PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
87
88
89
Daatum15.04.1885
Protokolli numberXVII,23
Protokolli teema8. Varavastased kuriteod; 14. Suhted kõrgemate kohtutega. Kriminaalasjade algatamine.
Märkused

Suurema kohtu antud.

Mäewli kui Määvli.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Pisa Hindrik Pisa Peakohtumees
Willem Poola Willem Poola Abikohtumees
Willem Mölder Willem Mölder Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll XVII.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola kohtupääwa pidamas.

Mats Männamaa Suuremõisa walla mees, Mäewli külast, Wene öiget usku, astus ette ja kaebab, et eile öhtu hilja, 14m Aprilil olnud tema Kärdla Mäe körtsus. Kui ta ärasöitnud, istund Kärdla wabriku mehed Gustav Pisa ja Peeter Takking (kes kurt-tumm on) ka tema wankri peale ja palunud ennast wabriku juure söita, lubanud temale maksta ja ka weel pudel ölut osta. Tema söitnud neid wabriku juure. Wabriku öues seisnud naad, Gustav Pisa käinud kord ära, tulnd jälle peale ja söitnud edasi kunni Kärdla möisa pöllale. Ohjad olnd ikka G. Pisa käes. Seal öölnd G. Pisa: Nüüd oled öige tee peal ja wöid koju söita. G. Pisa ja P. Takking läind wankrilt maha, hakkanud aga warsi temase kinni ja tahtnud wägise tema raha kotti kätte saada. Et tema wasto pannud ja seda ei saanud, wötnud ta heina kesli ära. Tema jätnud selle nende kätte ja söitnud edasi, kunni Prähla metsa. Umbes werst maad. Seal naad olnud jälle tee peal ees. P. Takking seisnud hobuse ees, et hobu seisma jäänud. G. Pisa tömbanud teda wankri peal seljali, pidanud teda kinni ja P. Takking tulnd ja wötnud tema raha westi taskust ära tukkis kotti ja rätikuga kus sees raha olnd. Koti sees olnud temal 1 rub. 50 Cop. ja rätiku sees 1 Rub. - Raha 15 Copikased, teised 20 Copikased klubi rahad. - Pealeselle wedanud hobune wankri kraawi. G. Pisa ja P. Takking wedanud ka weel wankri kraawist wälja ja läinud siis oma teed.

Gustav Pisa, Kärdla wabrikumees, Pilleti soldat, Lutheruse usku, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema, Peeter Takking ja Peeter Karjamaa Kärdla Mae körtsust Mats Männamaa wankril ära söitnud kunni wabriku juure. P. Karjamaa siin maha jäänud ja koju läind, nemad söitnd weel edasi kunni möisa pöllale, sealt tulnud nemad ära ja M. Männamaa soitnud koju poole. Muud ei tea tema ühtegi rääkida. Tema olnud ka kaunis joobnud ja ei tea kuida see tulnud, et ta tema wankri peale saanud.

Peeter Takking, Kurt-tumm, Kärdla wabriku mees, Lutheruse usku, astus ette. Johannes Tõu, Kärdla wabriku mees sai ka ettekutstud, wahelrääkijaks, sest et tema köigeparem, näitmise läbi P. Takkingiga rääkida wöib. Sai see asi ettepandud, räägib P. Takking, et tema üksi jala körtsust ära tulnud ja ühtegi sest asjast ei tea. Körtsus on tema kord M. Männamaa näinud.

Peeter Karjamaa, wabriku mees, astus ette ja räägib wälja, et tema, G. Pisa ja P. Takking eile öhtu M. Männamaa wankri peal Mäekörtsust ära söitnud, wabriku öuest läbi, Joh. Waldmanni öllepoodi poole. Tee peal, siin pool öllepoodi on wanker ümber läinud, et G. Pisa wäga kibedast söitnud, ja nemad köik maha kukkund. Seal on G. Pisa oma piipu järel otsinud, katsund ka M. Männamaa taskud läbi. Tema läinud sealt oma koju. Teised jäänud senna. Mis pärast sündinud, ei tea tema. Joobnud on nemad köik olnud, tema ise, kui ka töised.

Tunnistaja Mare Karjamaa, Johanni naene, siit wabrikust, astus ette ja tunnistab, et tema eile öhtu hilja üle pöllu tulnd, esite tulnd ta wastu üks mees hobusega, seejärel jala G. Pisa ja P. Takking. Ta waatnud ümber ja näinud et G. Pisa P. Takkinale käega Prähla metsa poole näitnud, ja naad pannud ka üle pöllu Prähla metsa poole minema.

Peeter Takking, Peeter Karjamaa ja Mare Karjamaa suud suud wasto, räägib ometi Peeter Takking wälja, et tema nende kaasas olnud. Et Pöllal G. Pisa M. Männamaaga rabelenud, tema pealt waatnud. G. Pisa teda seltsi kutsund ja nemad Prähla metsa M. Männamaale wasto läinud. Et G. Pisa seal M. Männamaa wankri peal seljali tömbanud. Et wanker kraawi läinud ja nemad wankri kraawist wälja töstnud. Kas G. Pisa M. Männamaa taskust raha wötnud, ei tea tema.

Mats Männamaa, Gustav Pisa ja P. Takking suud suud wasto. Mats Männamaa jääb kindlaks, et Gustav Pisa teda seljali tömbanud ja P. Takking taskust raha ära wötnud. P. Takking jääb kindlaks et tema mitte raha pole wötnud waid muidu juures seisnud. G. Pisa waidleb esite wasto, et tema koguni Prähla metsas pole olnud. Wiimaks tunnistab, et tema usub et ta seal olnud ja et see nönda öige on kui M. Männamaa tunistab, aga tema olnud nii joobnud et ei tea, mikspärast ta M. Männamaale tee peale wasta läind. Seda teab tema aga selgest et tema raha ei ole mitte wötnud. P. Takking on aga tema wasto rääkind, et M. Männamaa waletab, nii palju pole seda raha olnd. Kui tema küsinud, palju siis oli, öölnud ta, et ta seda ei tea. P. Takking aga üteb, et tema midagi sest rahast G. Pisaga pole rääkinud, ei teagi sellest, ega ole seda wötnud; ei ole temal ka raha sugugi. 6 Cop. on temal olnud, selle eest on ta körtsus täna homiku wiina wötnud. Ta taskust sai aga leitud raha 33 Cop.

P. Takking ütleb, et ta seda ise kingisepa töö eest saanud oma öe Lena käest, Ka ühe Kõpu tüdruku käest ja öe Anna käest. Muist on tema wiina eest ära kulutanud ja seda hoidnud. Öde Lena ei ole talle raha annud. Mis ta teiste käest kingisepa töö eest saanud, peab ta tema wanemate arwamise järel juba ammugi wiina eest olema ära kulutanud. P. Takking jääb aga kindlaks, et tema need möned kopikad omal on hoidnud, et tahtnud oma saapadele pooled tallad osta.

See kohtuasi saab körgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsuse tegemiseks alandlikult ettepandud.

Pealeselle on Gustav Pisa ja Peter Takking juba enne warguse pärast mittu kord kohtu all olnud ja trahwitud saanud.

Gustav Pisa on Prot. XXV ja 33 al 1884 a. Uuri warguse pärast praegu weel Suurema kohtu all. Siit kogukonna kohtu poolt on ta warguse pärast trahwitud saanud, Prot. V ja 8 all 1884 ja Protokoll XX ja 39 all 1882, ja körtsutüli pärast Prot. XXIV ja 52 all 1882. Ja 1881 a. sai teda wangiwiisil seia toodud.

P. Takking on warguse pärast siin kogukonna kohtu poolt trahwitud saanud 1, Prt. XXIII ja 51 all 2, Prt. IX ja 11 all 1874, 3, Prt XI ja 19 all 1875. 4, 1882 ja Prot XI ja 24 all 1880 ja (1882) 5, Prot. V ja 8 al 1882 a. warguse pärast Hakenrichtri kohtu poolt ihunuhtlust saanud.

Kärdla Mäe körtsmiku ütlemise järel on G. Pisa kui P. Takking seesugused, kes sagedast kui mahti saawad, teiste taskudest püüdwad raha wötta. Tema on seda ise näind.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri] abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri] Kirjutaja: [allkiri]

Protokoll XVII.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola kohtupääwa pidamas.

Mats Männamaa Suuremõisa walla mees, Mäewli külast, Wene öiget usku, astus ette ja kaebab, et eile öhtu hilja, 14m Aprilil olnud tema Kärdla Mäe körtsus. Kui ta ärasöitnud, istund Kärdla wabriku mehed Gustav Pisa ja Peeter Takking (kes kurt-tumm on) ka tema wankri peale ja palunud ennast wabriku juure söita, lubanud temale maksta ja ka weel pudel ölut osta. Tema söitnud neid wabriku juure. Wabriku öues seisnud naad, Gustav Pisa käinud kord ära, tulnd jälle peale ja söitnud edasi kunni Kärdla möisa pöllale. Ohjad olnd ikka G. Pisa käes. Seal öölnd G. Pisa: Nüüd oled öige tee peal ja wöid koju söita. G. Pisa ja P. Takking läind wankrilt maha, hakkanud aga warsi temase kinni ja tahtnud wägise tema raha kotti kätte saada. Et tema wasto pannud ja seda ei saanud, wötnud ta heina kesli ära. Tema jätnud selle nende kätte ja söitnud edasi, kunni Prähla metsa. Umbes werst maad. Seal naad olnud jälle tee peal ees. P. Takking seisnud hobuse ees, et hobu seisma jäänud. G. Pisa tömbanud teda wankri peal seljali, pidanud teda kinni ja P. Takking tulnd ja wötnud tema raha westi taskust ära tukkis kotti ja rätikuga kus sees raha olnd. Koti sees olnud temal 1 rub. 50 Cop. ja rätiku sees 1 Rub. - Raha 15 Copikased, teised 20 Copikased klubi rahad. - Pealeselle wedanud hobune wankri kraawi. G. Pisa ja P. Takking wedanud ka weel wankri kraawist wälja ja läinud siis oma teed.

Gustav Pisa, Kärdla wabrikumees, Pilleti soldat, Lutheruse usku, astus ette ja sai see asi tall ette pandud, rääkis wälja, et tema, Peeter Takking ja Peeter Karjamaa Kärdla Mae körtsust Mats Männamaa wankril ära söitnud kunni wabriku juure. P. Karjamaa siin maha jäänud ja koju läind, nemad söitnd weel edasi kunni möisa pöllale, sealt tulnud nemad ära ja M. Männamaa soitnud koju poole. Muud ei tea tema ühtegi rääkida. Tema olnud ka kaunis joobnud ja ei tea kuida see tulnud, et ta tema wankri peale saanud.

Peeter Takking, Kurt-tumm, Kärdla wabriku mees, Lutheruse usku, astus ette. Johannes Tõu, Kärdla wabriku mees sai ka ettekutstud, wahelrääkijaks, sest et tema köigeparem, näitmise läbi P. Takkingiga rääkida wöib. Sai see asi ettepandud, räägib P. Takking, et tema üksi jala körtsust ära tulnud ja ühtegi sest asjast ei tea. Körtsus on tema kord M. Männamaa näinud.

Peeter Karjamaa, wabriku mees, astus ette ja räägib wälja, et tema, G. Pisa ja P. Takking eile öhtu M. Männamaa wankri peal Mäekörtsust ära söitnud, wabriku öuest läbi, Joh. Waldmanni öllepoodi poole. Tee peal, siin pool öllepoodi on wanker ümber läinud, et G. Pisa wäga kibedast söitnud, ja nemad köik maha kukkund. Seal on G. Pisa oma piipu järel otsinud, katsund ka M. Männamaa taskud läbi. Tema läinud sealt oma koju. Teised jäänud senna. Mis pärast sündinud, ei tea tema. Joobnud on nemad köik olnud, tema ise, kui ka töised.

Tunnistaja Mare Karjamaa, Johanni naene, siit wabrikust, astus ette ja tunnistab, et tema eile öhtu hilja üle pöllu tulnd, esite tulnd ta wastu üks mees hobusega, seejärel jala G. Pisa ja P. Takking. Ta waatnud ümber ja näinud et G. Pisa P. Takkinale käega Prähla metsa poole näitnud, ja naad pannud ka üle pöllu Prähla metsa poole minema.

Peeter Takking, Peeter Karjamaa ja Mare Karjamaa suud suud wasto, räägib ometi Peeter Takking wälja, et tema nende kaasas olnud. Et Pöllal G. Pisa M. Männamaaga rabelenud, tema pealt waatnud. G. Pisa teda seltsi kutsund ja nemad Prähla metsa M. Männamaale wasto läinud. Et G. Pisa seal M. Männamaa wankri peal seljali tömbanud. Et wanker kraawi läinud ja nemad wankri kraawist wälja töstnud. Kas G. Pisa M. Männamaa taskust raha wötnud, ei tea tema.

Mats Männamaa, Gustav Pisa ja P. Takking suud suud wasto. Mats Männamaa jääb kindlaks, et Gustav Pisa teda seljali tömbanud ja P. Takking taskust raha ära wötnud. P. Takking jääb kindlaks et tema mitte raha pole wötnud waid muidu juures seisnud. G. Pisa waidleb esite wasto, et tema koguni Prähla metsas pole olnud. Wiimaks tunnistab, et tema usub et ta seal olnud ja et see nönda öige on kui M. Männamaa tunistab, aga tema olnud nii joobnud et ei tea, mikspärast ta M. Männamaale tee peale wasta läind. Seda teab tema aga selgest et tema raha ei ole mitte wötnud. P. Takking on aga tema wasto rääkind, et M. Männamaa waletab, nii palju pole seda raha olnd. Kui tema küsinud, palju siis oli, öölnud ta, et ta seda ei tea. P. Takking aga üteb, et tema midagi sest rahast G. Pisaga pole rääkinud, ei teagi sellest, ega ole seda wötnud; ei ole temal ka raha sugugi. 6 Cop. on temal olnud, selle eest on ta körtsus täna homiku wiina wötnud. Ta taskust sai aga leitud raha 33 Cop.

P. Takking ütleb, et ta seda ise kingisepa töö eest saanud oma öe Lena käest, Ka ühe Kõpu tüdruku käest ja öe Anna käest. Muist on tema wiina eest ära kulutanud ja seda hoidnud. Öde Lena ei ole talle raha annud. Mis ta teiste käest kingisepa töö eest saanud, peab ta tema wanemate arwamise järel juba ammugi wiina eest olema ära kulutanud. P. Takking jääb aga kindlaks, et tema need möned kopikad omal on hoidnud, et tahtnud oma saapadele pooled tallad osta.

See kohtuasi saab körgest auustatud Saare Läänemaa Hakenrichtri herrale otsuse tegemiseks alandlikult ettepandud.

Pealeselle on Gustav Pisa ja Peter Takking juba enne warguse pärast mittu kord kohtu all olnud ja trahwitud saanud.

Gustav Pisa on Prot. XXV ja 33 al 1884 a. Uuri warguse pärast praegu weel Suurema kohtu all. Siit kogukonna kohtu poolt on ta warguse pärast trahwitud saanud, Prot. V ja 8 all 1884 ja Protokoll XX ja 39 all 1882, ja körtsutüli pärast Prot. XXIV ja 52 all 1882. Ja 1881 a. sai teda wangiwiisil seia toodud.

P. Takking on warguse pärast siin kogukonna kohtu poolt trahwitud saanud 1, Prt. XXIII ja 51 all 2, Prt. IX ja 11 all 1874, 3, Prt XI ja 19 all 1875. 4, 1882 ja Prot XI ja 24 all 1880 ja (1882) 5, Prot. V ja 8 al 1882 a. warguse pärast Hakenrichtri kohtu poolt ihunuhtlust saanud.

Kärdla Mäe körtsmiku ütlemise järel on G. Pisa kui P. Takking seesugused, kes sagedast kui mahti saawad, teiste taskudest püüdwad raha wötta. Tema on seda ise näind.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri] abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri] Kirjutaja: [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS