Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)
| Leidandmed | EAA.2827.1.5 |
|---|---|
| Kaader | 99 100 101 102 |
| Daatum | 24.09.1885 |
| Protokolli number | XXVII,36 |
| Protokolli teema | 9. Sõim ja vägivald |
| Märkused | Trahw 5 October. wäljamakstud. Nimi Kastanie kui Kastagne, Kastanje. |
| Kohtumehed | |||
|---|---|---|---|
| Eesnimi | Perekonnanimi | Täisnimi | Roll |
| H | Pisa | Peakohtumees | |
| W | Poola | Abikohtumees | |
| W | Mölder | Abikohtumees | |
| Gustav | Bransfeld | Gustav Bransfeld | Kirjutaja |
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.
Ette sai woetud see tüli, mis 15 Septembril Joh. Waldmann õllepoodis ette tuli.
Aleksander Weskberg astus ette ja räägib wälja, et tema õllepoodi kord ühe Kopu mehele öölnd: osta mulle ka paar pudelt õlut? Tema arwand seda meest tundma, olnd aga siiski temast wõeras. Mees küsind: Miks ma seda sulle ostan?- G. Sesmin wiind teda kotta ja öölnd: Seisa rahu, ära ühtegi kära tee. Joh. ja G. Waldmann saanud seal G. Sesminiga riidu. Tema tulnd sealt warsti ära ja ei tea sest riiust suurt ühtegi.
Carl Olson, Rootsi Tauchermassina Timmermann astus ette ja räägib wälja, et temal ühtegi asja pole selle tüliga. Tema on aga nälja pärast seal G. Sesmini ümber kinni hakkanud ja oolnud Rootsikeeles: Mis sa tühja tülitsed? Joome parem õlut! Et G. Sesmin joobnud olnud, langenud ta maha, J. Kõmmus peale. Tema läinud eemale. Ühe korraga wiskab Joh. Kõmmus ühe õllepudeliga temale wasto nägu, et nina peale haaw järele jäänud. Pärast hakkanud tema J. Kõmmus käe warrest kinni ja küsinud, miks ta teda löönud? Siis on J. Kõmmus kuue waruka õmblus wähe lahti kärisenud. G. Sesmin on tema tutaw. Joh. Kommus on temal näu poolest tuntud. Enne iial pole neil tüli ega riidu üksteise wahel olnud, ja nõnda wana wiha ka mitte.
Joh. Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et Carl Olson on seal G. Sesmini wastu silmi löönud, et G. Sesmin maha langenud ja peaga otse tema kubemese, et tema suurt walu saanud ja üsna segaseks jäänud. Siis on tema õllepudeliga Carl Olsoni löönud. Carl Olson on ka tema kuue katki käristanud. Siis tulnud ka Joh. ja G. Waldmann tema kallale.
Suud suud wastu ütleb Joh. Kõmmus, et Carl Olson G. Sesmini on löönud. Carl Olson ja G. Sesmin ütlewad et Carl Olson ei ole löönud.
Gustav Waldmann astus ette ja räägib wälja, et kui wend Joh. Waldmann kord ära käinud, käskinud ta teda toas ülewaadata. G. Sesmin olnud rahuta. Tema keelanud teda. G. Sesmin öölnud: Mis sull siin asja on? - hakkanud ka tema rindu kinni ja käristanud tall kolm nööpi kuue eest ära. Tema lükkanud teda paar kord ja saatnud teda õue. Õues tulnud keegi, lükkanud neid mõlemaid maha ja Johannes Sääsing tulnud ja annud temale wiis hoopi pihta, ise pannud jooksu. G. Kastanie peab seal olema ka nuga otsinud ja wend öölnud temale, et wist tema pärast nuga otsitud.
Johannes Sääsing astus ette ja tunnistab, et Gustav Waldmann toas juba kolm kord G. Sesmini löönud, siis teda õue wiinud, maha lükkanud, ise ta peal olnud ja ikka weel hoopisi annud. Siis on tema G. Waldmanni G. Sesmini pealt ära tõmbanud, et G. Sesmin saanud ülestõusta. Löönud ei ole tema teda mitte üht hoopi. Joh. Mäeumbaed ja G. Kastanie on seal juures seisnud.
G. Waldmann ja G. Sesmin suud suud wastu jääwad waidlema.
G. Waldmann ja Joh. Sääsing suud suud wastu jääwad waidlema.
Kõik suud suud wastu jääwad waidlema, igaüks jääb oma wäljarääkimise juure kindlaks.
Otsus: Johannes Kõmmus, maksab trahwi, et ta C. Olsonile werise hoobi ilmasüüta löönud, 3 Rub. ja ei saa oma kuue eest mis kärisenud, ühtegi kahjutasumist.
Kõik teised, kelle asi waidlemise peale jäi, said ka kõwasti noomitud. Johann Waldmann sai iseärani noomitud sellepärast et alaealisi, peaaegu üsna lapsi omas õllepoodis sallib; sest kui polizei selle tüli pärast õllepoodi sai kutstud, leidis ta neid seal palju ja saatis koju.
Seega sai kohtupääw lõpetud.
Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed W. Mölder ja W. Poola, kohtupääwa pidamas.
Ette sai woetud see tüli, mis 15 Septembril Joh. Waldmann õllepoodis ette tuli.
Aleksander Weskberg astus ette ja räägib wälja, et tema õllepoodi kord ühe Kopu mehele öölnd: osta mulle ka paar pudelt õlut? Tema arwand seda meest tundma, olnd aga siiski temast wõeras. Mees küsind: Miks ma seda sulle ostan?- G. Sesmin wiind teda kotta ja öölnd: Seisa rahu, ära ühtegi kära tee. Joh. ja G. Waldmann saanud seal G. Sesminiga riidu. Tema tulnd sealt warsti ära ja ei tea sest riiust suurt ühtegi.
Carl Olson, Rootsi Tauchermassina Timmermann astus ette ja räägib wälja, et temal ühtegi asja pole selle tüliga. Tema on aga nälja pärast seal G. Sesmini ümber kinni hakkanud ja oolnud Rootsikeeles: Mis sa tühja tülitsed? Joome parem õlut! Et G. Sesmin joobnud olnud, langenud ta maha, J. Kõmmus peale. Tema läinud eemale. Ühe korraga wiskab Joh. Kõmmus ühe õllepudeliga temale wasto nägu, et nina peale haaw järele jäänud. Pärast hakkanud tema J. Kõmmus käe warrest kinni ja küsinud, miks ta teda löönud? Siis on J. Kõmmus kuue waruka õmblus wähe lahti kärisenud. G. Sesmin on tema tutaw. Joh. Kommus on temal näu poolest tuntud. Enne iial pole neil tüli ega riidu üksteise wahel olnud, ja nõnda wana wiha ka mitte.
Joh. Kõmmus astus ette ja räägib wälja, et Carl Olson on seal G. Sesmini wastu silmi löönud, et G. Sesmin maha langenud ja peaga otse tema kubemese, et tema suurt walu saanud ja üsna segaseks jäänud. Siis on tema õllepudeliga Carl Olsoni löönud. Carl Olson on ka tema kuue katki käristanud. Siis tulnud ka Joh. ja G. Waldmann tema kallale.
Suud suud wastu ütleb Joh. Kõmmus, et Carl Olson G. Sesmini on löönud. Carl Olson ja G. Sesmin ütlewad et Carl Olson ei ole löönud.
Gustav Waldmann astus ette ja räägib wälja, et kui wend Joh. Waldmann kord ära käinud, käskinud ta teda toas ülewaadata. G. Sesmin olnud rahuta. Tema keelanud teda. G. Sesmin öölnud: Mis sull siin asja on? - hakkanud ka tema rindu kinni ja käristanud tall kolm nööpi kuue eest ära. Tema lükkanud teda paar kord ja saatnud teda õue. Õues tulnud keegi, lükkanud neid mõlemaid maha ja Johannes Sääsing tulnud ja annud temale wiis hoopi pihta, ise pannud jooksu. G. Kastanie peab seal olema ka nuga otsinud ja wend öölnud temale, et wist tema pärast nuga otsitud.
Johannes Sääsing astus ette ja tunnistab, et Gustav Waldmann toas juba kolm kord G. Sesmini löönud, siis teda õue wiinud, maha lükkanud, ise ta peal olnud ja ikka weel hoopisi annud. Siis on tema G. Waldmanni G. Sesmini pealt ära tõmbanud, et G. Sesmin saanud ülestõusta. Löönud ei ole tema teda mitte üht hoopi. Joh. Mäeumbaed ja G. Kastanie on seal juures seisnud.
G. Waldmann ja G. Sesmin suud suud wastu jääwad waidlema.
G. Waldmann ja Joh. Sääsing suud suud wastu jääwad waidlema.
Kõik suud suud wastu jääwad waidlema, igaüks jääb oma wäljarääkimise juure kindlaks.
Otsus: Johannes Kõmmus, maksab trahwi, et ta C. Olsonile werise hoobi ilmasüüta löönud, 3 Rub. ja ei saa oma kuue eest mis kärisenud, ühtegi kahjutasumist.
Kõik teised, kelle asi waidlemise peale jäi, said ka kõwasti noomitud. Johann Waldmann sai iseärani noomitud sellepärast et alaealisi, peaaegu üsna lapsi omas õllepoodis sallib; sest kui polizei selle tüli pärast õllepoodi sai kutstud, leidis ta neid seal palju ja saatis koju.
Seega sai kohtupääw lõpetud.