Haslawa kogokonna kohus 29 Mail 1881.

Man oliwad:

Pääkohtumees  Mihkel Klaos

kohtumees Johan Link

dito Johan Udel

Tännasel ülewal nimetud pääwal anti Haslawa mõisa pärishärra Graf Scheremetjewi woliwõtja härra  C. Alabuschewi ning Haslawa mõisa walitsuse poolest 14 orjusega mõisa maa peremeestele, kelle kontrahi aeg, 23mal Aprillil 1882 ümberjookseb, säädust mööda Liwimaa Kubermangu walitsusest 7mal Julil 1865 № 67 wälja antud ja Kõige Kõrgemalt kinnitud patenti põhja pääl üles, et wana kontrahi sees ülespantud tingimetega mitte rahul ei olla, mis pääle ka selle sama patenti põhja pääl uus ess seisaw 12ne aasta kontraht kuulutud sai.

Sillaotsa ja Zirgaste talurentnikule Haslawa wallale, sai üles ütteldud, aga mitte uus rent kuulutatud, sellepärast, et woliwõtja härra mitte enam wallale nimetud kohtasid anda ei taha, sest et need talud mitte kontrahi pärra  peetud ei ole saanud.

Raha-rendi-kontraht

selle Haslawa mõisa maa järele nimetud talukoht.

A.

Haslawa mõisa walitsuse, Graf Scheremetjewi härral perrismõis, ja selle ...... kogodose hingekirjas üleswõetud N.N. wahel on Livlandi talurahwa sääduse § 196 sest 13 Nowembrist 1860 ära täitmiseks alnimetud raha-rendi-kontraht kokkoräägitud ning kinnitud saanud.

§ 1.

Haslawa mõisa walitsus annab rendi pääle

A -talukoht, mis oma maa hinna järele on wäärt, 00 taadrid ja 00 krossi, kahetõistkümne järestiko aastade pääle, see on 23 Aprillist 1882 seni kui 23 Aprillini 1804 selle NN kätte, kellele seesinane A talukoht rüütli seltsi maamõetja C. Beckerist aastal 1873 ja 1874 walmistatud kaardi ning nende maade pääl märgitud piiride järel on kätte antud saanud.

§ 2.

Kui palju hoonesid selle talukohta on, ja mis moodi needsamad nüüd on, ning ka kuida selle  koha seisus on, sest annab selgemat täädust see  lisakiri, mis selle kontrahti otsas seisab, ning mis mõlemad poolt on kihelkonna kohtu ees kinnitud saanud, et see nõnda õige on.

§3.

Raha renti selle A talukoha eest maksab rentnik iga aasta kõige Haslawa pärishärrale 00 rubl. hõbb. ja nimelt alseiswa termini sees: esimest poolt osa 00 rubl. iga aasta 23 Aprilli poole aasta pääle ette, ja tõist poolt osa 00 rubl. iga aasta 23 Octobril jälle poole aasta pääle ette. Kui rentnik NN neid terminisid mitte ei pia, siis on seesinane kontraht termini pääwast saadik murtud, ning on Haslawa mõisa walitsusel õigus warsti nimetud A talu tõise rentniku kätte anda.

§ 4. 

Rentniku kohus on, seda tema kätte rendi pääle antud A talukohta igapidi sündsa põllo harrimise sääduse järrele tallitada, ja kui rendi aastad mööda on, ning kui ülesütlemine on kõrra järrele ühelt poolt nende kahe kontrahi tegiatest tääda antud saanud, siis peab tema seda talukohta alnimetud seisuses jälle nõnda tagasi andma, et:

a) talukoha hooned ja nimelt nende kattused olgo sündsa korra pääl;

b) rükki wälli sõnniko ning mõtsamaa pääl olgo häste harritud ning õigel aeal hea seeme senna pääle külwatud;

c) aiad olgo hea korra pääl;

d) heinamaad wõssust puhastatud ja kos tarwis kraawid lõigatud ilma tasumata;

e) kõik wiimane sõnnik, ja mis on üle jäänud loomade toito ja põhko peab senna koha pääle ja ilma tasumata:

f) talupiirid olgo puhtad ja piiri märgid häste hoitud ülewal;

g) tööde poolest essseswa tööaasta pääle on iga taadri pääle sest A talust pool jalga alupikkusi ahjopuid walmis lautud ilma hinnata talusse sisse jätta ja peawad suwepõllod walmis küntud olema.

§ 5.

Rentnik saab iga aasta mõtsamaad pruukimiseks säädust mööda 24mas jaggu talukoha mõtsa maast ja peab selle mõtsamaa prukimise juures õiete nende Livlandi talurahwa sääduse § 141-145 sest 13 Nowemb. 1860 säädmise järrele tegema.

§ 6.

Rentnik ei saa talukoha tarwituseks sugogi ei ahjopuud ei ka aiapuud pärishärra poolt. Uudeks ehidusteks aga, mis Haslawa mõisa walitsus tema rendikohas arwab tarwis olemwad, ja selle kontrahi lisakirjas nimetatud inventariumi hoonede kohendamiseks, saab rentnik pärrishärra käest tarwilikud palgid, roowid ja lattid, mis rentnik säält, kas Haslawa mõisa mõtsades ehk wõera omanikude mõtsades neid temale kätte näidatakse, ilma hinnata peab raiuma ja talusse wedama, ning peab rentnik kõige asjade sees ennast Haslawa mõisa mõtsa säädmiste alla heitma, niisama kui selle omaniko mõtsa säädmiste alla, kus temal ehituse material raiumiseks kätte näidatakse.

§ 7.

Õlgi, heino ega põhko ei tohi rentnik selle Livlandi talurahwa sääduse sest 13 Nowemb. 1860 § 146 ja 147 järrele ei wälja lainata, ega äramüia, ei ka muidu koha päält ära saata ilma mõisa walitsuse teadmata ning tahtmata.

§ 8.

Liwlandi talurahwa sääduse sest 13 Nowemb. 1860 § 207 järrele ja nende walla walitsuse iga aastade ära jaotamiste ning säädmiste järrele on rentniko kohus, seda jago Krono- ning walla maksud, ja mu sundimised, mis tema talukoha päle tulewad, täieste ära täita, ilma Haslawa pärishärra käest kahjutasumist nõuda. 

§ 9.

Kõik õnnetused ja äppardused, mis tulewad pikse tulle, ehk rahesao ehk weiste katko läbi, neid peab rentnik kui oma kahjuks kandma, ilma et Haslawa pärishärra käest kahjutasumist wõib nõuda. Peaks siiski selle kontrahti rendi aastal mõni selle talukoha hoone pitkse tullest ära põllema, siis saab wana asemel uue hoone ehituseks pärishärra poolt tarwiliko palgid antama, sellesama kombel ja wiisil kui § 6 nimetadi. Kõige muu tullekahjude juures aga ei saa pärishärra mitte palgid andma.

§ 10.

Kui rentnik on ennast kullutanud selle talukoha parandamise hääks, siis ei wõi tema muud tasumist selle eest pärrida, kui aga seda, mis on säetud Livlandi talurahwa sääduses sest 1860 aastast nende § 136-139, ja on siis selle asja poolest nimelt weel säetud saanud, et wälja lahkuw rentnik, kontrahti lõppul rendikohta ära andes, üksnes niisuguste kohaparandamiste eest wõib kahjutasumisi nõuda, kus ta enne kohaparandamist käsile wõtmist Haslawa mõisa walitsuseslt lubba nõudnud, koha parandamise tasumise hinnaga kokko leppinud ja selle poolest Haslawa mõisa walitsuse käest tähte saanud.

§ 11.

Mõisa walitsusel on see õigus, et ta igal aeal ja nii mitto kord, kui see tema meele järrele on, seda talukoha tallitamist wõib kas isse läbi waadata, ehk jälle teistest lasta läbi katsuda.

§ 12.

Ilma mõisa walitsuse teadmata ning tahtmata ei tohi rentnik oma talukohta ei terwelt ega jaokaupa mõne muu inimese kätte anda, waata § 210 Livlandi talurahwa sääduse sees sest 13 Nowembrist 1860.

§ 13.

Kui sedasinnast kontrahti ei mõisa walitsuse ega rendiwõtja poolt ei saa ülesööldud keige hiljemine (25 Julil 1893) Jakobi päwal aasta enne selle kontrahti lõppetust, walla kohtu ees, siis jääb see oma auu sees seisma jälle eddasi kolme aasta pääle selle § 215 Livlandi talurahwa sääduse sest 13mast Nowembrist 1860 põhja pääl.

§ 14.

1sel Webruaril enne talukoha äraandmist on rentniko kohus pooljago ellomaja ning muu hoonetest oma sissetuleja järgmisele kätte anda.

§ 15.

Rentnik panneb kautsioniks kõige nende kontrahti järrele ennese pääle wõetud sundimuste pärrast ülekeige oma wiimane warandus ja nimelt oma tallituse jäädawad, ehk inwentariumist, kelle sees olgo kõige wähemine 00 hobusid ja 00 tõpraelajat, mis hea korra pääl on ülespeetud. 

§ 16.

Kui rentnik enne kontrahti aastade lõppetust peaks ära surrema, siis käiwad kõik selle kontrahti õigused ning sundimused tema päriate ning järeltulijate pääle, isseäranis tema wanema poea pääle. Se wasto, kui selle mõisa pidamise ehk pärrimise õigus lähab tõiste kätte, siis ei saa seda kontrahti ei ühelgi wiisil ümber tehtud selle Livlandi talurahwa sääduse § 208 järrele sest 13mast Nowemb. 1860, waid see jääb oma täie auu sees seisma.

§ 17.

Kõige ende asjade poolest, mis mitte nimelt polle selle kontrahti sees kinnitud, kui säält peaks mõni waidlemine tõusma, siis saab seda õiendud Livlandi talurahwa sääduse säädmiste järrele sest 13mast Nowembrist 1860.

§ 18.

Lisakirri: Isseäralised säädmised ning kohused:

1) Rentnik peab kõiges oma talukohas ettewõetawa uue ehituste ja suurema kohendamiste juures oma kullo pääle ehitawa hoone ala kiwidest, lubjaga ehitud alusmüüri pannema, nimelt, nõnda: rehe ja elotua ala alusmüüri kõige wähemalt kaks jalga maa sisse, pooltõist jalga ülemaa ja kaks ja pool jalga paksu. Lojuste laude juures peab alumine kaks jalga maa sees, kolm jalga maa pääl ja kaks ja pool jalga paks olema. Kelder mis maa sees, peab hoopis kiwwist ehitud ja maa pääl pooltõist jalga korralikult lubjaga olema müüritud ja siis alles, kui niisugune alusmüür walmis, saawad rentnikule tarwilesed palgid hoone ehitamiseks pärrishärra poolt kätte näidatama.

2) Kui talukoht kontrahti ära lõppul peaks tagasi antama, siis lubab Haslawa mõisa walitsus wäljalahkuwa rentnikule mõisa pärishärra poolt üks rubla hõbb. iga häste ehitud, kohentud ja lubjaga müüritud wundamendi ja keldre ruutsülla kiwiseina eest kahju tasuda. Raud-hingede eest, raua, klaasi, ahjude ja korsnade eest aga mis hoonete juures, saab wälja lahkuw rentnik kahjutasumist seda mööda, kuida asjade hind toll aeal oli ja rentnik om tõeks tennu et nema just niipalju massiwa, aga alles pääle selle, kui säädust mööda iga aastased kaks ja pool protsenti hoone pruukimise eest maha said arwatud.

3) Kõige taluhoonete ehitamiseks tarwiliko kiwi ja puumateriali wedamise taluhoonete ehitamise ja parandamise, kattusse panemise ja seks tarwiliko hõlgede eest ei saa wäljamineja rentnik mingisugust kahjutasumist.

4) Rentniko kohus on uue hoone ehitamiseks Haslawa mõisa walitsuselt luba küsida, ja peab tema seda hoonet kõwaste ja ei kuhogi muu paika ehitama, kui senna, kos temale Haslawa mõisawalitsuse poolt kohta talus seks kätte näidatud. Kui temal aga mõisa walitsuse poolt hoone ehitamiseks mitte luba ei peaks antama, ka mitte kohta seks kätte ei näidatama, siis ei ole rentnikul mitte õigust selle eest kahjutasumist nõuda.

5) Rentnikul ei ole mitte luba olgo mingi nime al tahtes, isseäranis popsi ehk sulaste hooneid pidada ehk kogoni ehitada niisama wähe on rentnikul luba, oma talukoha rendimaa päält põllokiwa, liiwa ega kruusa ja sawwi ära müija.

6) Kõige Haslawa mõisa maa talukoha rentnikkudel, nõnda kui ka Haslawa mõisa rentnikul ja Haslawa mõisa walitsusel on luba oma tarbeks Haslawa mõisa maa talukoha piiridest kiwa, kruusa, liiwa ja sawwi säält wõtta, kus neid rohkeste maa sees leida on.

7) Rentnik kinnitab ja tunnistab, et tema oma talukoha maamõetmisega, mis aastal 1873 ja 1874 sündis, oma talukoha piiridega ja selle koha taadri suurusega täieste rahul on, ning lubab tema nende asjade poolest pärishärra käest midagi enam nõuda ei taha.

8) Kui Krono poolt enne rendi alostamist ehk ka ise rendi aeal ühte uut maamaksu (Tessatini maks) peaks pääle pantama, siis on rentnik NN kohus oma renditu talu A eest kohe 23mast Aprillist 1882, kus temal saab koht kätte antus, nimetud talu aasta osamaksu hendast - ilma tasumata Haslawa pärrishärra poolt - iga aasta maksma.

Haslawa Mõisa maa talud (1882 senikui 1894)

Wakku №	Talude ja  rentnikud nimed	Talukoha suurus		Aasta rent	Poole aasta rent				Hobusid	Tõpra elajid	Sissemastaw käeraha 1/6 sest terwe aasta rendist mis tuleb massa
		Taad.	Kross.	Rubl.	23 April		23 Octob.				Rubl	Kop
					Rubl.	Kop.	Rubl.	Kop
27	Kriisa Jaan Link	22	30	162	81	-	81	-	2	9	27	-
28	Kliima Jaan Kliim	23	30	174	87	-	87	-	2	10	29	-
32	Musta Jaan Kiesa	16	60	100	50	-	50	-	2	7	16	66⅔
34	Molliko Peter Tuberg	26	-	200	100	-	100	-	3	12	33	33⅓
42	Labbi Michel Klaos	25	45	198	99	-	99	-	3	12	33	-
65	Wanka Jaan Post	34	60	242	121	-	121	-	4	13	40	33⅓
66	Zobbi Peter Hansen	19	45	138	69	-	69	-	2	8	23	-
67	Utte Jaan Hansen	18	60	130	65	-	65	-	2	8	21	66⅔
68	Lillu Tomas Kahmann	17	30	122	61	-	61	-	2	7	20	33⅓
69	Tikku Joh. Udel	17	-	118	59	-	59	-	2	7	19	66⅔
70	Peetso Joh. Soo	15	30	106	53	-	53	-	2	6	17	66⅔
78	Tilba Jaan Rosenthal	16	-	96	48	-	48	-	2	6	16	-

Kogokonna kohtu otsus:
Saab nii kui sündind protokolli üles pantud ja on kogokonna kohtu poolt ülewal nimetud peremeestele Kubermangu Walitsuse poolest 7mast Julist 1865 № 67 all wälja antud ja kõige kõrgemalt kinnitud patenti põhjuse pääl kuulutud, et nemad 2 nädala pärast see on 12mal Junil 1881 kogokonna kohtule teada andwad, kas nemad nende tingimistega oma kohtasid rentida tahawad ja selle pääle sääduslik 6 osa aasta rendist nimetud pääwal sisse maksawad ehk wastalisel korral oma õigust kaotawad ja on mõisa walitsusel pääle nimetud termini õigus neid kohtasid ühe tõise kätte wälja rentida.

Pääkohtumees Mihkel Klaos XXX

Kohtumees Johan Link XXX

dito Johan Udel XXX