PROTOKOLL

Kärdla: Kohtuistungite protokollid (1884-1887)

LeidandmedEAA.2827.1.5
Kaader
114
115
116
Daatum08.02.1886
Protokolli numberIII,3
Protokolli teema9. Sõim ja vägivald
Märkused

Klaar.

Kõrtsmik Gustav Liit.

Kohtumehed
Eesnimi Perekonnanimi Täisnimi Roll
Hindrik Pisa Hindrik Pisa Peakohtumees
Willem Poola Willem Poola Abikohtumees
Willem Mölder Willem Mölder Abikohtumees
Gustav Bransfeld Gustav Bransfeld Kirjutaja

Protokoll III.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Kärdla Mäe körtsmik G. Liit astus ette ja kaebab, et Laupääw 1 Februaril öhtu kell 8 ajal on Kõrgessaare walla mehed, Kidaste külast, Peeter Nigu, Mihkel Nigu, Peeter Wiin, Paawel Wiin, Willem Perkholz ja siit Kärdla wabriku mehed, Karl Miikmann, Karl Sinik, Peet Raja ja Priido Pisa, körtsu hoowi otsas öues tülis ja riidus olnud. On seal ükstöist peksnud ja ühetöise mütsid ärawötnud. Tema ei tea, kuida naad riidu läinud, tema olnud toas. Kui tema öue läinud, olnud tüli juba mööda, mittu meest ilma mütsita. Karl Miikmann on tema nähes ühe Kidaste mehe maha lükkanud. Tema küsinud, miks ta seda teeb? K. Miikmann wastanud: Naad wötwad jo meite mütsid ära!

Karl Miikmann astus ette ja rääkis wälja, et nimetud pääwa öhtul pidanud tema, Karl Sinik, G. Läck, G. Kerma, G. Eller ja Aleks. Rehesaar, ühe Kauste mehe regede peal körtsust ära tulema, kes kohe hobuse ja reega seal olnud. Nemad istund juba regede peal, seal löödud tema müts peast ära ja ka kaks hoopi pähe. See lööja olnud üks pitk Kidaste küla mees, keda tema nime pärast ei tunne. Teised söitnud sealt ära, tema, G. Eller ja K. Sinik jäänd weel senna. Teistkord on tema müts jälle maha löödud ja ärawöetud, ka K. Sinik müts saanud ärawöetud. Tüki aja pärast on K. Sinik weski alt Kidasti meeste ree pealt tema ja ka oma mütsi leidnud ja äratoonud. Löönud ei ole tema kedagi. Üks pitk Kidasti mees on tema käest oma mütsi pärinud. Tema wastanud: "Mull enesel müts wajak, mis mina sinu mütsist tean! Seda meest on tema kord maha lükkanud.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et kui nemad Kodeste mehe hobusega körtsust pidanud ära söitma, ühekorraga tulnud senna ree juure hulk mehi ja üks tömmanud tema mütsi ära. Tema küsind oma mütsi järel. Üks öölnud: Mull ka müts wajak, kes sinu mütsist teab! Pärast öölnud Nig. Hunga temale, et tema müts Kidasti meeste ree peal weski all on. Tema läinud senna, leidnud sealt oma ja ka K. Miikmanni mütsi. Nenda saanud nemad omad mütsid kätte. Üks Kidasti mees olnud ka seal kui ta neid äratoonud. Pole tema seal kedagi löönud, ega ka isi lüüa saanud.

Gustav Eller ei tea muud tunnistada, kui et tema eemalt näinud, kui hulk mehi koos olnud ja tülitsenud. Kes seal ükstöist peksnud, ei tea tema.

Peeter Nigu, Kõrgesaare wallast, Kidasti külast, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et Priido Pisa, wabriku mees, tulnud körtsu ees tema juure ja öölnud: See on minu piip mis sinu käes on? Tema näitanud piipu ja wastand, Tunista kas see sinu on? Ma olen ise teda ostnud, on minu oma! Priidu Pisa waatanud, annud piibu tagasi ja öölnud: See ei ole mitte minu. Tema pööranud selja, pidanud oma hobuse juure minema, seal hakkanud P. Pisa tema kraest kinni, löönud kaks hoopi pähe, siis olnud ühekorraga hulk mehi tema kallal, tömmanud teda maha ja teised köik tema peal hunikus. Tema karjunud abi, siis öölnud üks: Küll sull tuleb abi, ja löönud jalaga tema otsa pihta. Saanud naad teda lahti lasknud, olnud tema müts wajak. Ta käinud hobust waatamas ja kui ta tagasi tulnud, leidnud ta oma mütsi tükid lume pealt maast, mis üsna katki käristud, mis ta siin ka ettenäitab. Ei ole tema seal ise kedagi löönud.

Priido Pisa astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et üks Kidasti mees körtsus tema piibu suust ära tömbanud ja ise nurka läinud. Tema läinud järel ja küsinud oma piipu. Üks teine Kidastimees pööranud ette ja näitanud oma piipu, üteldes: Kas see on sinu? Tema wastanud: et tema oma piipu taga otsib. Seesama mees löönud temale jalaga hoobi kubemese. Pärast läinud Kidastimees Peeter Nigu öue. Üks öölnud temale: waat kus see mees läheb, kes sinu piibu wötis. Tema läinud järel öue ja küsinud oma piipu. Ta näitanud oma piipu, mis mitte tema polnud. Tema öölnud: See ei ole minu! ehk on minu piip sinu taskus? - Seal on nemad ükstöisega kokku läinud ja mölemad maha kukkunud. Siis olnud warsi suur hulk mehi nende peal ja tema köige all. Tema müts läinud kaduma. Kui ta üles saanud töusta, tömbanud tema ühte mütsi töiste alt, see kärisenud katki ja ei olnud ka tema müts waid Peeter Nigu oma.

Peeter Wiin, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et kui tema körtsust wälja tulnud ja oma hobuste juure läinud, olnud hulk mehi hoowi nurgal maas. Temale annud üks ka ühe hoobi wastu silmi, et tema piip maha kukkunud. Tema wötnud piipu maast ära, siis antud weel paar hoopi pähe, et nina peale haaw jäänud. Peet Raja, wabriku mees, olnud köigeligemal, ta arwanud et see teda löönud, ja küsinud: Sönik Peet, miks sa mind löid? P. Raja wastanud, et tema pole löönud! Üks teine küsinud temalt: "Miks sa teda söimad, üteldes, Söönik Peet. Peet Raja on tema nimi! Tema wastanud: Et ma teda ikka olen kuulnud selle nimega nimetawat, arwasin seda tema Sugunime olewad ja pole teadnud, et see söimu nimi on.

Tema müts mis siis maha kukkunud kui ta omad hoobid saanud, wötnud ta küll maast üles ja pannud pähe, sedamaid on ta müts aga peast jälle äratummatud ja on praegu wajak.

Peet Raja astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et tema körtsu kojas Peeter Tarninguga jutu ajanud, kui temal wöeraspoeg tulnud teda koju kutsuma, ja öölnud ka, et öues on mehed tülis. Tema tulnud öue, seal olnud tropp mehi koos. Saanud tema nende kohta saanud, tulnud üks ja annud temale ühe tugewa hoobi wasto pead, et ta warsi seljali maha kukkunud. Tema töusnud üles, müts olnud ärawöetud. Tema küsinud teiste käest, keegi ei teadnud, palju olnud neid mehi kellel mütsid wajak olnud. Seal on Peeter Wiin kord tema käest küsinud: Miks sa mind löid? Tema wastanud, et ta teda, ega kedagi pole löönud.

Mihkel Nigu, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, räägib wälja: et kui P. Pisa tema wenna Peeter Nigu käest oma piipu küsinud ja Priidu Pisa tema wenna maha rudjunud ja hulk mehi ta peal hunikus olnud, öölnud tema, et see asi öige ei ole mis naad teewad. Siis annud üks wabriku mees, keda ta ei tunnud, mittu hoopi temale wastu pead, et temal üks hammas suus lahti on ja haaw nina peal.

Pawel Wiin, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja räägib wälja: et kui nemad körtsust wälja tulnud, olnud tema köige ees, teised järel. Tema läinud hooste juure. Et teisi näha polnud, läinud ta tagasi waatama, mehed olnud hunikus maas. Kuida naad seal tülise läinud, ei tea tema. Üks löönud tema mütsi ka maha, mis kadunuks jäänud ja möned hoobid weel kaela peale. Kes see lööja olnud, pole tema tunnud.

Andrus Wiin Kõrgesaare walla mees Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja ei ta sest tülist ühtegi rääkida.

Joobnud on naad köik olnud. Wana wiha üksteise wastu ei olnud. Mütside kohta mis wajak, ei tea keegi tunnistust anda kus naad jäänud. Naad soowisid isekeskis äraleppida, et nemad ei tea kellegi peale tunnistada, kes üht ehk teist löönud ja kes mütsid ära wötnud, joobnud peaga on see tüli kogemata wiisil nende wahel tulnud. Priidu Pisa on ka P. Nigule 50 kop. kahjutasumist maksnud, mütsi katki käristamise eest.

Kohus wötis nende palwet kuulda, et naad ükstöisega äraleppida wöisid. Said aga igaüks noomitud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]

Protokoll III.

Koos olid, Tallitaja: H. Pisa, abimehed: W. Mölder ja W. Poola, seatud kohtupääwa pidamas.

Kärdla Mäe körtsmik G. Liit astus ette ja kaebab, et Laupääw 1 Februaril öhtu kell 8 ajal on Kõrgessaare walla mehed, Kidaste külast, Peeter Nigu, Mihkel Nigu, Peeter Wiin, Paawel Wiin, Willem Perkholz ja siit Kärdla wabriku mehed, Karl Miikmann, Karl Sinik, Peet Raja ja Priido Pisa, körtsu hoowi otsas öues tülis ja riidus olnud. On seal ükstöist peksnud ja ühetöise mütsid ärawötnud. Tema ei tea, kuida naad riidu läinud, tema olnud toas. Kui tema öue läinud, olnud tüli juba mööda, mittu meest ilma mütsita. Karl Miikmann on tema nähes ühe Kidaste mehe maha lükkanud. Tema küsinud, miks ta seda teeb? K. Miikmann wastanud: Naad wötwad jo meite mütsid ära!

Karl Miikmann astus ette ja rääkis wälja, et nimetud pääwa öhtul pidanud tema, Karl Sinik, G. Läck, G. Kerma, G. Eller ja Aleks. Rehesaar, ühe Kauste mehe regede peal körtsust ära tulema, kes kohe hobuse ja reega seal olnud. Nemad istund juba regede peal, seal löödud tema müts peast ära ja ka kaks hoopi pähe. See lööja olnud üks pitk Kidaste küla mees, keda tema nime pärast ei tunne. Teised söitnud sealt ära, tema, G. Eller ja K. Sinik jäänd weel senna. Teistkord on tema müts jälle maha löödud ja ärawöetud, ka K. Sinik müts saanud ärawöetud. Tüki aja pärast on K. Sinik weski alt Kidasti meeste ree pealt tema ja ka oma mütsi leidnud ja äratoonud. Löönud ei ole tema kedagi. Üks pitk Kidasti mees on tema käest oma mütsi pärinud. Tema wastanud: "Mull enesel müts wajak, mis mina sinu mütsist tean! Seda meest on tema kord maha lükkanud.

Karl Sinik astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et kui nemad Kodeste mehe hobusega körtsust pidanud ära söitma, ühekorraga tulnud senna ree juure hulk mehi ja üks tömmanud tema mütsi ära. Tema küsind oma mütsi järel. Üks öölnud: Mull ka müts wajak, kes sinu mütsist teab! Pärast öölnud Nig. Hunga temale, et tema müts Kidasti meeste ree peal weski all on. Tema läinud senna, leidnud sealt oma ja ka K. Miikmanni mütsi. Nenda saanud nemad omad mütsid kätte. Üks Kidasti mees olnud ka seal kui ta neid äratoonud. Pole tema seal kedagi löönud, ega ka isi lüüa saanud.

Gustav Eller ei tea muud tunnistada, kui et tema eemalt näinud, kui hulk mehi koos olnud ja tülitsenud. Kes seal ükstöist peksnud, ei tea tema.

Peeter Nigu, Kõrgesaare wallast, Kidasti külast, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et Priido Pisa, wabriku mees, tulnud körtsu ees tema juure ja öölnud: See on minu piip mis sinu käes on? Tema näitanud piipu ja wastand, Tunista kas see sinu on? Ma olen ise teda ostnud, on minu oma! Priidu Pisa waatanud, annud piibu tagasi ja öölnud: See ei ole mitte minu. Tema pööranud selja, pidanud oma hobuse juure minema, seal hakkanud P. Pisa tema kraest kinni, löönud kaks hoopi pähe, siis olnud ühekorraga hulk mehi tema kallal, tömmanud teda maha ja teised köik tema peal hunikus. Tema karjunud abi, siis öölnud üks: Küll sull tuleb abi, ja löönud jalaga tema otsa pihta. Saanud naad teda lahti lasknud, olnud tema müts wajak. Ta käinud hobust waatamas ja kui ta tagasi tulnud, leidnud ta oma mütsi tükid lume pealt maast, mis üsna katki käristud, mis ta siin ka ettenäitab. Ei ole tema seal ise kedagi löönud.

Priido Pisa astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja, et üks Kidasti mees körtsus tema piibu suust ära tömbanud ja ise nurka läinud. Tema läinud järel ja küsinud oma piipu. Üks teine Kidastimees pööranud ette ja näitanud oma piipu, üteldes: Kas see on sinu? Tema wastanud: et tema oma piipu taga otsib. Seesama mees löönud temale jalaga hoobi kubemese. Pärast läinud Kidastimees Peeter Nigu öue. Üks öölnud temale: waat kus see mees läheb, kes sinu piibu wötis. Tema läinud järel öue ja küsinud oma piipu. Ta näitanud oma piipu, mis mitte tema polnud. Tema öölnud: See ei ole minu! ehk on minu piip sinu taskus? - Seal on nemad ükstöisega kokku läinud ja mölemad maha kukkunud. Siis olnud warsi suur hulk mehi nende peal ja tema köige all. Tema müts läinud kaduma. Kui ta üles saanud töusta, tömbanud tema ühte mütsi töiste alt, see kärisenud katki ja ei olnud ka tema müts waid Peeter Nigu oma.

Peeter Wiin, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et kui tema körtsust wälja tulnud ja oma hobuste juure läinud, olnud hulk mehi hoowi nurgal maas. Temale annud üks ka ühe hoobi wastu silmi, et tema piip maha kukkunud. Tema wötnud piipu maast ära, siis antud weel paar hoopi pähe, et nina peale haaw jäänud. Peet Raja, wabriku mees, olnud köigeligemal, ta arwanud et see teda löönud, ja küsinud: Sönik Peet, miks sa mind löid? P. Raja wastanud, et tema pole löönud! Üks teine küsinud temalt: "Miks sa teda söimad, üteldes, Söönik Peet. Peet Raja on tema nimi! Tema wastanud: Et ma teda ikka olen kuulnud selle nimega nimetawat, arwasin seda tema Sugunime olewad ja pole teadnud, et see söimu nimi on.

Tema müts mis siis maha kukkunud kui ta omad hoobid saanud, wötnud ta küll maast üles ja pannud pähe, sedamaid on ta müts aga peast jälle äratummatud ja on praegu wajak.

Peet Raja astus ette ja sai see asi tall ettepandud, rääkis wälja: et tema körtsu kojas Peeter Tarninguga jutu ajanud, kui temal wöeraspoeg tulnud teda koju kutsuma, ja öölnud ka, et öues on mehed tülis. Tema tulnud öue, seal olnud tropp mehi koos. Saanud tema nende kohta saanud, tulnud üks ja annud temale ühe tugewa hoobi wasto pead, et ta warsi seljali maha kukkunud. Tema töusnud üles, müts olnud ärawöetud. Tema küsinud teiste käest, keegi ei teadnud, palju olnud neid mehi kellel mütsid wajak olnud. Seal on Peeter Wiin kord tema käest küsinud: Miks sa mind löid? Tema wastanud, et ta teda, ega kedagi pole löönud.

Mihkel Nigu, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, astus ette ja sai see asi tall ettepandud, räägib wälja: et kui P. Pisa tema wenna Peeter Nigu käest oma piipu küsinud ja Priidu Pisa tema wenna maha rudjunud ja hulk mehi ta peal hunikus olnud, öölnud tema, et see asi öige ei ole mis naad teewad. Siis annud üks wabriku mees, keda ta ei tunnud, mittu hoopi temale wastu pead, et temal üks hammas suus lahti on ja haaw nina peal.

Pawel Wiin, Kõrgesaare walla mees, Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja räägib wälja: et kui nemad körtsust wälja tulnud, olnud tema köige ees, teised järel. Tema läinud hooste juure. Et teisi näha polnud, läinud ta tagasi waatama, mehed olnud hunikus maas. Kuida naad seal tülise läinud, ei tea tema. Üks löönud tema mütsi ka maha, mis kadunuks jäänud ja möned hoobid weel kaela peale. Kes see lööja olnud, pole tema tunnud.

Andrus Wiin Kõrgesaare walla mees Kidasti külast, Wene öiget usku, astus ette ja ei ta sest tülist ühtegi rääkida.

Joobnud on naad köik olnud. Wana wiha üksteise wastu ei olnud. Mütside kohta mis wajak, ei tea keegi tunnistust anda kus naad jäänud. Naad soowisid isekeskis äraleppida, et nemad ei tea kellegi peale tunnistada, kes üht ehk teist löönud ja kes mütsid ära wötnud, joobnud peaga on see tüli kogemata wiisil nende wahel tulnud. Priidu Pisa on ka P. Nigule 50 kop. kahjutasumist maksnud, mütsi katki käristamise eest.

Kohus wötis nende palwet kuulda, et naad ükstöisega äraleppida wöisid. Said aga igaüks noomitud.

Tallitaja: [allkiri]

abimees: [allkiri]

abimees: [allkiri]

Kirjutaja: [allkiri]


TAGASI KUVA MÄRGENDUS