Protokoll XXV.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola kohtupääwa pidamas.

Möne nädala eest sai siin Kärdel Kegelpallimajas wabrikumehe Karl Raasemannil üks hea uur 18 rub. wäärt ärawarastud; hiljem sai jälle Kärdla Mäekörtsus wabrikumehe Joh. Dewidil üks uur, 10 rub. wäärt ärawarastud. Need uuriwargused said warsi siit wabrikumehe, Pilleti soldati Gustav Pisa peale arwatud, sest et tema sell ajal kui uurid warastud said Keilpalli majas ja körtsus on olnud ja tema üks wäga kawal waras on, aga ei saanud selget tunnistust. Täna annab Tallinna mees Martin Hear - kes Joh. Waldmanni kohtuasja pärast siin wiibib - Polizeile üles, et Gustav Pisa 23 Aug. öllepoodis teda teiste seast körwale kutsund ja öölnud: Mull on kaks uuri mis ma siit olen putsanud, (warastanud) ma ei sa neist siin lahti, kas tahate neid osta? Ma ei nöua körget hinda, ja teine neist on hea uur, 25 rub. wäärt. Teie wöite Tallinnas neist jälle lahti saada. Tema wastanud: Praegu ma ei tea midagi öölda, jäägu see weel mötlemise peale, sest mull pole praegu raha. Kui ma raha saan, ehk siis ostan ära.

Warsi kus Martin Hear seda ülesannab, saatis Polizei teda G. Pisa juure, et ta need uurid äraosdaks ja nenda neid tema käest kätte saaks. Martin Hear pannud G. Pisal ette, -: Ma reisin täna siit ära Tallinna, olge head, müüge mulle need uurid mis mulle kauplesite, nüüd on mull raha neid wälja maksta. G. Pisa jäänud wähe mötlema ja öölnud: juba ma müüsin selle parema uuri 8 rub. eest ära ja see teine läks mo käest niisama, ei mull ole neid enam.

Gustav Pisa sai warsi kohtu ette kutstud ja see asi tall ettepandud,-: G. Pisa wabandab, et tema need uurid ei ole warastanud. Martin Hearile on tema neid küll joobnud peaga kaubelnud aga temal pole seepärast uurisi olnud.

Suud suud wasto ütleb M. Hear, et kui G. Pisa neid temale kaubelnud, olnud ta joobnud, aga täna kus tema neid osta tahtnud, olnud ta klaar. G. Pisa ütleb, et tema küll nönda neist uuridest M. Heariga rääkinud, kui M. Hear tunnistab, aga temal neid siiski pole olnud.

Tunnistusmees Johann Huuk, wabrikumees, astus ette ja räägib, et kui tema sell öhtul körtsu läinud kui Joh. Dewid uur warastud saanud, seisnud G. Pisa, Joh. Tõu ja P. Sein körtsu otsas. G. Pisa ja Joh. Tõu rääkinud uuri wargusest. Siis on G. Pisa westi taskust üks uuri keti ots wälja paistnud. (Gummiröngastest kett.)

G. Pisa astus ette ja waidleb wasta, et see tösi ei ole. Tema on seal küll Joh. Tõuga rääkinud aga tema taskust pole midagi paistnud.

Suud suud wasta jääb Joh. Huuk kindlaks, oma sanade juure, G. Pisa waidleb wasta et see tösi ei ole.

Joh. Tõu sai ettekutstud ja temalt küsitud. Joh. Tõu räägib wälja, et tema körtsus olnud, G. Pisa ka seal olnd ja tema kuulnud et uur warastud saanud, aga tema olnud nii joobnud et selgest midagi ei mäleta. Kas tema körtsu otsas G. Pisaga rääkinud, ei mäleta tema.

P. Sein astus ette ja sai temalt küsitud. P. Sein räägib wälja, et tema körtsu otsas Wil. Dewitiga rääkinud, Joh. Tõu olnud ka seal, aga G. Pisat pole tema näinud. Tema on enne äratulnud kui G. Pisa senna tulnud.

G. Pisa astus ette ja tunnistab, kui tema körtsu otsas Joh. Tõuga rääkinud, on P. Sein seal Wil. Dewitiga rääkinud ja nemad pärast P. Sein ja mõne teise mehega seltsis körtsust ära tulnud.

Suud suud wasto ütleb P. Sein, et tema mitte ei mäleta G. Pisal körtsu otsas näinud olewad ega temaga seltsis körtsust äratulewat.

See kohtuasi saab Körgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsusetegemiseks ettepandud.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

-,,-: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]