjamaast arwatakse.
Need lubbatud Appelationid said sel 21 Julil Isak Josuale No 224. Waddi küllaperremeistele No 225 ja Metsawaht Andres Rajale No 226 all wälja antud.
Maddis Tamm XXX
Josep Kallaus XXX
Maddis Kallaus XXX.
Awwinorme Mets koggokonna kohtus sel 20 Julil 1873.
koos ollid.
pea kohtomees Maddis Tamm.
teine kohtomees Josep Kallaus
kolmas kohtomees Maddis Kallaus
Lohhoso Kerriko walla Mölder Isak Josua kaebas et kui temma Aastal 1869 Awwinorme koggokonna kohto jures on üks heinam mis Oksjoni wisil wälja pakkutud omale wõtnud, ning selle heinama prukimisse õiguse eest 42 Rbl koggokonna kohto jure sisse maksnud, siis on temma selle heinama pealt jo kolm aastat heina tehnud, ja sedda heina maad rookinud, ning on temma kolme Aasta eest nelli Waddi külla perremeest, ja nimmelt Mart Unti, Jaan Pommi Koli Andres Kiike ja Metsa waht Andres Raja käest lubba küssinud, selle heinama aeda mõnne käno pealt õiendada mis siis ka need perremehhed on temmale lubbanud ning 1 Rubla 20 kop eest liko wõtnud, nüüd on agga Waddi külla perremehhed Kooli Andres Kiik Jaan Pomm Mart Wälli ja teine Andres Kiik sel suwwel selle heinama aja mahha raijunud, ning karja sisse lasknud ja temma heinama ärra söötnud, ja need wilja tükkid kuhhu temma 2 küllimitto suwwi rukkid ja üks wak linna seemnid külwanud keik purro tehnud miis eest temma agga kahjo tassumist nõuab ja nimmelt selle heina eest mis temma sealt olleks sanud 350 puda a puda 20 koppikud summa 70 Rubla, Rukkiste eest kuus semet se on 4 wakka Rukkid a wakk 3 Rubla summa 12 Rubla ja wakka linna külwi eest 35 Rubla summa 117 Rubla.
Sellepeale astusid ette Waddi külla perremehhed Koli Andres Kiik, Jaan Pomm Mart Wälli ja teine Andres Kiik, ja räkisid et kui koggokonna kohhus Aastal. 1869. on sedda pobboli asset oksjoni wisil ärra annud mis nemmad olnud külla karja maast selle Pobbolil Maddis Liwakul rokida lasknud, siis ei olle neid koggokonna kohto jure kutsutud selle ülle otsust andma et kas nemmad ka sedda lubbawad ühhe teise wõera kätte ärra anda, ja on siis Isak Josua sedda heinamad jo kolm Aastat prukinud, mis nemmad ka lasknud korda minna selle pohja peal et se heinam agga ni kaua saab Isak Josua käes ollema kui temma omma wälja pantud rahha selle heinama küllest kätte saab et, agga Isak Josua kahhe aasta eest omma lubbaga üks suur tük karjamaad omma heinama külle sisse lasknud, ja tännawo aasta jälle sedda heinama aeda wälja pole tõstnud, mis pärrast nemmad siis koggokonna kohto jures kaebamas käinud, ja nelli korda kohto jures käinud, agga Isak Josua ei olle kohto ette tulnud, siis on nemmad sedda aeda mahha raijunud ja karja sisse lasknud, ja et nendel wägga kitsas karja maa, siis palluwad nemmad koggokonna kohhut et se krunt nüid peab lahti ollema mis nende karjamaa ja kelle eest nemmad kronole renti maksawad, ja et Isak Josua agga ühhe aasta sagi 117 Rubla peale rehjendab, siis on temma omma wälja antud rahha 42 Rubla mitto wõrra kätte sanud, ja ei tahha nemmad selle pärrast Isak Josuale ühtegi kahjo tassumist maksta pealegi et Isak Josua ei olle nendele nende Aastate eest mis temma sedda heinamaad prukinud päwi tehnud, nenda kui se endine pobbol Maddis Liwak.
Isak Josua andis sellepeale wastust et se jaggo heinamad mis temma omma heinamale jure lasknud Metsa waht Andres Raja temmale lubba annud, sest et se temma karjama heinam peab ollema.
Krono Metsa waht Andres Raja tunnistas et tema on Mölder Isak Josuale omma karjama heinama küllest umbes 7 sado jaggo heinamad jure annud mis agga nüüd keik külla karri purrust tehnud
Jaan Pomm tunnistas et temma ei olle lubbanud, et Isak Josua woib karja maad omma heinamale jure lasta.
Koli Andres Kiik tunnistas et temma ei olle nenda sammoti Isak Josuale lubba annud karja maa küllest weel lissa heinamale jure wõtta ja annud Isak Josua nendele selle eest kahhe Aasta eest napsi ja üttelnud, minna ellan siit kaugel ärra siis watake järrele et ellajad minno heinamaa pealt rohto ärra ei söö.
Ees protokollis nimmetud kohtomehhed tunnistasid, et nemmad on sedda heinamad watamas käinud ja leidnud, et Isak Josua on omma heinamale kahhest kohhast karjamaad jure lasknud, ja sedda heinamaad hopis suremast tehnud, kui sedda Aastal 1869 sai temma kätte prukida antud, ja selle läbbi issi omma õigust rikkunud.
Moistus.
Kui koggokonna kohhus Aastal 1869 pobbol. Maddis Liwaku heinam mis temma olli külla karjamaast rokinud, ja selle pärrast temmale õigus olli sedda prukida temma wõlgade pärrast olli sedda rookimisse ja prukimisse õigust oksjoni wisil wälja pakkunud ning keiki wõlla andjaid ja neid kellel selle ärra andmisse wasto ühtegi räkimist olli kohto ette kutsunud, mill ajal agga Waddi külla perremehhed ei olnud selle nõudmissega ette tulnud, et nemmad sedda heinamad omma kätte tahhawad sada, siis olli koggokonna kohhus sedda heinamad oksjoni wiisil Isak Josuale kes olli keige rohkem pakkunud 42 Rubla eest selle prukimisse õiguse annud, mis rahhaga Maddis Liwaku wõllad saiwad tassutud, et nüid agga Waddi külla perremehhed sedda karjamad taggasi nõudwad, ja selle heinamaal aja mahha raijunud, mis läbbi nemmad kurja ja tülli tehnud siis on koggokonna kohhus moistnud.
1.) Et Waddi külla perremehhed, on omma kangusega selle heinamaal aja mahha raijunud, ja heinama ärra söta ning wilja rikkuda lasknud, siis maksawad nemad selle omma wollilise töe eest Koli Andres Kiik Jaan Pomm, Mart Wälli ja teine Andres Kiik igga üks kaks Rubla walla laeka trahwi Tallurahwa seaduse §§ 1063 põhjal.
2.) Et Waddi külla perremehhed Maddis Liwakud lasknud, seal heinamad rokida, mis töö keige wähhem 42. Rubla maksab, ja koggokonna kohus sedda töö waewa agga ärra annud 42 Rubla eest, ja Isak Josua sedda õigust kautanud et temma karjamad jure lasknud ja ei olle perremeistele päwi tehnud siis sawad Waddi külla perremehhed se heinam taggasi, ja peawad se rahha 42 Rubla Isak Josuale wälja maksma, mis Isak Josua olli selle heinama rokimisse töö eest koggokonna kohtu jures sisse maksnud.
3.) Maksawad Waddi külla perremehhed selle wilja eest mis Isak Josua olli kewade sinna tehnud 2/3 wakka rukki külw, et se alwast kaswanud on, a 3 semet 2 wakka rukkid a wakk 3 Rubla summa 6 Rubla ja ühhe wakka linna seemnette külwi eest keskminne saak wäärt 15 Rubla kust linna töö jo mahha arwatud Isak Josuale, ja korjawad nemmad se willi, kui agga Isak Josua tahhab, siis woib temma issi se willi ärra korjata ja maksawad siis Waddi külla perremehhed temmale selle wilja rikkumisse eest 6 Rubla kahjo tassumist Tallorahwa seaduse §§ 1064 pohjal.
4.) Et Metsawaht Andres Raja omma lubbaga Isak Josuale heinamad jure annud külla karja maast selle õigusega et se temma karjama heinam peab ollema siis ei woi koggokonna kohhus sedda andmist mitte õiguse wõimulisest arwata, sest et Metsa wahhil suggugi karja ma heinamid ei woi olla, wait agga pärris numbri heinamad, mis temma asseme külge mõtetud ja palga eest on, ja woib agga üks tallo perremees karjamaast heinamad tehha mis maamõõtja makso alla panneb ja kronole kassust tulleb.
Ka ei woi üksikud külla perremehhed kellegille lubba anda karja maasid omma kassuks prukida Tallorahwa seaduse § 144 põhjal mis järrel siis Isak Josual selle ülle ühtegi kahjo tassumist nõuda ei olle, et temma sedda jure lastud heinamad on rokinud, kellest temma ka jo suggo kasso on sanud, ja se heinam temmale igga aasta üllepea 30 sato heino annud.
Se moistus sai selle seaduse põhja peal §§ 772 ja 773 nende kohto käiatelle kulutud ning nendele se seaduse järrele Appelation lubbatud.
Isak Josua pallus Prottokolli wälja surema kohto minna sest et temma selle moistusega rahhul ei olle et temma selle moistmisse järrel paljo kahjo saab.
Waddi perremehhed Koli Andres Kiik Jaan Pom Mart Wälli ja teine Andres Kiik tunnistasid et nemmad selle moistusega rahhul ei olle, sest et nemmad peawad omma karja maa eest rahha maksma kelle eest nemmad muido igga aasta kronole renti maksawad.
Metsa waht Andres Raja tunnistas et temma selle moistusega rahhul ei olle, et temma karjama heinam külla karjamaast arwatakse.
Need lubbatud Appelationid said sel 21 Julil Isak Josuale No 224. Waddi küllaperremeistele No 225 ja Metsawaht Andres Rajale No 226 all wälja antud.
Maddis Tamm XXX
Josep Kallaus XXX
Maddis Kallaus XXX.
