Kohtu ette tuli kaebama mõisa sulane Jüri Laberg, mõisa sulase Hans Roos'i peale nenda: Minewal sügisel kartohwli wõtmise aeg kadus mull ukse wõtti ära ja talwel ostsin wene turult 15 koppika ette uue wõtme, nüüd pärib Hans seda omaks ja Kristjaan Brunsfeldt andis mulle ühe laua tükki, mis tema mere äärest oli leidnud, ja mis ma pöninga luugi ees hoidsin, ka selle wõttis Hans omale: Kui mina seda temalt küsisin, siis tuli Hans Roos minu tuppa ja karjus waljuste, et minu poeg, kes nõdrameeline on, sest kärast ehmatud sai ja pahemaks jäi.
2. Hans Roos wastas Jüri Labergi kaebtuse peale nii: Wõerast wõttid ei ole mina mitte wõtnud; mis ma oma käes hoian, on seesamma wõtti, mis siis ukses oli, kui ma sisse elama läksin. Laud, mis põninga luugi ees oli ei ole mina mitte wõtnud, waid tüttar oli selle äratoonud, mis mina tagasi panin. Karjunud ei ole mina ka mitte. Kui ma seda kuulsin, et Jüri Laberg mind mitme asja poolest süüdlaseks teha, läksin tema tuppa kuulama, seal hakkas Juri naene kohe karjuma ja wargaks sõimama, ma tulin kohe wälja.
Kohtu poolt sai kohtus käijatele leppitust pakutud, et nad oma wiha maha jättaksid ja rahul sõbralikult elaksid, mis ometi kõige parem on.
Kohtus käijad leppisid mõlemilt poolt ära ja kohtu sööw sai täidetud.
Kohtuwanem Gottleb Torbek <allkiri>
Kõrwamees Willem Andermann <allkiri>
teine Karel Ambos <allkiri>
Kirjutaja Joh Tasson <allkiri>
Leppitud.
Kohtu ette tuli kaebama mõisa sulane Jüri Laberg, mõisa sulase Hans Roos'i peale nenda: Minewal sügisel kartohwli wõtmise aeg kadus mull ukse wõtti ära ja talwel ostsin wene turult 15 koppika ette uue wõtme, nüüd pärib Hans seda omaks ja Kristjaan Brunsfeldt andis mulle ühe laua tükki, mis tema mere äärest oli leidnud, ja mis ma pöninga luugi ees hoidsin, ka selle wõttis Hans omale: Kui mina seda temalt küsisin, siis tuli Hans Roos minu tuppa ja karjus waljuste, et minu poeg, kes nõdrameeline on, sest kärast ehmatud sai ja pahemaks jäi.
2. Hans Roos wastas Jüri Labergi kaebtuse peale nii: Wõerast wõttid ei ole mina mitte wõtnud; mis ma oma käes hoian, on seesamma wõtti, mis siis ukses oli, kui ma sisse elama läksin. Laud, mis põninga luugi ees oli ei ole mina mitte wõtnud, waid tüttar oli selle äratoonud, mis mina tagasi panin. Karjunud ei ole mina ka mitte. Kui ma seda kuulsin, et Jüri Laberg mind mitme asja poolest süüdlaseks teha, läksin tema tuppa kuulama, seal hakkas Juri naene kohe karjuma ja wargaks sõimama, ma tulin kohe wälja.
Kohtu poolt sai kohtus käijatele leppitust pakutud, et nad oma wiha maha jättaksid ja rahul sõbralikult elaksid, mis ometi kõige parem on.
Kohtus käijad leppisid mõlemilt poolt ära ja kohtu sööw sai täidetud.
Kohtuwanem Gottleb Torbek <allkiri>
Kõrwamees Willem Andermann <allkiri>
teine Karel Ambos <allkiri>
Kirjutaja Joh Tasson <allkiri>
Leppitud.
