Koos olid, tallitaja, H. Pisa, abimehed P. Poola ja W. Mölder kes kodu ei ole, endine Tallitaja, nüüdne abimees Jüri Ichla, seatud kohtupääwa pidamas.
Wabriku aidamees Tomas Ichla astus ette ja kaebab, et 17 Novmbril tulnud wabriku õuetöömees Joh. Tõu aidast wilja saama 3/4 män. - Wiljaraha maksab siin igamees wabriku Comptoiri, saab sealt sedeli, sedeli peal annab aidamees wilja. - Temal on aga 2 rub. 57 Cop raha ta käest saada mis ta ei hooli ära maksta. Tema wõtnud sedel ära ja öölnud Wilja ma sulle ei anna, see sedel jääb mulle, sell wiisil saan osalt kätte mis sull minuga wõlgu on. Joh. Tõu saanud pahaseks, wandunud ja läinud ära. Pärast kuulnud ta mölder Jüri Rang käest, et Joh. Tõu ometi 3/4 män. wilja weskile toonud. Ta küsinud, kust ta selle wilja saanud? Joh. Tõu wastanud: An Teras käest. Saanud see järel kuulatud, et ta seda An Teras käest ei ole saanud, tunnistanud Joh. Tõu üles, et tema selle wilja ise magasinist wõtnud kui aidamees ära tulnud ja ta mõne teisega weel senna aita tööle jäänud.
Johannes Tõu, wabriku õuetöömees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et aidamees Thomas Ichla tema 3/4 män. wiljasedeli 1 rub. 95 Cop. wäärt, ärawõtnud (ja) wõla eest, ja mitte wilja annud, -. Tema öölnud, et tall seia maale wõimalik polnud oma wõlga maksta ja palund seegi pärast wilja, ja öölnud, et see sedel pole tema waid tema õe raha eest osdetud. Thomas Ichla ei annud wilja. Saanud wiljaand walmis, Tho. Ichla läinud ära, magasin jäänud lahti ja willawalitseja Mihkel Dewid, tema ja weel mõni teine õuetöömees jäänud senna magasini tööle, willakottisi pööningile panema. Teised kõik olnud pööningi peal teise otsas ruumi tegemas, tema üksi all. Et keegi nägemas polnud ja temal leib kodu otsas, lasknud ta salwest 3/4 män. wilja täis ja walanud oma kotti. Keegi pole näind kui ta seda wilja wõtnud.
Willawalitseja Mihkel Dewid astus ette ja sai tema käest küsitud, tunnistas, et tema oma meestega sell ajal kui wilja antud on teise magasini juures tööl olnud. Joh. Tõu palund ennast minna wilja wõtma. Tema öölnud: Mine wõta siis oma wili wälja ja kui wiljaand walmis on, tuleme meie ka ja jääme senna magasini tööle. Nemad olid kõik seal pööningul. Joh. Tõu üksi all, seepärast pole keegi näinud kui ta seda wilja wõtnud. Kui naad oma tööga walmis olnud ja äratulnud, toonud Joh. Tõu ka oma wilja koti ära. Nemad arwanud et ta seda auuga saanud, sest et tal sedel on olnud. Et aidamees sedel ärawõtnud ja ja wilja pole annud, olnud neil teadmata, sest siis ei olnud nemad weel seal.
Suud suud wastu ütleb Th. Ichla, et Joh. Tõu temale mitte ei ole öölnud, et see sedel ta õe rahaga ostetud. Joh. Tõu andis seda asja ise sellsamal pääwal kui selle wilja warastas, Tallitajale üles.
Kõrgest auustatud Kärdla wabriko walitseja Baroni herra käsu peale saab see kohtuasi kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsusetegemiseks alandlikut ettepandud.
Koos olid, tallitaja, H. Pisa, abimehed P. Poola ja W. Mölder kes kodu ei ole, endine Tallitaja, nüüdne abimees Jüri Ichla, seatud kohtupääwa pidamas.
Wabriku aidamees Tomas Ichla astus ette ja kaebab, et 17 Novmbril tulnud wabriku õuetöömees Joh. Tõu aidast wilja saama 3/4 män. - Wiljaraha maksab siin igamees wabriku Comptoiri, saab sealt sedeli, sedeli peal annab aidamees wilja. - Temal on aga 2 rub. 57 Cop raha ta käest saada mis ta ei hooli ära maksta. Tema wõtnud sedel ära ja öölnud Wilja ma sulle ei anna, see sedel jääb mulle, sell wiisil saan osalt kätte mis sull minuga wõlgu on. Joh. Tõu saanud pahaseks, wandunud ja läinud ära. Pärast kuulnud ta mölder Jüri Rang käest, et Joh. Tõu ometi 3/4 män. wilja weskile toonud. Ta küsinud, kust ta selle wilja saanud? Joh. Tõu wastanud: An Teras käest. Saanud see järel kuulatud, et ta seda An Teras käest ei ole saanud, tunnistanud Joh. Tõu üles, et tema selle wilja ise magasinist wõtnud kui aidamees ära tulnud ja ta mõne teisega weel senna aita tööle jäänud.
Johannes Tõu, wabriku õuetöömees, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et aidamees Thomas Ichla tema 3/4 män. wiljasedeli 1 rub. 95 Cop. wäärt, ärawõtnud (ja) wõla eest, ja mitte wilja annud, -. Tema öölnud, et tall seia maale wõimalik polnud oma wõlga maksta ja palund seegi pärast wilja, ja öölnud, et see sedel pole tema waid tema õe raha eest osdetud. Thomas Ichla ei annud wilja. Saanud wiljaand walmis, Tho. Ichla läinud ära, magasin jäänud lahti ja willawalitseja Mihkel Dewid, tema ja weel mõni teine õuetöömees jäänud senna magasini tööle, willakottisi pööningile panema. Teised kõik olnud pööningi peal teise otsas ruumi tegemas, tema üksi all. Et keegi nägemas polnud ja temal leib kodu otsas, lasknud ta salwest 3/4 män. wilja täis ja walanud oma kotti. Keegi pole näind kui ta seda wilja wõtnud.
Willawalitseja Mihkel Dewid astus ette ja sai tema käest küsitud, tunnistas, et tema oma meestega sell ajal kui wilja antud on teise magasini juures tööl olnud. Joh. Tõu palund ennast minna wilja wõtma. Tema öölnud: Mine wõta siis oma wili wälja ja kui wiljaand walmis on, tuleme meie ka ja jääme senna magasini tööle. Nemad olid kõik seal pööningul. Joh. Tõu üksi all, seepärast pole keegi näinud kui ta seda wilja wõtnud. Kui naad oma tööga walmis olnud ja äratulnud, toonud Joh. Tõu ka oma wilja koti ära. Nemad arwanud et ta seda auuga saanud, sest et tal sedel on olnud. Et aidamees sedel ärawõtnud ja ja wilja pole annud, olnud neil teadmata, sest siis ei olnud nemad weel seal.
Suud suud wastu ütleb Th. Ichla, et Joh. Tõu temale mitte ei ole öölnud, et see sedel ta õe rahaga ostetud. Joh. Tõu andis seda asja ise sellsamal pääwal kui selle wilja warastas, Tallitajale üles.
Kõrgest auustatud Kärdla wabriko walitseja Baroni herra käsu peale saab see kohtuasi kõrgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsusetegemiseks alandlikut ettepandud.
