Moisa wallitsusse polest Küssiti, sest et temma Kirja olli sanud Kihhelkonna kohto polest, et Jaak Pullerits ja Jurri Wannaus piddid 10mal sel ku päwal Holdre moisas ollema, ja sest et nemmad seäl ka on olnud: mis pärrast neid olli sinna noutud? ja mis nemmad ollid seält Kuulda sanud:
Wastasid siis Jaak Pullirits ning Jürri Wannaus et nemmad Holdre-moisa ollid olnud, ja et seäl ei olle mu keddagi, ei kohto-härrad, egga kohto mehhed, muido et kirjotaja issand neile olli kulutand:
1. et-mis Paisto kirriko-herra sönniko weddamisse pärrast 1825mal aastal oli Kihhelkonna-kohtule kaibanud, et temma teo-päwad piddid tassutud sama et piddi nenda jäma, ning oigus ollema. Kui Kihhelkonna-kohhus 7mal leikusse ku päwal 1825 on öigeks möistnud.
2. et Tomas Martinsohn piddi kirriko herra jure minnema ning tedda palluma et Kirriko herra essimessel Kohto päwal parrast sedda pallumist lubbaks Koggokonna Kohto ette tulla, ja Kuulda mis õigusse ja Kohto polist tarwis on.
3. et selle rahha parrast mis revisioni-kirja eest, Kihhelkonna kohto Kirjotale tulleb maksma, ja mis walla laekas jubba walmis pantud, ja mis agga moisa wallitsusse kässo järrele laekas senniajani kinni petud on - sai öldud Kihhelkonna kohto kirjotajast needmisse ja wandumissega, et moisa wannem (Schlossmanni herra) Kihhelkonna kohto kirjutaja wallitsuse all piddi seisma ja et HolstreHopmann selle kirjotaja arwamisse ja moismisse järrel piddi keppid, kohtomehhed agga keik, 10 Rubel maksma, ammetist mahha heidetud ehk ka mu Kanget trahvi sama, kui nemmad mitte mönne päwa parrast sedda kirjotamisse rahha Holdre es sata.
Sai siis Tomas Mertinsohn kohto ette kutsutud, kes tunnistas, et ta selsammal hommikol Paisto kirriko moisas olli sanud, ja et Kirriko herra lubbanud tännasel päwal sia tulla. Öppetaja olli ka paigal, ja Thomas teggi kohto Kässo järge, mis Öppetaja hiaks Kitis ja ütles rahhul ennast ollewad.
Öppetaja kaskis siin samma Kirjotada, et temma ei moista mitte, mis sönniko weddamisse parrast 1825 mal aastal on moitetud, sest et temma otab Kohto kirjad alles sawat.
Selle parrast kohtomehhed Jaak Pullrits ja Jurri Wannaus ollit üttelnud Kihhelkonna kohto Kirjotaja polest, sai käsko antud, et Kirriko moisa Kubjas kes ka Holdre moisas olnud ja keik kuulnud tunnistamisseks piddi kutsudama.
Sai siis sesammane Kubjas nimmega Kärik Korrits Kohto ette, ja tunnistas ninda kui need ette nimetud Kohto mehhed wandumisse assemel, et temma keik mis sien enne kirjotud, toisti kuulnud.-
Moisa wallitsusse polest Küssiti, sest et temma Kirja olli sanud Kihhelkonna kohto polest, et Jaak Pullerits ja Jurri Wannaus piddid 10mal sel ku päwal Holdre moisas ollema, ja sest et nemmad seäl ka on olnud: mis pärrast neid olli sinna noutud? ja mis nemmad ollid seält Kuulda sanud:
Wastasid siis Jaak Pullirits ning Jürri Wannaus et nemmad Holdre-moisa ollid olnud, ja et seäl ei olle mu keddagi, ei kohto-härrad, egga kohto mehhed, muido et kirjotaja issand neile olli kulutand:
1. et-mis Paisto kirriko-herra sönniko weddamisse pärrast 1825mal aastal oli Kihhelkonna-kohtule kaibanud, et temma teo-päwad piddid tassutud sama et piddi nenda jäma, ning oigus ollema. Kui Kihhelkonna-kohhus 7mal leikusse ku päwal 1825 on öigeks möistnud.
2. et Tomas Martinsohn piddi kirriko herra jure minnema ning tedda palluma et Kirriko herra essimessel Kohto päwal parrast sedda pallumist lubbaks Koggokonna Kohto ette tulla, ja Kuulda mis õigusse ja Kohto polist tarwis on.
3. et selle rahha parrast mis revisioni-kirja eest, Kihhelkonna kohto Kirjotale tulleb maksma, ja mis walla laekas jubba walmis pantud, ja mis agga moisa wallitsusse kässo järrele laekas senniajani kinni petud on - sai öldud Kihhelkonna kohto kirjotajast needmisse ja wandumissega, et moisa wannem (Schlossmanni herra) Kihhelkonna kohto kirjutaja wallitsuse all piddi seisma ja et HolstreHopmann selle kirjotaja arwamisse ja moismisse järrel piddi keppid, kohtomehhed agga keik, 10 Rubel maksma, ammetist mahha heidetud ehk ka mu Kanget trahvi sama, kui nemmad mitte mönne päwa parrast sedda kirjotamisse rahha Holdre es sata.
Sai siis Tomas Mertinsohn kohto ette kutsutud, kes tunnistas, et ta selsammal hommikol Paisto kirriko moisas olli sanud, ja et Kirriko herra lubbanud tännasel päwal sia tulla. Öppetaja olli ka paigal, ja Thomas teggi kohto Kässo järge, mis Öppetaja hiaks Kitis ja ütles rahhul ennast ollewad.
Öppetaja kaskis siin samma Kirjotada, et temma ei moista mitte, mis sönniko weddamisse parrast 1825 mal aastal on moitetud, sest et temma otab Kohto kirjad alles sawat.
Selle parrast kohtomehhed Jaak Pullrits ja Jurri Wannaus ollit üttelnud Kihhelkonna kohto Kirjotaja polest, sai käsko antud, et Kirriko moisa Kubjas kes ka Holdre moisas olnud ja keik kuulnud tunnistamisseks piddi kutsudama.
Sai siis sesammane Kubjas nimmega Kärik Korrits Kohto ette, ja tunnistas ninda kui need ette nimetud Kohto mehhed wandumisse assemel, et temma keik mis sien enne kirjotud, toisti kuulnud.-
