Pooleli jänud asjus tulli ette Karel  Tragon ja annab üllesse, et temma sullane Mihkel Lallo olla temmalt warrastanud, enni Peetri päewa laupäewa õhtu kappist lahtise ukse taggast sulla rahha 10.   rublane sahtlis

 peale selle 1. musta rahha, millel ei tea temma wäärt, 4, rubla 1. paari saapaid wäärt 5. rubla.  Kaibaja ei olle middagi wargust kätte saanud, muudkui warras olla saapad kätte wai üllesse tunnistanud.

Mihkel Lail omma eestseisja wallawöörmünder Jaan Kubjaga ja tunnistab, nagu eespool ülleswõetud protokollist ka nähha et temma olla  se paar saapaid wälja petnud ja olla need saapad ühhe innimese kätte Tartu linna  ärra antud, kelle nimmi Karel ollu (priinimmi teadmatta.)

Kohhus mõistis:

Karel Tragun ei jõua omma  kaebdust nähha ja rahha warguse kohta Mihkel Lail peale tõeks tehha, sellepärast jääb se kaebdus kunni parremat tunnistusst  ette toob seisma. Mihkel Lail on 

üllessetunnistanud, et temma paar saapaid on warrastanud, siis peab Mihkel Lail nende ärra warrastud saapaste hind 5. rublaga ja peale selle warguse trahwiks 5. rubla waesteladiko. Hindrik Lail jääb süüst lahti.

/:Otsus kuulutud se 23.Juulil Tallorahwa seaduse raamato juhhatusel,  agga seal juures leppisid nemmad nenda, et Mihkel Lail maksab saapaste eest 10. rubla Mihklipäewal 1882 Karel Tragonile.

                                             Peakohtumees: H. Horn

                                                  Kohtumees: Josep Soiewa

                                                  Kohtumees: Kustaw Soo.