Awwinorme Mets Koggokonna Kohtus sel 28 Deetsembril 1873.
koos ollid.
pea kohtomees Maddis Tamm
teine kohtomees Josep Reisenpuk.
kolmas kohtomees Josep Kallaus.
Andres Sildnik kaebas et Soltat Jaan Loddo on minnewa Aasta temmale koddo wäimehhest lähnud nenda wisi et nemmad piddanud ühhes ellama ja on siis agga Jaan Loddo temmaga ühhe aasta ühhes ellanud ja siis ärra lähnud ning temma töö rahha 30 Rubla ärra winud, ja ka üks õhw ärra müinud, ja et temma tüttar suwwel ärra surnud, siis nõuab temma se warrandus taggasi mis temma omma tütrele olli kasa annud.
Marri Sildnik räkis et temma omma tütrele kasa annud 1 palito 1 kuub 1 willane selik 1 linnane selik 1 sitsi selik 1 willane rättik 1 sidi rättik 2 linnast maggamise Kotti 2 sitsist padja pöri ja üks kast, ning tahhab temma sedda kasa antud warrandust taggasi sada, sest et tema tüttar ilma lapseta ärra surnud.
Jaan Loddo räkis et se õige on, et temma Andres Sildnikko jure, koddo wäimehhest lähnud, Äi Andres Sildnik tedda agga enne Aastat ärra lahhutanud, ning wenud temma üks lehm kasa, mis haigest jänud, ja nemmad ärra tapnud, ning ühhes ärra sönud, ja on nemmad siis ühhes, nellikoormad riisto tehnud, ning sanud kolme koorma riistade rahha Äia Andres Sildniku kätte, ja ühhe koorma rahha 30 Rubla temma kätte, peale selle on agga temma kewwade wennemale töle lähnud ja Naise koddo jätnud, kes rasket jalga olnud, mis aja sees Andres Sildnik, temma Naest töle kutsunud, ja töö läbbi sellele nenda haiget tehnud, et se lapse wodi ärra surnud, enne kui kui temma Wennemaalt koddo tulnud, ja ei tahha temma neist asjadest mis temma Naiest järrele jänud ühtegi Äia wannemattele taggasi Anda.
Andres Sildnik räkis et temma ei olle omma tütrele töga ühtegi aiget tehnud, wait surnud se lapse wodi.
Ann Pärn tunnistas et Jaan Loddo Naine on enne surma räkinud, minno ridrd jäwad minno mehhele.
Anno Krup tunnistas nendasammoti.
Moistus.
Siis on koggokonna kohhus Tallorahwa seaduse § 994 pohja peal moistnud, et Jaan Loddo ärra surnud Naisel mitte lapsi egga pärrijaid ei olle järrele jänud, siis saab sest warrast, mis temmal olli mehhele minnes kasa wõtta, pool jaggo Äia wannemattele Andres ja Marri Sildnikkule taggasi antud.
Se moistus sai selle seaduse pohja peal §§ 772 ja 773 nende kohto käiatele kulutud ning nendele se seaduse järrel Appelattion lubbatud.
Selle peale leppisid isse keskis ärra ja jaggasid se järrele jänud warrandus poolest.
Maddis Tamm XXX
Josep Reisenpuk XXX
Josep Kallaus XXX
Awwinorme Mets Koggokonna Kohtus sel 28 Deetsembril 1873.
koos ollid.
pea kohtomees Maddis Tamm
teine kohtomees Josep Reisenpuk.
kolmas kohtomees Josep Kallaus.
Andres Sildnik kaebas et Soltat Jaan Loddo on minnewa Aasta temmale koddo wäimehhest lähnud nenda wisi et nemmad piddanud ühhes ellama ja on siis agga Jaan Loddo temmaga ühhe aasta ühhes ellanud ja siis ärra lähnud ning temma töö rahha 30 Rubla ärra winud, ja ka üks õhw ärra müinud, ja et temma tüttar suwwel ärra surnud, siis nõuab temma se warrandus taggasi mis temma omma tütrele olli kasa annud.
Marri Sildnik räkis et temma omma tütrele kasa annud 1 palito 1 kuub 1 willane selik 1 linnane selik 1 sitsi selik 1 willane rättik 1 sidi rättik 2 linnast maggamise Kotti 2 sitsist padja pöri ja üks kast, ning tahhab temma sedda kasa antud warrandust taggasi sada, sest et tema tüttar ilma lapseta ärra surnud.
Jaan Loddo räkis et se õige on, et temma Andres Sildnikko jure, koddo wäimehhest lähnud, Äi Andres Sildnik tedda agga enne Aastat ärra lahhutanud, ning wenud temma üks lehm kasa, mis haigest jänud, ja nemmad ärra tapnud, ning ühhes ärra sönud, ja on nemmad siis ühhes, nellikoormad riisto tehnud, ning sanud kolme koorma riistade rahha Äia Andres Sildniku kätte, ja ühhe koorma rahha 30 Rubla temma kätte, peale selle on agga temma kewwade wennemale töle lähnud ja Naise koddo jätnud, kes rasket jalga olnud, mis aja sees Andres Sildnik, temma Naest töle kutsunud, ja töö läbbi sellele nenda haiget tehnud, et se lapse wodi ärra surnud, enne kui kui temma Wennemaalt koddo tulnud, ja ei tahha temma neist asjadest mis temma Naiest järrele jänud ühtegi Äia wannemattele taggasi Anda.
Andres Sildnik räkis et temma ei olle omma tütrele töga ühtegi aiget tehnud, wait surnud se lapse wodi.
Ann Pärn tunnistas et Jaan Loddo Naine on enne surma räkinud, minno ridrd jäwad minno mehhele.
Anno Krup tunnistas nendasammoti.
Moistus.
Siis on koggokonna kohhus Tallorahwa seaduse § 994 pohja peal moistnud, et Jaan Loddo ärra surnud Naisel mitte lapsi egga pärrijaid ei olle järrele jänud, siis saab sest warrast, mis temmal olli mehhele minnes kasa wõtta, pool jaggo Äia wannemattele Andres ja Marri Sildnikkule taggasi antud.
Se moistus sai selle seaduse pohja peal §§ 772 ja 773 nende kohto käiatele kulutud ning nendele se seaduse järrel Appelattion lubbatud.
Selle peale leppisid isse keskis ärra ja jaggasid se järrele jänud warrandus poolest.
Maddis Tamm XXX
Josep Reisenpuk XXX
Josep Kallaus XXX
