Protokoll XXVII.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.

Ette sai woetud see tüli, mis 15 Septembril Joh. Waldmann öllepoodis ette tuli.

Gustav Sesmin astus ette ja räägib wälja, et Pühapääw öhtu, 15 Septembril teind Aleksander Weskberg J. Waldmanni öllepoodis ühe Koppu mehega wähe nurinat. Tema wiinud teda kotta ja öölnd: Ole ikka tasa, ära tühja kära tee! J. Waldmann tulnud senna ja löönud temale ühe hoobi wasto pead, et müts maha läind. Pärast küsind tema toas J. Waldmann käest, miks sa mind löid? J. Waldmanni wend Gustav Waldmann tulnud senna, annud talle kaks kord hoobi rindu, nönda et ta mölemad korrad maha kukkunud. Tema küsinud: Miks sa lööd mind? G. Waldmann wastanud: ma ei löö kedagi, ma lükkan muidu, ja wiinud teda wälja, lükkand teda maha, tulnud ise peale ja annud temale weel hoopisid. Pärast toas hakkanud Rootsi Tauchermassina Timmermann Carl Olson nalja pärast tema ümber kinni, tema langend Joh. Kõmmus peale. Joh. Kõmmus wöttnud öllepudeli, löönud seega C. Olsoni wasto silmi, et haaw nina peale järele jäänud.

Aleksander Weskberg astus ette ja räägib wälja, et tema öllepoodi kord ühe Kopu mehele öölnd: osta mulle ka paar pudelt ölut? Tema arwand seda meest tundma, olnd aga siiski temast wöeras. Mees küsind: Miks ma seda sulle ostan?- G. Sesmin wiind teda kotta ja öölnd: Seisa rahu, ära ühtegi kära tee. Joh. ja G. Waldmann saanud seal G. Sesminiga riidu. Tema tulnd sealt warsti ära ja ei tea sest riiust suurt ühtegi.

Carl Olson, Rootsi Tauchermassina Timmermann astus ette ja räägib wälja, et temal ühtegi asja pole selle tüliga. Tema on aga nälja pärast seal G. Sesmini ümber kinni hakkanud ja oolnud Rootsikeeles: Mis sa tühja tülitsed? Joome parem ölut! Et G. Sesmin joobnud olnud, langenud ta maha, J. Kõmmus peale. Tema läinud eemale. Ühe korraga wiskab Joh. Kõmmus ühe öllepudeliga temale wasto nägu, et nina peale haaw järele jäänud. Pärast hakkanud tema J. Kõmmus käe warrest kinni ja küsinud, miks ta teda löönud? Siis on J. Kõmmus kuue waruka ömblus wähe lahti kärisenud. G. Sesmin on tema tutaw. Joh. Kommus on temal näu poolest tuntud. Enne iial pole neil tüli ega riidu üksteise wahel olnud, ja nönda wana wiha ka mitte.

Joh. Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et Carl Olson on seal G. Sesmini wastu silmi löönud, et G. Sesmin maha langenud ja peaga otse tema kubemese, et tema suurt walu saanud ja üsna segaseks jäänud. Siis on tema öllepudeliga Carl Olsoni löönud. Carl Olson on ka tema kuue katki käristanud. Siis tulnud ka Joh. ja G. Waldmann tema kallale.

Peeter Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et tema sest tülist suuremat ei tea. Kui tema öuest tuppa tulnud, olnud Joh. ja G. Waldmann tema wenna Joh. Kõmmus kallal. Tema läind wahele, siis lahkund naad ära.

Suud suud wastu ütleb Joh. Kõmmus, et Carl Olson G. Sesmini on löönud. Carl Olson ja G. Sesmin ütlewad et Carl Olson ei ole löönud.

Johann Waldmann, öllepoodi peremees astus ette ja räägib wälja, et kui tema nimetud Pühapääwa öhtul koju tulnud, öölnud tema naene: Tule rutu, Weskberg tahab siin ühe Kopumehe peale kippuda. Kui tema tuppa läinud, olnud A. Weskberg ja G. Sesmin teine teise ümber kinni. Tema saatnud neid mölemaid wälja. G. Sesmin tulnud jälle tuppa ja küsinud tema käest: Miks sa mind löid? Tema wastanud: et ta pole mitte löönud. Tema käinud kord ära, tulnd jälle tagasi, siis olnd möned mehed tema wenna G. Waldmann juures ja Johannes Sääsing peab tema wenda olema ka kaks hoopi löönud. Möned peawad seal olema ka nugadest rääkinud. Selle peale tahtnud G. Sesmin wahekambri minna, tema pole lasknud. Carl Olson hakkanud G. Sesmini ümbert kinni ja öölnud: Mis sa käratsed? G. Sesmin kukkunud maha. Joh. Kõmmus tulnud, wötnud laua pealt öllepudeli, löönud Carl Olsonile wastu silmi. Tema ja ka möni teine läinud Joh. Kõmmust kinnipidama ja seega löpnud tüli.

Gustav Waldmann astus ette ja räägib wälja, et kui wend Joh. Waldmann kord ära käinud, käskinud ta teda toas ülewaadata. G. Sesmin olnud rahuta. Tema keelanud teda. G. Sesmin öölnud: Mis sull siin asja on? - hakkanud ka tema rindu kinni ja käristanud tall kolm nööpi kuue eest ära. Tema lükkanud teda paar kord ja saatnud teda öue. Öues tulnud keegi, lükkanud neid mölemaid maha ja Johannes Sääsing tulnud ja annud temale wiis hoopi pihta, ise pannud jooksu. G. Kastanie peab seal olema ka nuga otsinud ja wend öölnud temale, et wist tema pärast nuga otsitud.

Johannes Sääsing astus ette ja tunnistab, et Gustav Waldmann toas juba kolm kord G. Sesmini löönud, siis teda öue wiinud, maha lükkanud, ise ta peal olnud ja ikka weel hoopisi annud. Siis on tema G. Waldmanni G. Sesmini pealt ära tömbanud, et G. Sesmin saanud ülestöusta. Löönud ei ole tema teda mitte üht hoopi. Joh. Mäeumbaed ja G. Kastanie on seal juures seisnud.

Johannes Mäeumbaed astus ette ja tunnistab, et Johannes Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt küll ära tömbanud kui naad öues maas olnud, aga mitte teda löönud. Nugade otsimisest ei tea tema muud, kui et G. Sesmin tema käest kord nuga küsinud, aga mis ta sellega teeb, ei ole ta öölnud.

Gustav Kastanie astus ette ja tunnistab, et tema mitte pole näind, et Johannes Sääsing G. Waldmanni oleks löönud. Kui G. Waldmann ja G. Sesmin öues maas olnud, on Joh. Sääsing G. Waldmanni G. Sesmini pealt äratömbanud, muud pole ta teinud. Et seal selle ajal keegi oleks nuga otsinud, seda pole tema kuulnud.

Peet Püss kes ka seal olnud, astus ette ja sai küsitud. P. Püss tunnistab, et tema sest tülist ühtegi suuremat ei tea. Kui tema toas kuulnud, et öues tüli on, läinud tema öue, siis polnud midagi enam näha. Joh. Sääsing on kord ümber toa jooksnud, aga et ta G. Waldmanni oleks löönud, seda pole tema näinud.

G. Waldmann ja G. Sesmin suud suud wastu jääwad waidlema.

G. Waldmann ja Joh. Sääsing suud suud wastu jääwad waidlema.

Köik suud suud wastu jääwad waidlema, igaüks jääb oma wäljarääkimise juure kindlaks.

Otsus: Johannes Kõmmus, maksab trahwi, et ta C. Olsonile werise hoobi ilmasüüta löönud, 3 Rub. ja ei saa oma kuue eest mis kärisenud, ühtegi kahjutasumist.

Köik teised, kelle asi waidlemise peale jäi, said ka köwasti noomitud. Johann Waldmann sai iseärani noomitud sellepärast et alaealisi, peaaegu üsna lapsi omas öllepoodis sallib; sest kui polizei selle tüli pärast öllepoodi sai kutstud, leidis ta neid seal palju ja saatis koju.

Seega sai kohtupääw löpetud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]