Sauga: Sauga vallakohtu aktiraamat (1911-1918)
| Leidandmed | EAA.3991.1.17 |
|---|---|
| Kaader |  3  4  5  6 |
| Daatum | 03.12.1910 |
| Protokolli number | 22 |
| Protokolli teema | 6. Töö- ja teenistussuhted |
| Märkused | Sauga Karja rawitsemise ühisuse asutamisleping |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| H. | Ainisson | Peakohtumees | |
| J. | Hanson | Kohtumees | |
| A. | Holm | Kohtumees | |
| J. | Tomson | Kirjutaja | |
§ 1. Ühisuse osanikud palkawad ühiselt oma karja pidamise juhatamiseks ja korraldamiseks karja rawitseja ja muretsewad temale tarwilikud riistad, selleks tarwis minewaid kulusi oma lüpsi lehmade arwu järele proportsionaalselt ühe suuruste osadena kokku pannes.
§ 2. Ühisuse osanikud kohustawad ennast: 1,) karja järelwaatamise kulusid iga kolme kuu peale ette ära maksma, wiimase kolme kuu jooksul olnud lüpsi lehmade kõrgema arwu järele, 2.) Karja rawitseja talus olekul, sellele korraliku korterit, ülespidamist ja järgmise liikme juurde küüti andma ja 2.) niipalju kui wõimalik rawitseja nõudmise järele karja kaswatuse ja hoiu juures parandusi ette wõtma ja teda tema töö juures awitama.
§ 3. Ühistusest wälja astuda wõib ainult aasta lõpul kui selle lepingu järele kanda wõetud kohustused kõik täidetud on. Kes wälja astuda soowib, peab sellest ühisuse eestseisusele wähemalt kolm kuud enne aasta lõppu teatama.
§ 4. Ühisuse asju ajab wiie liikmeline eestseisus, kes eneste keskelt esimehe ja laeka hoidja walib. Eestseisus ajab osanikude koosoleku juhatust mööda ühisuse asju ja saab selle poolt walitud.
§ 5. Eestseisus jagab karja järele waatamise kulud osanikude peale ära ja wõtab sisse, walib karja rawitseja, annab temale juhatust, määrab palga ning kutsub ühisuse osanikud koosolekuks kokku. Esimees hoiab ühistuse jookswad asjad ja kirja wahetuse joonel, walwab karja rawitseja tegewuse üle, annab laeka hoidjale
§ 6. Ühisuse aasta koosolek peetakse enne weebruari kuu 15. pääwa ja antakse siis mööda läinud aasta aruannet ühisuse tegewuse üle, mis esimees ette paneb, niisamuti waadatakse ka karja pidaja poolt ette pandud ja rewidentidest kinnitatud karja aruanne läbi. Teine korralik koosolek peetakse Septembri ehk Oktobri kuul, kus järgmise aasta tegewuse üle aru peetakse, eestseisuse liikmed ja kaks rewitenti walitakse. Erakorralised koos olekud peetakse tarwiduse järele. Koos olek peab nädala aja jooksul kokku kutsutama kui 1/5 osanikudest seda nõuawad. Koos oleku aeg ja koht teatatakse suusõnal ehk kirjalikult, kuidas selles asjas pea koosolek määrab.
§ 7. Ühisuse osanikude koos olek on otsuse wõimeline, kui 2/3 osanikudest koos on. Kui aga tarwilist arwu osaniku ei ilmu, siis määrawad koosolewad osanikud uue koosoleku, mis igal juhtumisel otsuse wõimeline on.
§ 8. Ühisuse osanikude koos olekul teahakse otsused lihtsa healte enamusesega, kud ühisuse tegewuse lõpetamiseks, preaeguse lepingu muutmiseks ja uute osanikude juurde wõtmiseks on 2/3 osanikude nõus olemist waja. Tarwilise healte enamusea tehtud otsused kirjutatakse ühisuse protokolli raamatusse ja on kõikide osanikude kohta ühte wiisi makswad.
§ 9. Ühisuse tegewuse lõpetamise korral jautatakse selle warandus liikmete wahel selle järele ära, kui palju nad aastas keskmiselt ühisuse kasuks on maksnud. Ühisuse wõlgade eest wastutawad kõik liikmed proportsionaalselt oma lehmade arwu järele lõpetuse korral.
Ülewal olewa lepinguga, mis raha wäärtuse peale järgmiselt on arwatud: Karja rawitseja palk 200 rubl., tema söök 36 rubl., tema kortel 10 rubl., tema küüt 5 rubl. ning temale oma asja toimetamise juures tarwis minewad riistad 35 rubl. selle arwatud aastaks, seega ühte kokku kaks sada üheksa kümmend kuus rubl. /296 rubl./ rahul olles heidame meie, alla kirjutajad, üheks aastaks
Siin ees pool tähendatud lepingu osalised on lehmade arwuga:
| 5 | lehma | ||
| 5 | " | ||
| 4 | " | ||
| 8 | " | ||
| 4 | " | ||
| 5 | " | ||
| 5 | " | ||
| 4 | " | ||
| 3 | " | ||
| 5 | " | ||
| 6 | " | ||
| 8 | " | ||
| 10 | " | ||
| 8 | " | ||
| 6 | " | ||
| 7 | " | ||
| 9 | " | ||
| 6 | " | ||
| 6 | " | ||
| 6 | " | ||
| 2 | " | ||
| 30 | " | ||
| 60 | " | ||
| 4 | " | ||
| 5 | " | ||
| 8 | " | ||
| 5 | " | ||
| 40 | " | ||
| 3 | " |
Allkirjad
Eesistnik:
Kohtunik:
"
Kirjutaja:
§ 1. Ühisuse osanikud palkawad ühiselt oma karja pidamise juhatamiseks ja korraldamiseks karja rawitseja ja muretsewad temale tarwilikud riistad, selleks tarwis minewaid kulusi oma lüpsi lehmade arwu järele proportsionaalselt ühe suuruste osadena kokku pannes.
§ 2. Ühisuse osanikud kohustawad ennast: 1,) karja järelwaatamise kulusid iga kolme kuu peale ette ära maksma, wiimase kolme kuu jooksul olnud lüpsi lehmade kõrgema arwu järele, 2.) Karja rawitseja talus olekul, sellele korraliku korterit, ülespidamist ja järgmise liikme juurde küüti andma ja 2.) niipalju kui wõimalik rawitseja nõudmise järele karja kaswatuse ja hoiu juures parandusi ette wõtma ja teda tema töö juures awitama.
§ 3. Ühistusest wälja astuda wõib ainult aasta lõpul kui selle lepingu järele kanda wõetud kohustused kõik täidetud on. Kes wälja astuda soowib, peab sellest ühisuse eestseisusele wähemalt kolm kuud enne aasta lõppu teatama.
§ 4. Ühisuse asju ajab wiie liikmeline eestseisus, kes eneste keskelt esimehe ja laeka hoidja walib. Eestseisus ajab osanikude koosoleku juhatust mööda ühisuse asju ja saab selle poolt walitud.
§ 5. Eestseisus jagab karja järele waatamise kulud osanikude peale ära ja wõtab sisse, walib karja rawitseja, annab temale juhatust, määrab palga ning kutsub ühisuse osanikud koosolekuks kokku. Esimees hoiab ühistuse jookswad asjad ja kirja wahetuse joonel, walwab karja rawitseja tegewuse üle, annab laeka hoidjale
§ 6. Ühisuse aasta koosolek peetakse enne weebruari kuu 15. pääwa ja antakse siis mööda läinud aasta aruannet ühisuse tegewuse üle, mis esimees ette paneb, niisamuti waadatakse ka karja pidaja poolt ette pandud ja rewidentidest kinnitatud karja aruanne läbi. Teine korralik koosolek peetakse Septembri ehk Oktobri kuul, kus järgmise aasta tegewuse üle aru peetakse, eestseisuse liikmed ja kaks rewitenti walitakse. Erakorralised koos olekud peetakse tarwiduse järele. Koos olek peab nädala aja jooksul kokku kutsutama kui 1/5 osanikudest seda nõuawad. Koos oleku aeg ja koht teatatakse suusõnal ehk kirjalikult, kuidas selles asjas pea koosolek määrab.
§ 7. Ühisuse osanikude koos olek on otsuse wõimeline, kui 2/3 osanikudest koos on. Kui aga tarwilist arwu osaniku ei ilmu, siis määrawad koosolewad osanikud uue koosoleku, mis igal juhtumisel otsuse wõimeline on.
§ 8. Ühisuse osanikude koos olekul teahakse otsused lihtsa healte enamusesega, kud ühisuse tegewuse lõpetamiseks, preaeguse lepingu muutmiseks ja uute osanikude juurde wõtmiseks on 2/3 osanikude nõus olemist waja. Tarwilise healte enamusea tehtud otsused kirjutatakse ühisuse protokolli raamatusse ja on kõikide osanikude kohta ühte wiisi makswad.
§ 9. Ühisuse tegewuse lõpetamise korral jautatakse selle warandus liikmete wahel selle järele ära, kui palju nad aastas keskmiselt ühisuse kasuks on maksnud. Ühisuse wõlgade eest wastutawad kõik liikmed proportsionaalselt oma lehmade arwu järele lõpetuse korral.
Ülewal olewa lepinguga, mis raha wäärtuse peale järgmiselt on arwatud: Karja rawitseja palk 200 rubl., tema söök 36 rubl., tema kortel 10 rubl., tema küüt 5 rubl. ning temale oma asja toimetamise juures tarwis minewad riistad 35 rubl. selle arwatud aastaks, seega ühte kokku kaks sada üheksa kümmend kuus rubl. /296 rubl./ rahul olles heidame meie, alla kirjutajad, üheks aastaks
Siin ees pool tähendatud lepingu osalised on lehmade arwuga:
| 5 | lehma | ||
| 5 | " | ||
| 4 | " | ||
| 8 | " | ||
| 4 | " | ||
| 5 | " | ||
| 5 | " | ||
| 4 | " | ||
| 3 | " | ||
| 5 | " | ||
| 6 | " | ||
| 8 | " | ||
| 10 | " | ||
| 8 | " | ||
| 6 | " | ||
| 7 | " | ||
| 9 | " | ||
| 6 | " | ||
| 6 | " | ||
| 6 | " | ||
| 2 | " | ||
| 30 | " | ||
| 60 | " | ||
| 4 | " | ||
| 5 | " | ||
| 8 | " | ||
| 5 | " | ||
| 40 | " | ||
| 3 | " |
Allkirjad
Eesistnik:
Kohtunik:
"
Kirjutaja: