Haslawa kogokonna kohus 21 Septembril 1879.
Juures istus:
Pääkoht. M. Klaos
Kohtumees Joh. Link
dito Joh. Udel
Tuli ette Johan Zoo ja kaebas, et temal minewa suwe teenistuse eest 5 rubl. 37 Kop. pääraha Jaan Posti käest saada ja 8 koormad sõnnikud nõuda , mis tema teha lasknud ja Posti maa pääle wedanud.
Jaan Post selle kaebtuse üle küsitu, wastas, et tema ei ole mitte pääraha Joh. Zoo eest lubanud maksa, ja 6 (aga mitte 8) koormad sõnikud on Johan Zoo tema põhuga teinud ja tema maa pääle wedanud, aga et Zoo mitte täis aastaks tema juure teenima ei ole jäänud, ei ole tema ka wõinud seda maa tükki Zoole pruukida anda.
Mihkel Rattasep tunnistas, et tema nago wähe mäletab, et Jaan Post John Zoo eest kauba tegemise man pääraha lubanud maksta.
Peter Maddise, kes ka kauba tegemise man on olnud, ei ütle midagi mäletawad.
Mõistus:
Johan Zoo ei wõi midagi Jaan Posti käest nõuda.ülekuulatud saab.
Peakohtumees Mihkel Klaos
Kohtumees Joh. Link
dito Joh. Udel
Mõistus sai kohtukäijatele T.S.R. pärra 1860 §§ 772-774 kuulutud ja õppus antud - ning ei olnud Johan Zoo sellega mitte rahul.
Haslawa kogokonna kohus 21 Septembril 1879.
Juures istus:
Pääkoht. M. Klaos
Kohtumees Joh. Link
dito Joh. Udel
Tuli ette Johan Zoo ja kaebas, et temal minewa suwe teenistuse eest 5 rubl. 37 Kop. pääraha Jaan Posti käest saada ja 8 koormad sõnnikud nõuda , mis tema teha lasknud ja Posti maa pääle wedanud.
Jaan Post selle kaebtuse üle küsitu, wastas, et tema ei ole mitte pääraha Joh. Zoo eest lubanud maksa, ja 6 (aga mitte 8) koormad sõnikud on Johan Zoo tema põhuga teinud ja tema maa pääle wedanud, aga et Zoo mitte täis aastaks tema juure teenima ei ole jäänud, ei ole tema ka wõinud seda maa tükki Zoole pruukida anda.
Mihkel Rattasep tunnistas, et tema nago wähe mäletab, et Jaan Post John Zoo eest kauba tegemise man pääraha lubanud maksta.
Peter Maddise, kes ka kauba tegemise man on olnud, ei ütle midagi mäletawad.
Mõistus:
Johan Zoo ei wõi midagi Jaan Posti käest nõuda.ülekuulatud saab.
Peakohtumees Mihkel Klaos
Kohtumees Joh. Link
dito Joh. Udel
Mõistus sai kohtukäijatele T.S.R. pärra 1860 §§ 772-774 kuulutud ja õppus antud - ning ei olnud Johan Zoo sellega mitte rahul.